Koroonapandeemia kronoloogia Eestis
Koroonapandeemia Eestis on osa ülemaailmsest koroonaviirushaiguse pandeemiast, mis on põhjustatud kiiresti levivast SARS-CoV-2 koroonaviirusest. See artikkel koondab kokku teavet pandeemia arengust.
Tervise Arengu Instituudi andmetel suri Eestis koroona tõttu 2020. aastal 203 inimest, 2021. aastal 1765 inimest ja 2022. aastal 902 inimest.[1]
Veel detailsemalt on pandeemia kulgu kirjeldatud artiklites "Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 2020. aastal", "Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 2021. aastal" ja "Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 2022. aastal".
Taust
Pikemalt artiklis Koroonapandeemia
2019. aasta detsembris tuvastati Hiinas tundmatu viirushaiguse puhang. 9. jaanuaril anti teada, et kopsupõletiku puhanguga seoses kahtlustatakse uut tüüpi koroonaviirust.[2] Nakkuse päritolukohaks peeti Wuhani elusloomade ja mereandide turgu.[3][4]
14. jaanuaril hoiatas Terviseamet Hiinas leviva viiruse eest ja soovitas Hiinasse reisimisel sellega arvestada.[5] Sama päeval jõudis Eesti meediasse teade, et Tais diagnoositi ühel hiinlannal viirus, mille puhul kahtlustatakse esimest koroonaviiruse juhtumit väljaspool Hiinat.[6] Sel ajal oli haigus diagnoositud rohkem kui 40 inimesel ning üks inimene oli sellesse surnud.[6] 22. jaanuaril teatas ka Terviseamet viiruse levimistest väljapoole Hiinat.[7]
23. jaanuaril hakkas Terviseamet viiruse kohta avaldama igapäevaseid ülevaateid ja hindas Eestis nakatumise riski väga väikeseks.[8] 25. jaanuaril soovitas Terviseamet inimestel oma Hiinat puudutavad reisiplaanid üle vaadata[3] ja 27. jaanuaril andis Välisministeerium soovituse vältida reisimist Hiinasse Hubei provintsi.[9]
1. veebruaril kinnitas sotsiaalminister Tanel Kiik, et Eesti tervishoiusüsteemil on olemas valmisolek koroonaviiruse ohjamiseks ning viiruse võimalikuks jõudmiseks Eestisse on Terviseamet edastanud käitumisjuhised kõigile Eesti raviasutustele ja pädevatele riigiasutustele.[10]
11. veebruaril andis Maailma Terviseorganisatsioon koroonale ametliku rahvusvahelise tähise COVID-19.[11] Maailmas oli sel ajal haigusse surnud üle tuhande inimese ja haigestunuid oli teadaolevalt ligi 42 000.[11]
25. veebruaril soovitas Terviseamet Hiinast ja Põhja-Itaaliast saabunutel võimalusel kaks nädalat kodus püsida.[12] Eestis oli selleks päevaks tehtud kokku neli koroonaviirusetesti, mis kõik olid negatiivsed.[13]
Haiguse jõudmine Eestisse
Terviseameti kriisistaap alustas tööd 28. jaanuaril[14] ning 31. jaanuaril sai Terviseamet võimekuse iseseisvalt koroonaviirust tuvastada[15]. Jaanuari lõpus tõstis amet ühtlasi nakkuse sissetoomise riskihinnangu taseme madalalt keskmisele[16] ning samal päeval pälvis meediatähelepanu juhtum, kus Tallinnas toimetati kiirabiga haiglasse kaks Hiinast pärit turisti, kes ei ilmunud hotellis hommikusöögile ja kellel hotellipersonal kahtlustas seepärast haigust.[17][18]
Eesti esimene SARS-CoV-2 test tehti 5. veebruaril.[19] Veebruari esimeses pooles ilmnesid ka signaalid kaitsevahendite tarneprobleemidest.[20]
Esimene nakatumisjuhtum Eestis leidis kinnitust 27. veebruaril. Nakatunu oli iraanlasest Eesti alaline elanik, kes tuli Tallinna bussiga Riiast, kuhu saabus Türgi kaudu Iraanist. Mees kutsus endale ise bussijaama kiirabi vastu ning viidi Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikusse.[21] Bussis olnud inimesed võeti jälgimise alla.[22] Terviseamet muutis seni keskmisel tasemel olnud haiguse sissetoomise riskihinnangu kõrgeks.[23] Esimese nakatunu tervenemisest anti teada 14. märtsil.[24]
28. veebruaril alustati riskipiirkondadest saabunute jälgimist lennujaamades ja sadamates ning 29. veebruaril alustas Tallinnas tööd nn koroonabrigaad, mille ülesandeks oli vastata koroonaviiruse kahtlusega väljakutsetele.[25]
29. veebruaril saabus Itaaliast Bergamost lennukiga üheksa inimest, kellel hiljem tuvastati nakatumine. Neist kolm maandusid Tallinnas ning kuus Riias, kust nad sõitsid Eestisse muu transpordiga.[26][27][28][29] Samuti viibisid lennul Eesti tervishoiutöötajad, kellest üks arst käis pärast reisi kolm päeva tööl.[30] Järjekorras teine nakatunu Eestis tuvastati 3. märtsil[26] ning 5. märtsil tuvastati nakkus veel kolmel isikul[27][28] – kõik need neli inimest olid saabunud sama Bergamo lennuga.
Tallinna lennujaamas ning Tallinna sadama A-terminalis ning D-terminalis hakati 4. ja 5. märtsil termokaameratega kontrollima riiki sisenevate inimeste kehatemperatuuri.[31] Eksperdid pidasid seda lahendust nakatunute tuvastamisel võrdlemisi ebatõhusaks, kuid väärtustasid inimeste riskidest teavitamise vajadust.[32] 5. märtsil alustati ka maismaapiiril reisibussides ja rongides riiki sisenevate inimeste kehatemperatuuri mõõtmist.[33] Sadamatest võeti hiljem seoses piirkontrolli taastamisega termokaamerad maha, kuid lennujaam lasi termokaamerad püsivalt paigaldada.[34]
4. ja 5. märtsil toimus Saaremaal Kuressaares 1400 pealtvaataja silme all kaks võrkpallikohtumist Saaremaa VK ning Powervolley Milano vahel. Algselt Itaalias toimuma pidanud võrkpalli Challenge Cupi veerandfinaali mäng jäeti sealse koroonaviirusepuhangu tõttu ära, kuid klubid leppisid kokku mõlema kohtumise toimumise Saaremaal. Järgmisel nädalal ilmnesid mitmel Itaalia klubi mängijal koroonaviirusenakkuse sümptomid.[35] Hiljem ilmnes, et see sündmus oli üheks suuremaks nakatumiskoldeks Eestis ning neilt mängudelt korjas nakkuse üles 39 võrkpallivõistlustel osalenut (sh 9 mängijat ja nende abilist).[36] Mitmed võrkpallivõistlustel osalenud külastasid ka samal nädalavahetusel Kuressaares toimunud veinifestivalil, kus haigestus koroonaviirushaigusse omakorda 47 inimest.[36] Hilisema Terviseameti kokkuvõtte järgi haigestus nende kahe ürituse tulemusel esimese ja teise ringi nakatunutena 121 inimest.[36] Sündmuste mõju ja esimeste nakatunute tuvastamine jäi küll alles järgmisse nädalasse.
