Laim (vili)
Laim (inglise ja prantsuse keeles lime, araabia keeles līma, pärsia keeles līmū – "sidrun")[1] on hübriidse tsitruse vili, mis on tavaliselt ümara kujuga, rohelise värvusega (selle järgi on nimetatud lausa eraldi värvitoon, laimiroheline), läbimõõdult 3–6 cm ja sisaldab hapu mahlaga vesiikuleid.[2]
Laimiks kutsutakse paljude tsitruspuude vilju, sealhulgas hapu laimipuu (Citrus aurantifolia), suureviljalise laimipuu (Citrus latifolia), kahvri laimipuude ja kõrbe-laimipuu (Citrus glauca) vilju. Laim on rikkalik C-vitamiini allikas ning seda on sageli kasutatud toitude ja jookide maitsestamiseks. Laimipuud annavad saaki aasta läbi.[3] Taimed, mille vilju kutsutakse laimiks, on erineva geneetilise päritoluga, nad ei moodusta monofüleetilist rühma.
Taimed, mille vilju tuntakse laimina
Raskused määratlemisega, milliseid puuvilju on õige laimiks nimetada, on tingitud sellest, et neid vilju andev tsitruse perekond on botaaniliselt keeruline, sellele lisaks veel eri keeltes esinevatest homonüümidest tekitatud segadus ja maailma eri paigus sama asja eri moodi nimetamine isegi ühe ja sama suhtluskeele kasutajate poolt. Tsitruse perekonna liigid moodustavad omavahel kergesti hübriide ja alles viimasel ajal on geneetilised uuringud hakanud valgust heitma selle perekonna struktuurile. Valdav osa kultiveeritavatest laimipuu liikidest on tegelikult hübriidid, mis on loodud näsasidrunipuust (Citrus medica), harilikust mandariinipuust (Citrus reticulata), pomelipuust (Citrus maxima) ning eriti mitme laimipuu puhul kahvrilaimi rühma kuuluvast liigist (Citrus micrantha).
- Austraalia laimipuud (varem Microcitrus ja Eremocitrus)
- kõrbe laimipuu (Citrus glauca)
- sõrm-pisilaimipuu (Citrus australasica)
- verilaimipuu (Citrus australasica var. sanguinea, sõrm-pisilaimipuu × (apelsinipuu × harilik mandariinipuu))
- austraalia laimipuu (Citrus australis)
- kahvri laimipuu (Citrus hystrix); see on üks kolmest maailma kõige suurema laimitoodanguga liigist.[4]
- hapu laimipuu ehk limonellipuu (Citrus × aurantifolia = Citrus micrantha × Citrus medica, kahvri laimipuude hulka kuuluv Citrus micrantha × näsasidrunipuu)[5][6][7]; kuulub samuti kolme globaalselt kõige suurema laimitoodanguga liigi hulka.[4]
- suureviljaline laimipuu (Citrus × latifolia, hapu laimipuu × harilik sidrunipuu); see on maailma kõige suurema laimitoodanguga tsitrus, enamus suureviljalise laimipuu toodangust tuleb Mehhikost.[4]
- magus laimipuu ehk limetipuu (Citrus limetta, on mitme eri liiki tsitruse hübriid).
Inglise keeles nimetatakse laimiks ka kalamondiinipuu (Citrofortunella mitis, kinkanipuu × mandariinipuu) vilju kalamondiine (ingl Musk lime), limondariinipuu (Citrus ×limonia, harilik mandariinipuu × näsasidrunipuu) vilju limondariine (ingl Rangpur lime) ja kääbussidrunipuu (Citrus ×floridana, hapu laimipuu × kinkanipuu) vilju limkvaate ehk kääbussidruneid, samuti tsitruste hulka üldse mitte kuuluva mesi-musipuu (Melicoccus bijugatus) vilju (musivili, ingl Spanish lime) ning Adelia ricinella ja fagara koldpuu (Zanthoxylum fagara) vilju (ingl Wild lime).
Inglise keeles kutsutakse sarnaselt (lime tree) ka pärnapuid (Tilia sp.), kuid neil ei ole kõnealuste tsitrustega mingit seost.
Ajalugu
Kuigi laimipuude täpne päritolu ei ole selge, arvatakse, et esimesed metsikud laimipuud kasvasid Indoneesias või Kagu-Aasias ning nende järglased transporditi sealt Vahemere maadesse ja Põhja-Aafrikasse umbes 10. ja 11. sajandi vahetusel.[2]
19. sajandil anti Briti meremeestele skorbuudi vältimiseks igapäevane portsjon tsitrusvilju, sealhulgas sidrunit, mis hiljem asendati laimiga.[8] Tsitruste kasutamine oli algselt hästi hoitud sõjasaladus, kuna skorbuut oli tollal tavaline nuhtlus paljude riikide mereväes ning võime püsida pikki perioode avamerel ilma selle haigusega kokku puutumata oli sõjalaevastikule suureks kasuks. Briti meremehed said seetõttu hüüdnime limey ('laimine'), sest tarvitasid ohtralt laime.[9]
Tootmine
| Sidruni ja laimi tootmine – 2016[10] | |
|---|---|
| Riik | Toodang (mln tonni) |
2016. aastal toodeti maailmas sidruneid ja laime kokku 17,3 miljonit tonni. Toodangu poolest esikohal oli India, kus toodeti 17% maailma toodangust (vt tabel). Mehhiko ja Hiina olid teised suurtootjad.
