Kuvari eraldusvõime
Kuvari eraldusvõime on kuvaseadmete omadus, mis näitab, mitut pikslit seade on võimeline kuvama. Mida suurem on kuvari eraldusvõime, seda üksikasjalikum ja teravam on kuvatav pilt, kui kuva vaadatakse õigelt kauguselt.
Väljendusviisid
Eraldusvõimet väljendatakse ekraani pikslimassiivi laiuse ja kõrguse korrutisena. Näiteks 1024×768 tähistab eraldusvõimet, kus ekraani laius on 1024 pikslit ja kõrgus 768 pikslit.
Eraldusvõimet on võimalik väljendada ka pikslimassiivi pindalana ehk pikslite üldarvuna ekraanil. Näiteks eraldusvõime 1024×768 puhul on ekraanil 786 432 pikslit ehk umbes 0,79 megapikslit (Mpx). Sellist kirjeldusviisi kasutatakse nt digifotoaparaatide puhul. See väljendusviis ei kajasta küll pildi kõrguse ja laiuse suhet, kuid seda kasutatakse siiski eraldusvõime kirjeldamiseks. Sedasi on lihtne teadvustada, kui kiiresti kasvab pikslite arv, kui liikuda aina suuremate eraldusvõimega standardite poole. Näiteks eraldusvõimel 1920×1080 kuvatakse juba 2,07 Mpx.
Standardsed eraldusvõimed
Laiatarbekuvarite eraldusvõime sõltub sellest, millisele standardile vastavalt see kuvar on valmistatud. Allolevas tabelis on välja toodud olemasolevad standardid ja nendega seotud eraldusvõimed.[1]
| Tunnus | Laius × kõrgus | Megapiksleid | Kuvasuhe |
|---|---|---|---|
| CGA | 320×200 | 0,06 | 4:3 |
| EGA | 640×350 | 0,22 | 4:3 |
| VGA | 640×480 | 0,31 | 4:3 |
| WVGA | 854×480 | 0,41 | 16:9 |
| SVGA | 800×600 | 0,48 | 4:3 |
| XGA | 1024×768 | 0,79 | 4:3 |
| HD 720 | 1280×720 | 0,92 | 16:9 |
| WXGA* | 1280×768 | 0,98 | 5:3 |
| XGA+ | 1152×864 | 1,00 | 4:3 |
| WXGA* | 1280×800 | 1,02 | 16:10 |
| WXGA* | 1366×768 | 1,05 | 16:9 |
| WEXGA | 1280×854 | 1,09 | 3:2 |
| QVGA | 1280×960 | 1,23 | 4:3 |
| WXGA+ | 1440×900 | 1,30 | 16:10 |
| SXGA | 1280×1024 | 1,31 | 5:4 |
| SXGA+ | 1400×1050 | 1,47 | 4:3 |
| WSXGA- | 1600×900 | 1,44 | 16:9 |
| WSXGA | 1600×1024 | 1,64 | 25:16 |
| WSXGA+ | 1680×1050 | 1,76 | 16:10 |
| UXGA | 1600×1200 | 1,92 | 4:3 |
| HD 1080 | 1920×1080 | 2,07 | 16:9 |
| WUXGA | 1920×1200 | 2,30 | 16:10 |
| QXGA* | 2048×1536 | 3,15 | 4:3 |
| WQXGA | 2560×1600 | 4,10 | 16:10 |
| QSXGA | 2560×2048 | 5,24 | 5:4 |
| WQSXGA | 3200×2048 | 6,55 | 25:16 |
| QUXGA | 3200×2400 | 7,68 | 4:3 |
| WQUXGA | 3840×2400 | 9,22 | 16:10 |
| HXGA | 4096×3072 | 12,58 | 4:3 |
| WHXGA | 5120×3200 | 16,38 | 16:10 |
| HSXGA | 5120×4096 | 20,97 | 5:4 |
| WHSXGA | 6400×4096 | 26,21 | 25:16 |
| HUXGA | 6400×4800 | 30,72 | 4:3 |
| WHUXGA | 7680×4800 | 36,86 | 16:10 |
*WXGA tähistusega on mitu väikeste erinevustega standardit
Levinud eraldused
Suuremate kuvarite hinnalangusega on läinud kasutajad aegapidi üle aina suurematele eraldustele. Sajandi algusega on kasutusele võetud aina suuremaid 5:4 pildisuhtega eraldusi, viimasel ajal on eriti kasvanud 1280×1024 eralduse populaarsus. Viimaste aastate jooksul on jõudsasti kasvanud ka laiekraankuva kasutajaskond ning kõrglahutuses videote populaarsus soodustab ka suurema eraldusvõimega kuvaseadmete kasutuselevõttu (nt 1920×1080).