6. märtsil tuvastati nakkus viiel tallinlasel[29], kes olid saabunud 29. veebruaril lennukiga Bergamost. Sellega suurenes teadaolevate nakatunute arv kümneni. Bergamost saabunute hulgas oli nakatunud ka üks Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilane, kel olid haigusnähud juba reisilt tulles, kuid kes läks päevaks kooli. Nakatunud õpilasest teavitati kooli, mille peale otsustas kool katkestada statsionaarse õppe vähemalt kaheks järgnevaks nädalaks ning minna üle distantsõppele.[37]
7. märtsil toimus Võrumaal Navi seltsimajas sporditreener Urmas Tali juubel, kus umbes 80 osaleja hulgas oli Taist puhkuselt tulnud inimene, kellel tuvastati hiljem haigus.[38][39] See kujunes tuvastatud nakatunute arvult kõige suuremaks nakkuskoldeks Eestis – Terviseameti hilisema kokkuvõtte järgi nakatus selle sündmuse tulemusel 80 inimest, kellest 60 nakatusid otse sünnipäevapeol ja ülejäänud omakorda peol käinute kaudu.[36]
10. märtsil tuvastati kolm nakatunut, kaks Põhja-Itaaliast ja Prantsusmaalt naasnud tallinlast ning üks Põhja-Itaaliast läbi Genfi saabunud Eesti kodanik. Sellega suurenes nakatunute arv 13-ni ja jälgimise all oli umbes 200 inimest. Kõik nakatunud põdesid kerget vormi ning neist 12 olid kodusel ravil.[40] Järgmisel päeval tuvastati veel neli nakatunut: kaks saarlast, üks tallinlane ja üks tartlane.[41] Saaremaa juhtumeid seostati nädal varem toimunud Itaalia võrkpalliklubi külastusega, üks nakatunu oli Saaremaa VK tegevjuht Hannes Sepp.[35] Nakatunud tartlane oli saabunud 7. märtsil Itaaliast Milano–Riia lennuga.[41]
12. märtsi õhtuks oli Terviseameti teatel Eestis 27 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu ning tuvastatud viiruse kohalik levik Eestis.[42] Üks nakatunu oli Tartu Ülikooli arstitudeng, kes nakatununa osales kahel päeval õppetöös.[43] Üks nakatunud harjumaalane oli osalenud 7. märtsil Võrumaal Navi seltsimajas toimunud peol. Võru linnavalitsus pidas õhtul kriisikoosoleku, kus otsustati sulgeda 17. märtsi õhtuni kõik koolid, lasteaiad ja muud avalikud asutused.[38] Viljandi Gümnaasium sulges koolimaja ja läks üle distantsõppele, kuna Navi seltsimaja peol oli osalenud ka gümnaasiumi õpetaja.[44] Hilisõhtul kuulutas valitsus Eestis välja eriolukorra.[45]
Eriolukord
13. märtsi hommikul oli Eestis registreeritud 41 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu. Lisandunud 24 nakatunust 21 tuvastati Harjumaal, 16 Saaremaal ja 4 Tartumaal.[46] Õhtuks oli nakatunuid tuvastatud 79, nende seas ka esimesed juhtumid Pärnumaal, Ida-Virumaal ja Viljandimaal. Teste oli tehtud 701.[47] Viirus tuvastati ühel Kalevi jalaväepataljoni ajateenijal, kes oli nädal varem Saaremaal võrkpallimängul viibinud,[47] ning Pärnu Ülejõe Põhikooli õpetajal, kes viibis eelneval nädalavahetusel Saaremaal[48], ühel Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajal[49] ja Viljandi Gümnaasiumi õpetajal[50].
Terviseamet tõstis riikliku tervisesüsteemi valmisoleku teisele tasemele, millega anti muuhulgas haiglatele korraldus piirata plaanilise töö mahtu ja teha täiendavaid ettevalmistusi võimalike uute viirushaigete vastuvõtuks.[51] Valitsus andis teada kavast langetada mõne sektori makse ja võtta vähemalt miljard eurot laenu löögi alla sattunud majanduse abistamiseks.[52]
14. märtsil hommikuks oli tuvastatud 68 uut nakatunut, sellega oli Eestis haigus tuvastatud 109 inimesel. Õhtuks tuvastati veel 6 nakatunut Pärnus. Esmastel andmetel tuvastati Harjumaal 54, Saaremaal 31, Pärnumaal 12, Võrumaal 9, Tartumaal 6 ja Virumaal 3 haigestunut.[24] Selgus, et seni avaldatud maakondade info näitas analüüse teinud laborite asukohta ja mitte nakatunute elukohta. Laborid asusidki ainult Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis ning lisaks sellele olid eristaabid Saaremaal ja Võrumaal.[53] Kõik nakatunud olid kodusel ravil, haiglast oli välja kirjutatud ka esimene tervenenud patsient.[24][54]
Valitsus kehtestas 14. märtsil karantiini Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu saartele, lubades saartele liikuda ainult püsielanikel.[55] Kuressaare haigla rakendas viiruseproovide võtmisel tekkinud umbes 36-tunnise järjekorra tõttu drive-in testimist.[56] Kahe päeva pärast keelas Terviseamet aga selle ära, kuigi Kuressaare haigla ravijuht leidis, et antud meetod õigustas ennast igati.[57][58][59] Omakorda päev hiljem anti teada, et mitmes Eesti linnas hakatakse avama drive-in testimispunkte ning süsteem taastati ka Kuressaares.[60][59]
14. märtsist keelati ka kokkusaamised vanglates, et vältida viiruse levikut kinnipidamisasutustesse.[61]
15. märtsi hommikuks oli haigus tuvastatud 135 inimesel ning kokku oli tehtud 971 testi. Ressursside säästmiseks keskenduti ainult riskirühmadesse kuuluvate inimeste testimisele.[62] Õhtuks oli nakatunuid tuvastatud 171. Valitsus teatas plaanist hakata piirama Schengeni sise- ja välispiiri ületamist ning taastada piirikontroll alates 17. märtsist.
16. märtsi hommikuks oli viirus diagnoositud 205 inimesel, kuid tõenäolist nakatunute arvu peeti hulga suuremaks. Terviseamet otsustas üle minna ainult raskes seisus haigete testimisele. Kokku oli selleks ajaks tehtud 1387 testi.[63] Haigestunute maakondlik jaotumine rahvastikuregistris registreeritud elukoha järgi oli: Harjumaal 73 inimest, Saaremaal 57, Võrumaal 25, Pärnumaal 15, Tartumaal 12, Ida-Virumaal 4, Põlvamaal 3, Raplamaal ja Viljandimaal 2 ning Hiiumaal, Jõgevamaal, Järvamaal ja Valgamaal 1. Nelja inimese kohta puudusid registris elukohaandmed ning nelja nakatunu info oli puudulik.[64] Häirekeskus ja Terviseamet avasid ööpäevaringselt toimiva infotelefoni 1247.[65]
17. märtsist taastati piirikontroll kogu riigipiiri ulatuses ning keelati välisriikide kodanikel Eestisse sisenemine. Sellele reeglile oli küll mitmeid erandeid.[66] Sama päeva hommikuks oli nakatunuid tuvastatud 225 ja teste oli tehtud 1625.[67] Nakatunute arv kasvas kiiresti. 18. märtsi hommikuks oli viirus tuvastatud 258 inimesel[68], 19. märtsi hommikuks oli neid 267[69] ja 20. märtsi hommikuks 283[70].
20. märtsil avati Tallinnas drive-in testmine ning järgmistel päevadel lisandusid ka Tartu, Pärnu, Kuressaare, Viljandi, Narva, Paide ja Kohtla-Järve.[60] Testimine muutus võimalikuks ka perearsti saatekirja alusel.[60]
21. märtsi hommikuks oli tehtud 2812 testi ning tuvastatud 306 nakatunut. Haiglaravil oli 14 inimest, neist kaks intensiivravil (üks stabiilses ja üks kriitilises seisus). Eelkõige testiti haigustunnustega eakaid ja krooniliselt haigeid ning tervishoiutöötajaid.[71] Laustestimisest loobumist põhjendas Terviseamet isikukaitsevahendite puudusega.[72]
22. märtsi hommikuks oli tehtud 3229 testi ning tuvastatud 326 nakatunut, kellest 4 oli tervenenud. Haiglaravil oli 15 inimest.[73] Päeval lisandus 26 uut nakatunut, mis tõstis koguarvu 352-ni.[74] 23. märtsi õhtuks oli haiglaravil 17 inimest, kellest intensiivravi vajas kuus ja kriitilises seisus oli neli haiget.[75] Meediatähelepanu pälvis ka saarlaste kriitika Terviseameti aadressil.[76] Terviseamet põhjendas tekkinud olukorda sellega, et kogu info ei olnud nendeni jõudnud.[59]
24. märtsi hommikuks oli tehtud 4041 testi ja tuvastatud 369 nakatunut, kellest 7 olid tervenenud.[78] Maakonniti oli kõige rohkem nakatumisi tuvastatud Harjumaal (133), Saaremaal (114) ja Võrumaal (43).[79] Õhtuks oli haiglaravil 28 patsienti, kellest seitse olid intensiivravis ning neist omakorda viie seisund oli kriitiline.[80]