Kasutamine
| Toitaine | Kogus | RDA (%) |
|---|---|---|
| Vesi | 88,3 g | |
| Süsivesikud | 10,5 g | |
| sh suhkrud | 1,7 g | |
| sh kiudained | 2,8 g | 12 |
| Rasvad | 0,2 g | |
| Valgud | 0,7 g | |
| Vitamiinid | ||
| A-vitamiin | 2 μg | 1 |
| Tiamiin (B1-vitamiin) | 0,03 mg | 2 |
| Riboflaviin (B2-vitamiin) | 0,02 mg | 1 |
| Niatsiin (B3-vitamiin) | 0,2 mg | 1 |
| Pantoteenhape (B5-vitamiin) | 0,217 mg | 4 |
| Püridoksiin (B6-vitamiin) | 0,046 mg | 3 |
| Folaat (B9-vitamiin) | 0,2 μg | 3 |
| C-vitamiin | 29,1 mg | 49 |
| K-vitamiin | 0,6 μg | 0,5 |
| Mineraalid | ||
| Naatrium | 2 mg | 0,1 |
| Kaalium | 102 mg | |
| Kaltsium | 33 mg | 3,3 |
| Raud | 0,6 mg | 8 |
| Magneesium | 6 mg | 1,8 |
| Fosfor | 18 mg | 2 |
| Energiat 30 kcal (126 kJ) | 1,5 | |
Laimide suhkrusisaldus on suurem kui sidrunitel.[2] Laimimahla võib pressida värsketest laimidest või osta pudelisse villitult magustamata või magustatud variandis. Laimimahla kasutatakse laimilimonaadi valmistamisel ja see on ka paljude kokteilide komponendiks.
Hapendatud laimid on India köögi lahutamatu osa. Lõuna-India köök tugineb suurel määral laimil: kas hapendatud sidruni või hapendatud laimi söömine on hindude Onam-festivali pidusöögi Sadhya traditsiooniline osa.
Laimi hinnatakse toiduvalmistamisel kõrgelt laimimahla happesuse ja laimi pealiskoore lillelõhnalise aroomi pärast. See on tavaline koostisaine autentsetes Mehhiko, Vietnami ja Tai köögi roogades. Laimisupp on traditsiooniline toit Mehhikos Yucatani osariigis. Seda kasutatakse marineerivate omaduste pärast ka mereandide marineerimisel. Mõned guacamolekastme retseptid eeldavad samuti laimimahla kasutamist.
Kuivatatud laimide (nn must laim ehk limoo) kasutamine maitseainena on iseloomulik Pärsia ja Iraagi köögile, nagu ka Pärsia lahe äärsete Araabia maade stiilis maitseainesegule baharat, mida kutsutakse ka kabsa'ks või kebsa'ks.
Laim on paljude Indiast pärit rahvusköökide oluliseks toiduaineks ja seal valmistatakse neist mitmesuguseid hapendatud toite, näiteks magustatud hapendatud laim, soolaga hapendatud laim ja laimikaste.
Hapulaim annab iseloomuliku maitse hapulaimipirukale, mis on populaarne Ameerika magustoit. Austraalias valmistatakse kõrbelaimist marmelaadi.
Laim on koostisosaks paljudes lahjendatud alkoholi sisaldavates kokteilides, mis sageli põhinevad džinnil, nagu näiteks džinn toonikuga, Gimlet ja Rickey. Värskelt pressitud laimimahl on samuti põhiliseks koostisosaks Margarita kokteilis, kuigi vahel kasutatakse selle asemel sidrunimahla.
Laimiekstrakte ja laimiõli kasutatakse parfüümides, puhastusvahendites ja aroomteraapias.
Toitumisalane teave ja keemiline koostis
Tooreste laimide koostisest on 88% vesi, 10% süsivesikud, rasvad ja valgud moodustavad kumbki alla 1% (vt tabel). Üksnes C-vitamiini sisaldus, mis 100 g laimi kohta annab 35% soovitatavast päevasest kogusest, on toitumisalaselt märkimisväärne, teisi toitaineid leidub päevase tarbimisvajadusega võrreldes väikeses koguses (vt tabel). Laimimahl sisaldab pisut vähem sidrunhapet kui sidrunimahl (u 47 g/l), aga peaaegu kaks korda rohkem kui greibimahl ning umbes viis korda rohkem kui on sidrunhapet apelsinimahlas.[12]
Laimi viljaliha ja koor sisaldavad paljusid fütokemikaale, sealhulgas polüfenoole ja terpeene,[13] millest paljud on saanud fundamentaaluuringute huviobjektiks nende potentsiaalsete omaduste pärast inimesele.[14]
Fototoksilisus
Kokkupuude laimikoore või laimimahlaga, millele järgneb ultraviolettkiirguse kätte sattumine, põhjustab fütofotodermatiiti[15][16][17][18][19][20]. Baarmenitel, kes puutuvad kokteile valmistades kokku laimide ja muude tsitrusviljadega, võib seda probleemi esineda.[21]
Fütofotodermatiidi põhjustajaks inimestel peetakse furanokumariinideks nimetatavat orgaaniliste keemiliste ühendite rühma.[22] Laimid sisaldavad paljusid furanokumariini ühendeid, sealhulgas tsitropteen (5,7-dimetoksükumariin), bergapteen, isopimpinelliin, ksantotoksiin (ehk metoksaleen) ja psoraleen.[23][24] Bergapteen tundub olevat peamine furanokumariini ühend, mis põhjustab laimidest tingitud fütofotodermatiiti.[23][24]
Laimi koor on oluliselt suurema (1...2 suurusjärgu võrra) furanokumariini kontsentratsiooniga kui laimi viljaliha[23][24], mistõttu laimi koored on ka märkimisväärselt fototoksilisemad. Suureviljalise laimipuu viljad tunduvad olevat fototoksilisemad kui hapu laimipuu viljad.[23]