2011. aasta esimesel poolel olid levinud eraldused järgmised:[2]
| Laius × kõrgus | % |
|---|---|
| 1024×768 | 23,05 |
| 1280×800 | 15,09 |
| 1366×768 | 14,8 |
| 1280×1024 | 8,24 |
| 1440×900 | 7,06 |
| 1680×1050 | 3,87 |
| 1920×1080 | 3,59 |
| 1600×900 | 3 |
| 1360×768 | 2,41 |
| 1024×600 | 2,27 |
| 1152×864 | 1,95 |
| 1280×768 | 1,8 |
| 1280×720 | 1,59 |
| 800×600 | 1,47 |
| 1920×1200 | 1,09 |
| 1280×960 | 0,87 |
| 768×1024 | 0,74 |
| 1093×614 | 0,52 |
| 1024×640 | 0,3 |
| 1152×720 | 0,27 |
| Muu | 6,02 |
Fikseeritud ja mittefikseeritud pikslimassiividega kuvarid
CRT-kuvarid, erinevalt LCD- ja plasmakuvaritest, võivad oma füüsiliste pikslite arvu muuta hälvitussüsteemi kasutades. Teistel laiatarbekuvaritel on fikseeritud pikslimassiivid, mis tähendab, et seadmel on üks kindel eraldusvõime ning tarkvaraliselt eraldust muutes füüsiliste pikslite arv ei muutu. Selle asemel töödeldakse pilti sedasi, et see ekraanile täpselt ära mahuks. Näiteks saates LCD-kuvarile eraldusvõimega 1920×1080 videosignaali eraldusega 1600×900, jääb kuvari eralduseks siiski 1920×1080. Pildi eraldust tõstetakse sedasi, et see hõlmaks kõiki piksleid ekraanil. Tähele tuleb panna seda, et pildi eraldust tõstes pildi detailsus ei muutu. Seetõttu on algsest eraldusvõimest madalamal eraldusel kuvatav LCD-kuvari pilt märgatavalt hägusem CRT-kuvaril kuvatavast.
Eraldusvõime kui pikslitihedus
Vahel mõeldakse eraldusvõime all ka pikslitihedust. Pikslitihedus näitab, kui palju piksleid on ekraanil ühe pikkusühiku kohta. Tüüpiliselt on pikslitiheduse ühikuks ppi (pikslit tolli kohta) või ppcm (pikslit sentimeetri kohta). Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et pikslitihedust mõõdetakse pikkusühiku kohta, mitte pindalaühiku kohta. See tuleneb sellest, et horisontaalne pikslitihedus võib erineda vertikaalsest pikslitihedusest. Selline erinevus esineb tüüpiliselt 4:3 pildisuhtega CRT kuvaritel, mille maksimaalseks eraldusvõimeks on 1280×1024 – seega pildisuhe hoopis 5:4.
Pildisuhe
2003. aastani toodeti enamik arvutikuvareid 4:3 pildisuhtega, mõned ka 5:4 pildisuhtega. Aastatel 2003–2006 hakkasid tasapisi turuosa hõivama 16:9 ja 16:10 pildisuhted, mis esialgu leidsid rohkem kasutust sülearvutiekraanides, hiljem ka eraldiseisvates arvutikuvarites. Põhjus, miks viimased populaarsust koguma on hakanud, on selles, et lisaks laiekraanil filmide vaatamisele ja arvutimängude mängimisele saab ekraanil kõrvuti kuvada kaks A4-formaadis lehekülge. Samuti mahub suurte CAD joonistega tegeledes kõrvale ka menüüriba, mis lihtsustab töö tegemist. 2008. aastal oli kõige levinum ekraani kuvasuhe müüdavatel LCD-kuvaritel 16:10 ja sülearvutitel 16:9.[3]