Koroonaviiruse teadusnõukoda andis eriolukorra valitsuskomisjonile soovitused haiguse leviku tõkestamiseks. Leiti, et tuleks veelgi vähendada inimeste viibimist avalikes ruumides. Ühtlasi hinnati, et kahe nädala pärast võib Eestis intensiivravi vajada üle saja inimese ning kolme nädala pärast võib neid olla juba 200...300. Seejuures olevat sel ajal III astme intensiivravi voodikohti Eestis 157, millest 51% olid selle kuupäeva seisuga vabad, ning II astme intensiivravi voodikohti 193, millest umbes 50 saaks muuta III astme voodikohtadeks.[81] Samal päeval anti teada, et alates 25. märtsist hakkab kehtima nn 2 + 2 reegel (liikuda mitte rohkem kui kahekesi ja hoida teistest vähemalt 2-meetrist vahemaad) ning alates 27. märtsist suletakse kaubanduskeskused.[82]
24. märtsil määrati Terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuhiks Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja Arkadi Popov. Hädaolukorra meditsiinijuhi ülesanne oli koordineerida Eesti raviasutuste tegevust hädaolukorra vältel üle Eesti ning tal oli õigus anda korraldusi tervishoiuteenuste ümberkorraldamiseks.[14]
25. märtsi hommikuse seisuga oli viirus diagnoositud 404 inimesel. Kõige rohkem uusi juhtumeid tuvastati Tartumaal.[83] Samal päeval anti teada esimesest koroonasse surnud patsiendist.[84]
26. märtsist hakati statistikat avaldama terviseinfosüsteemi andmetel ning algallika muutus tingis uute nakatumisjuhtumite järsu hüppe.[85] Hommikuse seisuga oli nakatunuid tuvastatud 538 ja teste tehtud 7090.[86] Enim uusi nakatunuid leiti Harjumaal (59), Saaremaal (54) ja Tartumaal (10).[86] Õhtuse seisuga oli haiglaravil 34 inimest, kellest seitse olid intensiivravis ja kuue seisukord oli kriitiline.[87] Tervenenuid oli 11.[87]
26. märtsil teatas Terviseamet, et päev varem tuvastati Saaremaal nakkus kahel Südamekodu hooldekodu elanikul.[88] Samal päeval võeti proovid kõigilt hooldekodu elanikelt ning seal viibinud töötajatelt. 27. märtsi õhtuks tuvastati nakkus veel 22 hooldekodu elanikul ja kolmel töötajal.[89]
.jpg)
27. märtsi hommikuks oli tuvastatud 575 nakatunut ning tehtud 8121 koroonaviiruse testi. Tervenenud oli 11 ja haiglaravil 40. Seitse inimest oli intensiivravil ja kriitilises seisus.[90] Sellest päevast alates suleti kaubanduskeskused, kuid lahti jäid toidupoed ja apteegid ning veel mõned teeninduskohad.[82] Moodustati Riigikantselei juhitav plaanimisrühm ülesandega koostada kriisi läbimise ja sellest väljumise strateegia.[91]
28. märtsi hommikuks oli tuvastatud 640 nakatunut[92] ning 29. märtsi hommikuks oli tuvastatud 679 nakatunut.[93] Nakkus tuvastati Alutaguse hoolekeskuse 89-aastasel elanikul, Terviseamet alustas hoolekeskuse elanike ja töötajate testimist.[94] Saaremaa vald teatas plaanist rajada kriisikodu kõigis hooldekodudes viirusega nakatunud klientide majutamiseks, kes haiglaravi ei vaja. Saaremaa kriisikomisjoni juhitava kriisikoduna kasutati hooldekodu Südamekodu Upal asuvat maja.[95]
30. märtsi hommikuks oli tuvastatud 715 nakatunut ja tehtud 11 252 testi, ööpäevaga oli lisandunud 36 uut juhtumit. Haiglaravil oli 56 inimest, neist kümme intensiivravil.[96] Alutaguse hoolekeskuses leiti nakkus veel kolmel elanikul ja ühel töötajal.[97] Terviseamet taotles Kuressaare haigla koroonapatsientide ravi toetamiseks kaitseväelt välihaiglat, mis hakkas koos kaitseväe ning tsiviilpersonaliga patsiente vastu võtma alates 2. aprillist.[98][99]
Märtsi viimase päeva hommikuks oli tuvastatud 745 nakatunut ja tehtud 12 401 testi. Surnute arv oli suurenenud neljani. Haiglaravil oli 91 inimest, kellest 13 olid intensiivravil. Tervenenuks arvati 26 inimest.[100]
1. aprilli hommikuks oli tuvastatud 779 nakatunut ja tehtud 14 353 testi[101] ning 2. aprilli hommikuks oli tuvastatud 858 nakatunut ja tehtud 15 725 testi.[102] Uute tuvastatud nakatunute arv jätkas kiiret kasvu, mida toetas ka testmisvõimekuse paranemine. 3. aprilli hommikuks oli tuvastatud juba 961 nakatunut ja tehtud 18 290 testi. Kokku oli haigusse surnud 12 inimest ning haiglas oli ravil 90 patsienti, kellest 16 olid juhitaval hingamisel.[103]
4. aprilli hommikuks oli tuvastatud 1018 nakatunut ning haigusse surnute arv suurenes 13-ni.[104] Samal ajal oli pandeemia nõudnud Euroopas juba üle 45 000 inimelu, kõige tugevamalt olid mõjutatud Itaalia ja Hispaania.[105] Hakkasid kehtima piirangud korraga kauplustes viibivate klientide arvule.[106] Tallinnas pandi karantiini Alasi tänava kodutute öömaja, kus tuvastati üks nakatunu.[107]
5. aprilli hommikuks oli tuvastatud 1097 nakatunut[108] ning 6. aprilli hommikuks suurenes nende arv 1108-ni.[109] Riigikantselei juhitav plaanimisrühm asus koostama kriisi läbimise ja sellest väljumise strateegiat, mille esmaversiooni tutvustamine valitsuskomisjonile oli plaanitud 14. aprilliks.[110] Sotsiaalminister Tanel Kiik andis teada plaanist käivitada juhuvalimiga leitud inimeste testimine eesmärgiga saada täpsemat teavet viiruse levikust.[111]
7. aprilli hommikuks oli tuvastatud 1149 nakatunut ja tehtud 23 546 testi. Haigusse oli surnud 21 inimest. Haiglas oli 130 patsienti, kellest 12 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 69 inimest.[112]
8. aprilli hommikuks oli tuvastatud 1185 nakatunut ja tehtud 24 813 testi. Haigusse oli surnud 24 inimest. Haiglas oli 139 patsienti, kellest 11 inimest olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 72 inimest.[113] Hiljem kanti üks positiivne testitulemus üle järgmise päeva statistikasse.[114] Üks eelneva ööpäeva sees surnutest töötas hooldajana Kuressaare haiglas ja see oli esimene tervishoiutöötajaga seotud surm. Kokku oli üle Eesti haigestunud 102 tervishoiutöötajat, kuid eesliinitöötajate laustestimine näitas siiski väga väikest levikut.[115] Alates 8. aprillist said perearstid õiguse suunata põhjendatud kahtluse korral testimisele kõik nakkusele viitavate sümptomitega inimesed sõltumata vanusest ja kaasuvatest haigustest.[116]
9. aprilli seisuga oli tuvastatud 1207 nakatunut.[114] Valitsus toetas haridusminister Mailis Repsi plaani taastada alates 15. maist koolides vabamas vormis õpe. Põhikooli lõpueksamid jäeti ära ja gümnaasiumilõpetajad pidid sooritama ainult kaks riigieksamit.[117] Algas kuni 12. aprillini kestnud Eestist korraldatud ülemaailmne häkaton, mis otsis tehnoloogilisi lahendusi, mis aitaks kriisiga hakkama saada.[118][119]
10. aprilli seisuga oli tuvastatud 1258 nakatunut ja tehtud 27 883 testi. Haiglas oli 138 patsienti, kellest 9 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 93 inimest.[120] 11. aprilli seisuga oli tuvastatud 1304 nakatunut ja tehtud 29 456 testi. Ühtegi uut surmajuhtumit ei esinenud ning haigusse surnute arv püsis jätkuvalt 24 inimese peal. Haiglas oli 146 patsienti, kellest 11 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 93 inimest.[116] Kehtima hakkas Soome sisenemise piirang, mille raames ei lubanud Tallinna ja Helsingi vahel sõitvad laevad enam oma pardale reisijaid.[121] Eestis lõpetati valitsuse otsusel sõiduõpe autokoolides.[122]
12. aprilli seisuga oli tuvastatud 1309,[123] 13. aprilli seisuga 1332[124] ning 14. aprilli seisuga 1373 nakatunut[125] Kuressaare haigla töökoormuse vähendamiseks käivitati plaan viia osa patsiente üle mandril asuvatesse haiglatesse.[126] 13. aprillil oli Eesti haiglates 157 patsienti[124] ning sealt alates hakkas patsientide arv vähenema.
15. aprilli seisuga oli tuvastatud 1400 nakatunut ja tehtud 33 967 testi. Haigusse oli surnud 35 inimest. Haiglas oli 147 patsienti, kellest 10 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 117 inimest.[127] 15. märtsi seisuga oli enim nakatunud inimesi Saaremaal (502). Järgnesid Harjumaa (454), Pärnumaa (86), Tartumaa (85), Ida-Virumaa (84), Võrumaa (75), Raplamaa (21) ja Viljandimaa (20). Teadmata oli 15 inimese elukoht.[128]
16. aprilli seisuga oli tuvastatud 1434 nakatunut[129] ning 17. aprilli seisuga oli nende arv jõudnud 1459-ni[130]. Tartu Ülikooli ühe ühiselamu kuus elanikku andsid positiivsed koroonaproovid ning testima hakati teisi sama ühiselamu elanikke ning nendega kokku puutunud inimesi.[131]
Uute tuvastatud nakatunute arv jätkas langust. 18. aprilli seisuga oli tuvastatud 1512 nakatunut ja tehtud 39 605 testi. Haigusse oli surnud 38 inimest. Haiglas oli 122 patsienti, kellest 11 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 162 inimest.[132] Tartu Ülikooli ühiselamus oli võetud ligi 300 proovi ning tuvastatud 16 nakatunut.[133]
19. aprilli seisuga oli tuvastatud 1528 nakatunut ja tehtud 40 333 testi.[134] Tuvastatud haigusjuhtumite arv Harju maakonnas jõudis järgi Saare maakonnale – mõlemas maakonnas oli tuvastatud 520 haigusjuhtu.[134] Järgmisel päevaks oli tehtud 40 930 testi ning tuvastatud 1535 nakatunut. Harju maakond möödus positiivsete testide üldarvus Saare maakonnast.[135] Tallinnas oli üks suuremaid nakkuskoldeid karantiinis olev Alasi kodutute öömaja, kus vahepeal oli kordustestimistega tuvastatud 17 viirusega nakatunut.[107]
21. aprilli seisuga oli tuvastatud 1552 nakatunut ja tehtud 42 213 testi. Haigusse oli surnud 43 inimest. Haiglas oli 124 patsienti, kellest 9 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 169 inimest.[136] Terviseamet kinnitas plaanilise ravi taastamise tingimused.[137] Sotsiaalminister Tanel Kiik rääkis ERRi saates "Esimene stuudio", et eriolukorda tõenäoliselt pikendatakse. Ta tõi ka välja, et viiruse Eestisse jõudmine oli kaardistatud.[138]
22. aprillil lisandus 7 positiivset testitulemust.[139] Valitsus avalikustas piirangute leevendamise kava.[140]
23. aprilli seisuga oli tuvastatud 1592 nakatunut ja haigusse oli surnud 45 inimest.[141] Järgmise ööpäevaga lisandus veel 16 positiivset koroonatestitulemust.[142] Aktiivsete nakatunute arvu hindasid andmeteadlased samas umbes 350 peale, mis oli enam kui poole väiksem kui aprilli esimesel nädalal.[143] Valitsus teatas eriolukorra pikendamisest 17. maini. Samas plaaniti osa piiranguid lõpetada varem ja osa jätta kehtima ka pärast eriolukorra lõppu.[144] Lätis pidi eriolukord kestma 12. maini[145] ja Soomes 13. maini[146].
25. aprilli seisuga oli tuvastatud 1635 nakatunut ja tehtud 47 331 testi. Haigusse oli surnud 46 inimest. Haiglas oli 99 patsienti, kellest 6 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 228 inimest.[147] Järgmise ööpäevaga lisandus veel 9 positiivset testitulemust.[148] Saaremaal toimus protestiaktsioon saarel kehtivate rangete piirangute vastu, eelkõige liikumispiirangu vastu mandrile ja tagasi. Protest leidis aset kujul, kus inimesed tulid tänavale või istusid oma maja ees pingil.[149]
27. aprilli seisuga oli tuvastatud 1647 nakatunut ja tehtud 48 406 testi. Haigusse oli surnud 50 inimest.[150] Valitsus kinnitas otsuse, mille järgi ei toimu Eestis mais ja juunis avalikke üritusi ning suurüritused olid ära jäetud kuni augusti lõpuni.[151] Teatati ka otsusest leevendada piiranguid kaubandusele ja teenindusele Saaremaa ja Muhu vallas ning täiendavate erilubade väljaandmise alustamisest, mis lubavad liikuda saarte ja mandri vahel.[152]
28. aprilli seisuga oli tuvastatud 1660 nakatunut.[153] Päev hiljem korrigeeriti allapoole tuvastatud nakatunute ja haiglast välja kirjutatute arvu.[154] Valitsuse teadusnõukogu liikmed soovitasid eriolukorra piiranguid kiiremas tempos leevendada, sest nakatumiste arv langeb üle riigi.[155] Kuressaares alustati Kaitseväe välihaigla kokkupakkimist. Kokku sai seal selle aja jooksul ravi 15 patsienti.[156]
29. aprilli seisuga oli tuvastatud 1666 nakatunut ja tehtud 51 188 testi. Uusi surnuid ei lisandunud. Haiglas oli 89 patsienti, kellest 10 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 236 inimest.[154] Pärnus tuvastati kordustesti käigus Tammiste hooldekodus 17 inimese nakatumine. Varem oli seal tuvastatud kolm nakatunut.[157]
Aprilli viimase päeva seisuga jõudis tuvastatud nakatunute arv 1689-ni ning tehtud oli 52 741 testi. Haigusse oli surnud 52 inimest. Haiglas oli 75 patsienti, kellest 9 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 249 inimest.[158]
1. mai alguse seisuga oli tuvastatud 1694 nakatunut[159] ning 2. mai seisuga jõudis nende arv 1699-ni.[160] Avati välijõusaalid ja vabaõhumuuseumid ning hakati lubama välitingimustes toimuvaid spordiüritusi.[159][161] Kuressaare haiglas oli koroonapatsientide arv langenud 16-ni, kellest keegi intensiivravi ei vajanud. Sellest tulenevalt suleti üks neljast koroonapatsientidele rajatud osakonnast. Ühte neljast osakonnast ei jõutudki kasutusele võtta ning peagi loodeti sulgeda ka üks kahest allesjäänud osakonnast.[162]
3. mail lisandus ainult üks positiivne testitulemus ja tuvastatud nakatunute arv jõudis sellega 1700-ni.[163] Selleks ajaks oli terves maailmas kinnitust leidnud üle 3,4 miljoni nakkusjuhtumi ning surnuid oli üle 243 tuhande.[164]
4. mai seisuga oli tuvastatud 1703 nakatunut ja tehtud 55 784 esmast testi.[165] Testimise kulud olid selleks hetkeks jõudnud 2,58 miljoni euroni (sh kõik kaasnevad kulud).[166] Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum ja PERH asusid uurima viirushaigusest paranenud inimeste vereplasma kasutamist COVID-19 raske infektsiooni ravis.[167]
5. mai seisuga oli tuvastatud 1711 nakatunut ja haigusse oli surnud 55 inimest. Haiglas oli 70 patsienti, kellest 6 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 254 inimest ja lõpetatud oli 261 haigusjuhtu.[168] 5. mail anti teada ka Tartu Ülikool koroonaviiruse levimuse seireuuringu tulemustest, mille käigus oli varasema pooleteise nädala jooksul juhuvalimi alusel testitud 2007 täisealist Eesti elanikku. Leiti, et laialdast nakatumist ühiskonnas ei esine ning SARS-CoV-2 positiivsete täisealiste elanike arvuks hinnati seal ajal ligikaudu 1400 inimest.[169]
6. mai seisuga oli tuvastatud 1713 nakatunut[170] ning 7. mai seisuga oli tuvastatud 1720 nakatunut.[171] Sama päeva seisuga sai tervise infosüsteemi andmete põhjal tervenenuks lugeda 704 inimest. Neile lisaks ootasid arstide poolt tervenemise kinnitamist veel 453 inimese haigusjuhud.[172]
8. mai seisuga oli tuvastatud nakatunuid 1725,[173] 9. mai seisuga 1733,[174] 10. mai seisuga 1739[175] ja 11. mai seisuga 1741 nakatunut.[176] 11. mai seisuga loeti tervenenuks 1237 inimest[176] ning samast päevast hakati Tallinnas järk-järgult avama linnale kuuluvaid mängu- ja spordiväljakuid. Teises etapis plaaniti 18. maist avada noortekeskused, perekonnaseisuamet, raamatukogude filiaalid, linnaarhiiv ja kalmistute kabelid ning kolmandas etapis 1. juunist avalikud rannad, loomaaia siseruumid, eakate päevakeskused ja sotsiaalkeskused. Tallinna koolid pidid jääma õppeaasta lõpuni distantsõppele ning linna ühistransport olema kuni mai lõpuni kõigile tasuta.[177]
12. mai seisuga oli tuvastatud 1746 nakatunut ja tehtud 64 975 esmast testi. Haigusse oli surnud 61 inimest. Haiglas oli 48 patsienti, kellest 5 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 280 inimest. Tervenenuks loeti 1275 inimest.[178]
13. mai seisuga oli tuvastatud 1751 nakatunut.[179] Samal päeval pälvis tähelepanu Lääne-Tallinna Keskhaigla, millel ei lubatud plaanilise ravi juurde naasta, sest haiglas oli esinenud haiglasisest koroonaviiruse levikut.[180][181]
14. mai seisuga oli tuvastatud 1758 nakatunut ja tehtud 67 130 esmast testi[182] ning 15. mai seisuga oli tuvastatud 1766 nakatunut ja tehtud 68 097 esmast testi[183]. Peaminister Jüri Ratas andis teada, et valitsus otsustas eriolukorda mitte pikendada.[184]
16. mai seisuga oli tuvastatud 1770 nakatunut ja haigusse oli surnud 63 inimest. Haiglas oli 41 patsienti, kellest 5 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 289 inimest. Tervenenuks loeti 1437 inimest.[185]
Vabariigi Valitsus kinnitas piirangud ja leevendused, mis kehtivad edasi pärast eriolukorra lõppu, kui kehtib tervishoiualane hädaolukord. Nende seas olid alkoholi müügi piirang, karantiini jätkumine koroonahaigetele ja nende lähikontaktsetele, piirangud Eesti riigipiiri ületamisele ning kehtima jäid ka mitmed liikumispiirangud. Näiteks jäi avalikes kohtades ja siseruumides kehtima nn 2+2 reegel ning kuni 30. juunini olid keelatud kõik avalikud üritused.[186]
Politsei andis teada, et jätkab "kõik puhuvad" reidide korraldamist, mis peatati märtsis eriolukorra tõttu. Eriolukorrast hoolimata püsis sel perioodil joobes tabatud juhtide arv samal tasemel varasema aasta sama ajaperioodiga ning seejuures oli märgatavalt rohkem kriminaalses joobes tabatud autojuhte, kuigi liiklussagedus oli oluliselt vähenenud ning "kõik puhuvad" reidide puudumise tõttu oli jääknähtudega juhtide tabamist harvem.[187]
17. mai seisuga oli tuvastatud 1774 nakatunut ja tehtud 69 520 esmast testi. Haigusse oli surnud 63 inimest. Haiglas oli 43 patsienti, kellest 4 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 289 inimest. Tervenenuks loeti 1442 inimest.[188] Majandus- ja taristuminister Taavi Aas allkirjastas korralduse, mille järgi ei tohi alates järgmisest päevast lennata Eestist suure haigestumisriskiga riikidesse.[189] 17. mai oli eriolukorra viimane päev. Terviseamet juhi Merike Jürilo sõnul kestab hädaolukord tõenäoliselt juuni alguseni.[190]
Eriolukorra järgne periood
18. mai seisuga oli tuvastatud 1784 nakatunut ja tehtud 70 118 esmast testi. Haigusse oli surnud 64 inimest. Haiglas oli 42 patsienti, kellest 4 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 290 inimest. Tervenenuks loeti 1443 inimest.[191] Lisandunud kümnest nakatunust kaheksa olid Lihula hooldekodust.[192] Kuressaare haigla teatas ühena viimastest Eesti haiglatest ambulatoorse vastuvõtu taastamisest. Kui tippajal (12. aprillil) oli Kuressaare haiglas ravil 59 koroonapatsienti, siis 18. mail oli neid ravil 5.[193]
19. mai seisuga oli tuvastatud 1791,[194] 20. mai seisuga 1794[195] ja 21. mai seisuga 1800 nakatunut[196].
22. mai seisuga oli tuvastatud 1807 nakatunut ja tehtud 74 604 esmast testi. Haigusse oli surnud 64 inimest. Haiglas oli 37 patsienti, kellest 2 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 314 inimest. Tervenenuks loeti 1508 inimest.[197] Samal ajal oli Lätis tehtud 96 366 koroonatesti, millest positiivseks olid osutunud 1030, ning Leedus oli tehtud 259 043 koroonatesti, millest olid positiivseteks osutunud 1604. Lätis oli surnud kokku 22 inimest ja Leedus 61.[198] Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov tõi Vikerraadio saates välja, et Eestis oli parajasti jälgimise all 82 teadaolevat nakkusohtlikku koroonapatsienti ja soovitas jätkuvalt kinni pidada 2+2 reeglist.[199]
23. mai seisuga oli tuvastatud nakatunuid 1821,[200] 24. mai seisuga 1823,[201] 25. mai seisuga 1824,[202] 26. mai seisuga 1834[203] ja 27. mai seisuga 1840[204]. 28. mai seisuga oli tuvastatud 1851 nakatunut ja tehtud 80 724 esmast testi. Haigusse oli surnud 66 inimest. Haiglas oli 30 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 328 inimest. Tervenenuks loeti 1574 inimest (85,0% tuvastatud nakatunutest).[205] Valitsus andis teada, et alates 1. juunist kuni 30. juunini võib avalikel üritustel olla kuni 100 osalejat.[206]
29. mai seisuga oli tuvastatud 1859 nakatunut ja tehtud 81 719 esmast testi. Haigusse oli surnud 67 inimest. Haiglas oli 31 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 329 inimest. Tervenenuks loeti 1610 inimest.[207] Samal päeval andis Terviseamet loa plaanilise ravi taastamiseks Lääne-Tallinna keskhaiglas,[208] kus riikliku järelevalvemenetluse tulemustel oli leitud mitmeid rikkumisi nakkustõrje meetmete rakendamisel ja mis olid selleks ajaks lahendatud.[209]
30. mai seisuga oli tuvastatud 1865 nakatunut[210] ja 31. mai seisuga oli nende arv 1869[211].
1. juuni seisuga oli tuvastatud 1870 nakatunut ja tehtud 84 156 esmast testi. Haigusse oli surnud 68 inimest (neist 32 olid mehed ja 36 naised[212]). Haiglas oli 26 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 334 inimest. Tervenenuks loeti 1625 inimest.[213] Koroonaviiruse testimine jätkus juunis 11 mobiilses proovivõtupunktis, millele lisaks hakati proove võtma ka erameditsiiniettevõtete ruumides. Samuti muutus võimalikuks minna proovi andma ka jala.[213]
Juuni algusest alates lubati Eestisse reisida haigustunnusteta inimestel, kes saabuvad Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Suurbritanniast. Küll aga pidid kaheks nädalaks karantiini jääma nendest riikidest saabujad, kus nakatunute suhtarv oli suurem kui 15 inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.[214]
2. juunil ei teatatud üle mitme kuu esimest korda ühtegi uut nakatunut[215], kuid hiljem ilmnes, et tehtud testidest olid 7 siiski positiivsed, aga info välja saatmise ajaks ei olnud need tulemused veel sisestatud. Nii kajastusid need alles järgmisel päeval välja tulnud statistikas.[216]
3. juuni hommiku seisuga oli tuvastatud 1880 nakatunut. Surnute arv suurenes 69 inimeseni. Haiglas oli 19 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 342 inimest. Tervenenuks loeti 1650 inimest.[217] Rohkem juunis selle haigusega seoses inimesi ei surnud.
4. juuni seisuga oli tuvastatud 1890 nakatunut[218] Mõõdukas kasvutrend oli haigestumisjuhtudel Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakonnas, kuid teistes maakondades püsis tuvastatud nakatumiste arv languses.[218]
5. juuni seisuga oli tuvastatud 1910 nakatunut.[219] Tuvastatud haigestunutest mitmed olid seotud ühe toidukäitlemisettevõttega.[220] Hiljem selgus, et see oli Jõelähtme vallas tegutsev ettevõte, kus nakatus perioodil 31. mai kuni 5. juuni koroonaviirusega 13 töötajat.[221] 6. juunil lisandus veel 21 positiivset testi,[222] mis jäi juunis suurimaks ööpäevaseks kasvuks tuvastatud nakatunute arvus.
7. juuni hommiku seisuga oli tuvastatud 1939 nakatunut, kellest loeti tervenenuks 1681 inimest (86,7%).[223] Tallinnas tuvastati koroonaviirus ka kahel lasteaiaõpetajal.[224] 8. juunil alustati Tallinna sadamas ja Tallinna lennujaamas kahenädalast tasuta kiirtestimist koroonaviiruse antikehade määramiseks, milleks kasutatakse riigile annetatud antikehade määramise kiirteste. Testima minek oli vabatahtlik.[223] Sama päeva hommikuse seisuga oli tuvastatud 1940 nakatunut.[225]
9. juuni seisuga oli tuvastatud 1947 nakatunut ja tehtud 91 733 esmast testi. Haiglas oli 14 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 352 inimest. Tervenenuks loeti 1684 inimest.[226] Terviseamet andis teada ohutaseme langetamisest: hädaolukorra faasist liiguti hädaolukorra ohu faasi.[227] Muuhulgas lõppesid sellega meditsiinijuht Arkadi Popovi volitused.[227] Samas hoiatas sotsiaalmeedias peaminister Jüri Ratas nakatamiskordaja märgatavast kasvust.[228][227]
14. juuni seisuga oli tuvastatud 1973 nakatunut ehk ööpäeva jooksul ei lisandunud ühegi uut positiivset testi[229]. 15. juuni seisuga oli tuvastatud 1974 nakatunut ja tehtud 96 638 esmast testi. Haiglas oli 14 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 357 inimest. Tervenenuks loeti 1717 inimest.[230] Hiljem tühistati ka see üks 15. juuni statistikasse lisandunud positiivne test[231] ning samuti tühistati hiljem ainuke 16. juuni statistikasse lisandunud positiivne test.[232]
17. juuni seisuga oli tuvastatud 1977 nakatunut ja tehtud üle 99 tuhande esmase testi. Haiglas oli 12 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 361 inimest. Tervenenuks loeti 1743 inimest.[233] 18. juuni seisuga oli tuvastatud 1977 nakatunut ja esmaste testide arv ületas 100 000.[231] Terviseameti juht Merike Jürilo teatas, et lahkub omal soovil ametikohalt. Valitsuse poolt oli talle ette heidetud usalduse puudumist ja mitmeid juhtimisvigasid (sh Terviseameti luba Itaalia võrkpallurite mängu läbiviimiseks Saaremaal).[234] Jürilo enda sõnul ei ole võimalik kriisi juhtimise kõrvalt samal ajal valitsusega tühistel teemadel vaielda.[235]
Perioodil 17.–30. juuni tuvastati 15 uut haigestunut, kellest kaks said nakkuse tööl, kolm perekonna ringis, üks välismaal ning 9 juhul oli nakatumiskoht teadmata. Haigusjuhte registreeriti Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal ja Valgamaal.[236]
Valitsus lõpetas 19. juunil 2+2 reegli kohustuslikus korras jälgimise nõude ja asendas selle inimeste hajutamise nõudega.[237]
20. juuni seisuga oli tuvastatud 1981 nakatunut.[238] Saaremaa vald tunnustas Saare maakonna teenetemärgiga Kuressaare haigla ravijuhti Edward Laanet tema panuse eest pandeemiakriisiga tegelemisel.[239] 21. ja 22. juuni ei tuvastatud kaks päeva järjest uusi nakatunuid.[240][241] Teist päeva järjest ei lisandunud uusi nakatumisjuhtumeid ka Lätis, kus selleks ajaks oli kinnitust leidnud 1111 haigestumist.[241]
25. juunil avaldati Tartu Ülikooli koroonaviiruse seireuuringu neljanda laine tulemused, mille käigus testiti perioodil 11. juunist kuni 21. juunini juhuvalimi alusel 2864 inimest. Ühtegi nakatunut ei leitud ning tulemustest järeldati, et tehtud leevendused ei ole kaasa toonud nakatumiste arvu kasvu.[242]
28. juuni seisuga oli Eestis tuvastatud 1987 nakatunut[243] ning maailmas ületas koroonaviirusega nakatunute ametlik arv 10 miljoni piiri[244].
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai teatas juuli alguses, et lahkub omal soovil 5. juulil ametist.[245]
Nii 8. kui ka 9. juulil lisandus mõlemal päeval 8 uus juhtu. Neist juhtudest viis olid seotud sünnipäevapeoga Ida-Virumaal, kus osales Venemaalt saabunud külaline, kes oli haigustunnustega.[246][247] Terviseamet andis teada, et kui uute nakatunute arv 100 000 elaniku kohta on kahe nädala jooksul vähemalt 25 (ehk umbes 300 juhtu kogu elanikkonna peale), siis asutakse kehtestama uusi piiranguid.[248]
Alates 15. juulist võib välitingimustes toimuvatel üritustel senise 1000 asemel osaleda kuni 2000 inimest ning siseruumides toimuvate ürituste puhul tõsteti piiramäär 500 pealt 1500-ni. Samas tuli siseruumides jätkuvalt järgida 50-protsendilise täituvuse ja inimeste hajutamise nõuet.[249]
Nakatumiste arvu uus tõus
24. juulil ilmnes, et üks positiivse proovi andnud tartlane oli külastanud Tartus ööklubi, poode ja kino ning Narva-Jõesuus spaad.[250] Kuu lõpuks kujunes sellest arvestatava suurusega nn Vabanki puhang, kus tuvastati üle 100 lähikontaktse ja 19 nakatunut.[251]
Augusti algul korrigeeris Terviseamet koroonasurmade arvu kuue võrra väiksemaks ehk andmete kontrolli käigus sai kinnitust, et koroona oli peamine põhjus siiski ainult 63 surmajuhul. Nimetatule lisaks oli koroona ühel juhul surma soodustanud oluline seisund.[252][253]
1. augusti seisuga oli tuvastatud 2072 nakatunut, kellest tervenenuks arvati 1934. Esmaste testide arv oli üle 119 tuhande. Haiglaravi vajas 4 inimest, kellest keegi ei olnud juhitaval hingamisel.[252] Uute tuvastatud nakatunute arv jätkas kiiret kasvu. 2. augustil lisandus veel 7 positiivset testitulemust, mis olid seotud Vabanki puhanguga.[254] Järgneval ööpäeval lisandus veel üks juhtum, mis oli samuti seotud Vabanki puhanguga.[255] 4. augustil lisandus 11 positiivset testitulemust[256] ja 5. augustil veel 22.[257]
Tuvastatud nakatunute seas olid ka 3. augustil Soomest Sillamäe sadamasse saabunud Norra kaubalaeva Yara Nauma 14 meeskonnaliiget, kellest 12 naasid 5. augusti õhtul Soome ja kaks jäid Eestisse haiglaravile.[258]
6. augusti seisuga jõudis tuvastatud nakatunute arv 2124-ni. Haiglaravi vajas 9 inimest, kellest üks oli juhitaval hingamisel.[259]
Tartu Ülikooli juhtimisel läbi viidud uuringu KoroSero-EST-1 tulemused viitasid, et vaid 20 protsendil inimestest, kelle verest leiti koroonaviiruse antikehi, esines ka nakatumisele viitavaid sümptomeid. Samuti hinnati, et viiruse levimus oli Tallinnas 1,4 % ja Saaremaal 6% ehk võrreldes riikliku statistikaga vastavalt 10 ja 3,5 korda suurem.[260]
16. augusti seisuga oli Eestis kokku tehtud ligi 135 tuhat esmast testi, millest 2190 olid positiivsed. Haiglaravil oli 7 inimest, kellest keegi ei olnud juhitaval hingamisel. Tervenenuks oli arvatud 1976 inimest ehk 90,2% nakatunutest.[261]
Valitsuse otsusel oli alates 19. augustist lubatud statsionaarsetes teatri-, kontserdi- ja kinosaalides tegutseda täissaalidega ning alates 1. septembrist oli võimalik suure koroonariskiga välisriigist tulles kahenädalase eneseisolatsiooni asemel teha koroonatest ning hiljem ka järeltest.[262] Kuni 50-protsendilise täituvuse nõude täitmisest pääsesid ka koolid, et võimaldada septembris õppetööd alustada tavapärases mahus ja klassiruumides.[263]
20. augustil teatati 20 tuvastatud nakatunu lisandumisest, mis tõstis tuvastatud juhtumite arvu 2227-ni. Neist oli samal ajal tervenenuks arvatud 2009 inimest. Esmaste testide arv oli üle 138 tuhande. Haiglaravi oli 10 inimest ja juhitaval hingamisel ei olnud kedagi.[264] Enim lisandus uusi juhtumeid Ida-Virumaale – 12. Neist kõik olid seotud baariga Jõhvi Kelder. Kokku oli sealses koldes 13 inimest.[264]
Samal päeval käivitus ka Eesti koroonaäpp HOIA.[265] Esimese kahe nädala jooksul laaditi seda alla üle 84 tuhande korra ning rakenduses oli end haigeks märkinud 13 inimest.[266]
21. augustil peatas Estonia kaevandus nädalaks töö, sest koroonaviirusega nakatumise diagnoosi olid saanud 12 kaevanduse töötajat.[267]
24. augustil teatati kolme positiivse testi lisandumisest ning ühest surmajuhtumist (76-aastane naine). See jäi ka ainukeseks surmajuhtumiks augustis ja septembris. Sel ajal oli kokku tuvastatud 2275 nakatunut, kellest tervenenuks arvati 2025. Haiglaravi oli 11 inimest. Kokku oli tehtud ligi 141 tuhat esmast testi.[268]
29. augusti seisuga oli tuvastatud oli 2363 nakatunut, kellest 2086 arvati tervenenuks. Haiglaravil oli 9 patsienti. Esmaste testide arv ületas 147 tuhandet.[269] Terviseameti ida regionaalosakonnas oli jälgimisel üle 650 inimese, kellest 94 oli haigestunud. Estonia kaevanduse koldega seostati 52 koroonaviirusega nakatumise juhtu, Ojamaa kaevanduse koldega 8 juhtu ja Jõhvi Keldri koldega 15 juhtu.[269]
1. septembri seisuga oli tuvastatud 2395 nakatunut, kellest tervenenuks arvati 2112 inimest. Haiglaravi vajas 9 inimest. Haiglates oli lõpetatud 411 koroona haigusjuhtumit 398 inimesega. Tehtud oli üle 150 tuhande esmase testi.[270] Koroona riskiriikidest naasjatele hakati lennujaamas ja sadamas pakkuma võimalust ennast testida.[271] Terviseametile hakkas valmistama muret olukord Tallinnas, kus oli palju nakatunuid, kelle nakkuse päritolu oli teadmata.[272]
5. septembril lisandus 35 tuvastatud nakatunut, mis oli suurim päevane kasv alates aprillist. Kokku oli tuvastatud 2491 nakatunut ja neist 2165 arvati tervenenuks. Haiglaravi vajas 7 inimest.[273]
10. septembril jõudis nakatunute koguarv 2600-ni. Neist 2215 arvati tervenenuks. Haiglaravi vajas 9 inimest, kellest üks oli juhitaval hingamisel. Esmaseid teste oli tehtud ligi 166 tuhat.[274]
16. septembril[275] ja 18. septembril lisandus mõlemal päeval 36 uut tuvastatud nakatunut.[276]
.svg)
Valitsus andis teada üleriigilise öise alkoholimüügi keelu kehtestamisest perioodil 25. september kuni 24. oktoober.[278]
19. septembril lisandus 61 tuvastatud nakatunut, mis oli seni suurim päevane kasv alates kevadest.[279] 20. septembril lisandus veel 50 tuvastatud nakatunut, mis tõstis koguarvu 2924-ni. Neist arvati tervenenuks 2377. Haiglaravi vajas 22 inimest, kellest kolm olid juhitaval hingamisel. Esmaseid teste oli tehtud üle 187 tuhande.[280]
28. septembril lisandus 67 tuvastatud nakatunut, mis oli suurim päevane kasv septembris. Nakatunute koguarv oli jõudnud 3267-ni ning neist arvati tervenenuks 2513. Haiglaravi vajas 33 inimest, kellest juhitaval hingamisel ei olnud kedagi. Esmaseid teste oli tehtud ligi 208 tuhat. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta oli 42,89.[281] Kuu lõpuks jõudis tuvastatud nakatunute arv 3371-ni.[282]
1. oktoobril teatati 81 tuvastatud nakatunu lisandumisest, mis tõstis koguarvu 3450-ni. Neist arvati tervenenuks 2643 ehk 76,6%. Haiglaravi vajas 36 inimest, kellest juhitaval hingamisel oli kaks patsienti. Lisandus üks surnu, mis tõstis koguarvu 65-ni. Esmaseid teste oli tehtud ligi 216 tuhat. Enim positiivseid testitulemusi laekus Harjumaale (37) ja Ida-Virumaale (27). Suuremad aktiivsed kolded olid Ida-Tallinna keskhaigla kolle (41 nakatunut, kellest 26 olid haigla töötajad), Läänemere gümnaasiumi kolle (26 õpilast ja 10 õpetajat), Ida-Viru tutvuskonna kolle (30), Võru töökoha kolle (21) ja esimese töökoha kolle Tallinnas (20).[283]
Koroonaviiruse seireuuringu järgmise üleriigilise etapi tulemused vihjasid, et viirus levib ka väljaspool haiguskoldeid ning enamasti märgatavate haigustunnusteta. Uuringu raames analüüsiti 21. septembrist kuni 1. oktoobrini 2532 inimest. Leiti viis nakatunut, kel puudusid märkimisväärsed haigustunnused ja kes ei olnud kokkupuutest haigestunud inimesega teadlikud.[284] Terviseameti hinnangul ei olnud ette näha haiglate täitumist koroonapatsientidega lähemal ajal. Kevadega võrreldes oli haiglatel varutud ka suuremal hulgal isikukaitsevahendeid ja jõutud läbi viia personali koolitamist. Hingamisaparaatide arv oli üle 300 ning aasta lõpuks pidi neid Eesti haiglates olema juba ligi 400.[285]
Oktoobri algul läks tuvastatud nakatunute üldarvult Ida-Virumaa Saaremaast mööda ning enim uusi juhtumeid oligi Harjumaal ja Ida-Virumaal. Kuu keskel uute tuvastatud juhtumite arv langes (kuu esimese kümne päeva jooksul teatati 478 uuest nakatunust aga järgneva kümne päeva jooksul ainult 283 uuest nakatunust), kuid numbrid hakkasid kuu lõpus kiirelt kasvama. 28. oktoobril lisandus 125, 29. oktoobril 82, 30. oktoobril 101 ja 31. oktoobril 134 tuvastatud nakatunut.
1. novembril teatati 80 tuvastatud nakatunu lisandumisest viimase ööpäeva jooksul ning sellega jõudis tuvastatud nakatunute koguarv 4985-ni. Neist arvati tervenenuks 3824 (76,7%) ning surnud oli 73 nakatunut. Haiglaravi vajas 43 inimest, kellest juhitaval hingamisel oli kaks patsienti. Esmaseid teste oli tehtud üle 264 tuhande. Suuremad aktiivsed kolded olid Viru vangla kolle (88 inimest), esimese töökoha kolle Harjumaal (42), Sillamäe esimese kooli kolle (36), Raplamaa hooldekeskuse kolle (33), Jõhvi hooldekeskuse kolle (21), Jõgevamaa töökoha kolle (20) ja Harjumaa peokolle (17).[286]
4. novembril lisandus rekordilised 208 tuvastatud nakatunut[287] ning sealt alates püsis igapäevaselt tuvastatud uute juhtumite arv kolmekohaline.
.svg)
.svg)
10. novembriks oli tuvastatud 6376 nakatunut, kellest arvati tervenenuks 4219. Haiglaravi vajas 63 inimest, kellest juhitaval hingamisel oli viis patsienti. Esmaseid teste oli tehtud ligi 283 tuhat.[288] Terviseamet teatas neli nädalat kestva sotsiaalkampaania "Hoiame Eesti elu avatud!" käivitamisest, millega kutsus üles jälgima põhilisi reegleid enda ja oma lähedaste kaitseks.[289]
11. novembril muudeti seda, kuidas avaldatakse testide arvu statistikat. Täpsustati, et kevadest alates on tehtud 381 205 SARS-CoV2 määramise testi, millest 285 935 olid esmased ning kokku oli positiivseid teste olnud 7725.[290]
12. novembril teatati juba 374 positiivsest testist, mis oli peaaegu sama palju kui mais, juunis ja juulis kokku. Tuvastatud nakatunute arv jõudis 6881-ni.[291] Terviseameti põhja regionaalosakonnas oli jälgimisel üle 11 000 inimese, kellest 1212 olid haigestunud, ning eristati 24 kollet. Ida regionaalosakonnas oli jälgimisel üle 3100 inimese, kellest haigestunud oli 515, ning eristati 12 aktiivset kollet. Lõuna regionaalosakonnas oli jälgimisel üle 1200 inimese, kellest 200 oli haigestunud, ning eristati ühte 34 inimesega hooldekodu kollet. Lääne regionaalosakonnas oli jälgimisel ligi 700 inimest, kellest 115 olid haigestunud.[291]
13. novembril soovitas Terviseamet Tallinnas ja Harjumaal kaaluda suurema nakkusriskiga huvihariduse ja huvitegevuse ajutist piiramist[292] ning 19. novembril soovitati kriitiliselt üle vaadata need tegevused üle Eesti.[293]
1. detsembriks oli tuvastatud 12 497 nakatunut, kellest arvati tervenenuks 7151. Haiglaravi vajas 206 inimest, kellest juhitaval hingamisel oli 12 patsienti. Teste oli tehtud üle 483 tuhande. Kokku oli Eestis surnud 121 koroonaviirusega nakatunud inimest.[294]
5. detsembril teatati 561 positiivse koroonatesti lisandumisest, mis oli senine ööpäevane rekord.[295] Uus rekord püstitati 12. detsembril, kui lisandus 760 koroonapositiivset, mille järel oli esmaseid positiivseid teste kokku registreeritud 17 713. Tervenenuks arvati 10 629, haiglaravil oli 268 ja koroonaviirusega oli surnud 148 inimest. Samal ajal oli Terviseameti jälgimisel ligi 28 000 inimest.[296] Alates 12. detsembrist suleti kolmeks nädalaks Ida-Virumaal kõik meelelahutusasutused ja peatati vaba aja tegevused ning alates 14. detsembrist otsustati sulgeda kõik õppeasutused Eestis.[297] 28. detsembrist rakendatakse Tallinnas ja Harjumaal Ida-Virumaa omadega sarnanevaid piiranguid.[298]
Koroonavastast vaktsineerimist alustati 27. detsembril.[299] 28. detsembrist rakendati Tallinnas ja Harjumaal Ida-Virumaa omadega sarnanevaid piiranguid.[298] 30. detsembril teatati rekordilise 968 uue tuvastatud nakatunu lisandumisest.[300]
Teise laine tipp 2021. aastal
2021. aasta alguseks oli tuvastatud 28 406 nakatunut ning Eestis oli surnud 234 koroonaviirusega nakatunud inimest.[301] 7. jaanuaril teatati 1086 tuvastatud nakatunust, mis oli suurim näitaja alates pandeemia algusest ja esimene kord, kus päevane uute tuvastatud nakatunute arv ületas tuhandet.[302]
13. jaanuaril jõudis Eestisse esimene saadetis Moderna koroonavaktsiini[303] ning 7. veebruaril ka esimene saadetis AstraZeneca koroonavaktsiini.[304] 7. veebruari hommikuks oli Eestis vaktsineeritud 35 905 inimest, kellest 17 519 olid saanud kaks doosi.[305]
Jaanuaris tuvastati 16 169 nakatunut ning surnute arv jõudis 422-ni.[306] Veebruaris lisandus 22 053 nakatunut ning 176 surnut.[307] Järjest halvenes olukord ka haiglates.[308][309]
Kuni veebruari keskpaigani püsis uute nakatunute arv stabiilne ja jäi tavaliselt 300...800 vahele. Sealt alates hakkas aga nakatanute arv kasvama ning Eesti Vabariigi aastapäeval teatati juba 1069 uuest nakatunust.[302] Järgnevatel päevadel olid vastavad arvud 1104,[310] 1204,[311] 1570[312], 1201[313] ja 1028.[307] Nii suurenes Eesti nakatumisnäitaja märtsi alguseks üle tuhande[314] ning 7. märtsiks ületas haiglaravil olijate arv 600 piiri.[315] Olukorra halvenemist seostati kiireminileviva Briti tüvega[316] ning märtsi teisel nädalal jõudis selle tüve osakaal ligi 70 protsendini.[317]
Alates 11. märtsist hakati taas rakendama tugevamaid meetmeid haiguse leviku takistamiseks. Sealhulgas suunati kõik kooliõpilased distantsõppele, suleti suur osa kaubandusest, piirati siseruumides lubatavat ja taastati 2+2 reegel. Piirangud pidid kehtima vähemalt ühe kuu.[316] 12. märtsi seisuga möödus Eesti viimase seitsme päeva nakatumisjuhtumite arvult elanike kohta Tšehhist ja suurenes sellega maailmas esimeseks (keskmiselt 1111 uut nakatunut päevas miljoni elaniku kohta).[318] 30. märtsil pikendati piiranguid veel vähemalt 25. aprillini.[319]
Märtsis tuvastati 40 625 nakatunut, mis oli ligi 38% kõigist pandeemia jooksul seni tuvastatud nakatunutest Eestis. Koroonaviirusega suri esialgsetel andmetel 309 inimest (ja Tervise Arengu Instituudi tagantjärele kontrollitud andmetel 325[320]). 2021. aasta esimese kolme kuuga suri 673 koroonasse nakatunud inimest (ehk 74,2% kõigist koroonaviirusega surnutest alates pandeemia algusest). Samal ajal suri esimeses kvartalis Eestis kokku 4954 inimest, mis oli üle 900 inimese rohkem, kui viimasel paaril aastal samal ajal[321]. Märtsi lõpuks oli esimese doosiga vaktsineeritud 203 365 inimest ning kuur oli lõpetatud 63 696 inimesel.
20. aprillil anti teada, et Tartu Ülikooli seireuuringu järgi oli 36% täisealisest elanikkonnast kas läbipõdemise (45%) või vaktsineerimise (55%) teel omandanud viirusvastased antikehad.[322]
Aprilli lõpus hakati leevendama märtsis seatud piiranguid. 26. aprillist eemaldati piirangud õues sportimisele, treenimisele ja huviharidusele. 3. maist lubati kontaktõppele algklassid ja eritoe õpilased, lubati kõigi poodide taas avamist ja toitlustusasutuste välialadel einestamine, avati ka muuseumid ning leevenesid piirangud sporditegevusele.[323] 28. aprill oli esimene päev üle viie kuu, kus ei lisandunud ühtegi koroonasurma.[324] Samas tuvastati aprillis kokku 15 197 uut nakatunut ja koroonaviirusega suri 259 inimest.
14. mail avanes võimalus üle 40-aastastel end vaktsineerimisele kirja panna.[325] 30–39-aastastele avati registreerimine 15. maist[326], kuni 16-aastastele 17. maist[327] ning 12–15-aastastele 17. juunist.[328] Mai lõpuks oli vaktsineeritud 473 003 inimest, kellest 264 579 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud.[329]
Teise ja kolmanda laine vaheline periood
Alates 17. maist lubati kooli kõik distantsõppel olnud õppurid ning alates 24. maist said uksed avada kultuuri- ja meelelahutusasutused, mis pidid aga järgima kuni 50-protsendilise ruumitäitumuse nõuet.[330] 31. maist asendati 2+2 liikumispiirang avalikus siseruumis hajutatuse nõudega[331] ja 2. juunist muutus maskide kandmine siseruumides kohustuslikust soovituslikuks.[332] 14. juunist pidid leevenema ruumitäitumuse, osavõtjate piirarvu ja lahtiolekuaegade piirangud.[331] Hiljem otsustati tuua need leevendused aga 11. juunile ehk reede peale.[333] 23. juunist kaotati ka siseruumides ruumitäitumuse 50% nõue.[334]
Juuli teises pooles hakkas seoses India päritolu deltatüvega nakatumise tase kasvama ning kuu lõpus asus valitsus taas piiranguid kehtestama. 2. augustil hakkas ühistranspordis kehtima maskikandmise kohustus ning 9. augustist alates vähendati nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes osalejate piirarve.[335] 26. augustist hakati nõudma maskide kandmist ka siseruumides, kus ei kontrollita koroonatõendit.[336]
Kolmas laine
1. septembriks 2021 viibis haiglaravil 123 koroonapatsienti, kellest intensiivravi vajas 15. Eestis oli surnud 1293 koroonaviirusega nakatunud inimest. Esimese vaktsiinidoosi olid saanud 727 873 inimest ja 632 059 inimesel oli vaktsineerimine lõpetatud.[337] 1. oktoobriks oli koroonaviirusega nakatunud haiglaravil viibijate arv kasvanud 215-ni, kellest vajas sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 180 inimest.[338]
21. oktoobril kinnitas valitsus uued koroonapiirangud, mille järgi muutus peagi rangemaks maskikandmise kohustus ning edaspidi said kontrollitud tegevustes osaleda vaid vaktsineeritud või koroona läbi põdenud isikud.[339] Haiglate koormus aga kasvas kiiresti ning olukord ligines katastroofimeditsiini rakendamisele.[340][341][342] Novembris oodati uusi nakatumisrekordeid ning taas riigi sulgemist.[343] Sama ajal oli olukord väga halb ka Lätis[344] ja Leedus[345]. 29. oktoobrist laienes maskikandmise kohustus kõikidele kontrollitud tegevustele ja asukohtadele siseruumides.[346]
Novembri algul jõudis Eesti taas nakatumisnäitajate poolest maailma tippu.[347] Kuu alguse seisuga viibis haiglaravil 571 koroonapatsienti, kellest intensiivravil oli 55 patsienti ja juhitaval hingamisel 37.[348]
3. novembril teatati 2306 positiivsest testitulemusest ning haiglaravil viibijate arvu kasvust üle 600.[349] Samal päeval jõuti 70 protsendi täiskasvanute vähemalt ühe doosiga vaktsineerituseni.[350]
Novembris hakkas nakatumiskordaja aga langema[351] ning haiglaravil olevate koroonahaigete hulk vähenes kuu keskpaigaks 600-lt alla 500.[352] Kuu lõpuks langes haiglaravil olijate arv juba alla 300.[353]
Neljas laine
Detsembris hakkas levima uus omikrontüvi.[354] 28. detsembril tehtud testide hulgas moodustasid omikrontüve juhtumid juba 55% ehk see tüvi muutus Eestis domineerivaks.[355] Viirus levis aga kiirenevalt edasi ja jaanuari keskpaigas võis näha juba paari tuhande nakatunuga päevi.[356]
2022. aasta kahe esimese kuu jooksul tuvastati üle veerand miljoni uue nakatunu, mis oli üle poole kõigist seni pandeemia käigus tuvastatud nakatunutest Eestis. Haiglad jõudsid taas võimete piirini.[357] Samas oli päevakorras pigem piirangute edasine leevendamine, kuna sama tegid mitmed lähipiirkonna riigid.[358][359] Kuigi valitsuserakonnad olid saavutanud poliitilise kokkuleppe kaotada 21. veebruaril koroonapassi nõue, kui haiglaravi vajavate koroonahaigete arv ei kasva, siis haiglakoormus jätkas tõusmist.[360]
Märtsis välja tulnud seireuuringu kohaselt olid koroonaviiruse antikehad juba ligi 90 protsendil inimestest.[361] Samas oli ka nakatumiste arv viimaks langusele pööranud ning haiglaravi vajavate koroonapatsientide hulk jätkasid vähenemist.[362]
3. aprillist kaotati maskikandmise kohustus.[363] Mai algusest lõpetas Terviseamet igapäevase COVID-19 statistika avaldamise.[364] 30. mai hommiku seisuga vajas haiglaravi 94 koroonapatsienti ehk haiglaravi vajajate arv oli langenud alla saja.[365] 1. juunil nimetas Terviseamet lõppenuks tervishoiualase hädaolukorra ning püsima jäi hädaolukorra oht.[366]
Viies laine
2022. aasta juulis asus nakatumine uute tüvede najal taas kasvama.[367] Siiski püsis suvel koroonaga haiglapatsientide arv saja ringis, kuid sügiseks prognoositi koroonapatsientide arvu jõudmist 450 peale.[368]
24. oktoobri seisuga viibis haiglaravil 246 koroonapatsienti, kellest intensiivravil oli viis ja juhitaval hingamisel üks patsient. Enamikus vanuserühmades oli haigestumus langusrendis.[369]
28. detsembri hommiku seisuga oli haiglas 261 koroonapatsienti, kellest 100 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Samal ajal vajas gripi tõttu haiglaravi 58 patsienti.[370]
Pandeemia lõppemine
2023. aasta jaanuaris jõudis retseptiravimina apteekidesse koroonaravim Paxlovid.[371] Töö- ja tervishoiuminister Peep Petersoni sõnul ei olnud koroona sellega enam määratletav uudseks ja ohtlikuks nakkushaiguseks.[372]
2023. aasta mai algul teatas Terviseamet, et lõpetab hädaolukorra lahendamise seisundi.[373] 5. mail kuulutas hädaolukorra lõppenuks ka WHO.[374]
Vaata ka
Viited
Välislingid
- Koroonaviirushaigus COVID-19 Terviseamet