Nudistamine (inglise keeles disbudding) on kariloomadelt sarvede eemaldamise protsess. Peamiselt nudistatakse veiseid, harvemini ka lambaid ja kitsi.
Nudistamine peaks toimuma enne looma kaheksa nädala vanuseks saamist, parim aeg on, kui loomal on märgata sarvealget. Täiskasvanud loomade sarvi eemaldatakse (ingl dehorning) erandjuhtudel, sest nende puhul on protseduur raskem ja taastumine pikem.
Nudistamine on veisekasvatuses rutiinne protseduur. 2015. aastal oli Euroopa piimafarmide loomadest nudistatud 80%, kellest 89% nudistati vasikana ning 11% juhtudel eemaldati sarvi juba vanematelt loomadelt.[1]
Nudistatakse järgmistel põhjustel:
Mitmed veise- ja lambatõud on juba sündides nudid. Nudisust on võimalik saavutada ka aretamise tulemusena, selekteerides dominantset nudigeeni. Näiteks Aberdiin-Anguse veisetõug on nudi.[3]
Nudistamisviise on mitmeid, levinumad on kuuma raua (hot-iron) ja keemiline (aluselise pasta ja happe) meetod. 2015. aasta seisuga olid Euroopa Liidus kõige levinum nudistamismeetod kuuma rauaga (80% farmidest) nudistamine, millele järgnes nudistamispastaga (16% farmidest) nudistamine. Täiskasvanud loomade puhul kasutati enim tross-sae meetodit (84%).[1]
Täiskasvanud loomade puhul on sarve eemaldamise protsess keerulisem – täiskasvanud loomal saab sarvi eemaldada tross-saega või kirurgiliselt. Mõnel pool kasutatakse ka täiskasvanud loomadelt sarvede eemaldamiseks erinevaid tange. Kuna sarvjätke on ühendatud otsmikusiinusega, kaasneb sarve eemaldamisel suur risk rasketele põletikele, mille vältimiseks on soovitatav protseduuri läbi viia külmemal aastaajal.
Nudistamist võib läbi viia üksnes veterinaararst või tema poolt väljaõppe saanud isik. Soovitatav on kasutada lokaalset anesteesiat, sest nudistamine on valulik protseduur.[4]
Kuuma rauaga nudistatakse loomi, kellel pole sarved veel kasvama hakanud. Kuuma rauaga nudistamise puhul on soovitatav manustada loomale eelnevalt rahustit ning valuvaigistit. Nudistatava looma pea tuleb fikseerida ning protseduuri lihtsustamiseks on soovitatav sarvemügarikud ja nende ümbrus puhtaks pügada. Tööriista tuleb eelnevalt kuumutada, kuni raud muutub punaseks. Kuum raud asetatakse sarvemügarikule, sellele rakendatakse surve, seejärel hakatakse rauda keerama ning lisatakse survet 10 sekundiks. Seejärel eemaldatakse tööriist sarvemügarikult. Sellega on sarvkoe kasv on peatatud ning sarvemügariku ümber tekib punakaspruun ring. Sarvemügarik peaks ära kukkuma 7–10 päeva jooksul.[5]
Happega nudistamiseks kasutatakse lämmastikhappe (HNO3) lahust. Nudistatavale loomale manustatakse rahustit ning asetatakse rinnakule. Sarvede kohalt ja nende ümbrusest pügatakse karv, sarvealgetele ja nende ümbrusele tilgutatakse hapet.[6]
Pastaga nudistamisel on samuti soovitatav nudistatav loom enne protseduuri maha rahustada ning teha lokaalanesteesia. Sarvealged pügatakse, nendele ja nende ümbrusele määritakse õhuke kiht pastat. Pasteeritav piirkond ümbritsetakse vaseliiniga, vältimaks pasta valgumist nahale. [7] Uuringute põhjal on selgunud, et pastaga nudistamine on vasika jaoks vähem valus kui kuuma rauaga nudistamine.[8]
Tross-saega sarvede eemaldamist kasutatakse vaid täiskasvanud loomade puhul, kelle sarvealgetest on kasvanud sarved. Selle meetodi puhul saetakse sarv ühtlase tempo ja jõuga täielikult läbi. Verejooksu peatamiseks kasutatakse žgutina kummipaela ja hambatikke, mis lükatakse allesjäänud sarve osa sisse. Protseduuri läbiviimiseks tuleb kasutada lokaalanesteesiat ning loom fikseerida, vajadusel anda rahustit. Kirurgiline sarvede eemaldamine on ajaliselt kulukam, kuid on saagimisega võrreldes põletike tekkimise suhtes ohutum. Loom fikseeritakse ning rahustatakse, pügatakse karv sarvedelt ja nende ümbrusest. Operatsioonipiirkond valmistatakse ette (näiteks joodilahusega). Tehakse lokaalanesteesia sarvedele ja nende ümbrusse. Lõiget alustatakse sarvedevahemügaralt ning läbistatakse kõik naha kihid. Lõikejoon läheb mõlemalt poolt sarve, kus jäetakse varu sarve-naha piirilt, kuni lõikejooned ühinevad. Sarv lõigatakse maha näiteks tross-sae abil kuni otsmikuluuni ning peatatakse võimalikud verejooksud. Haavad õmmeldakse mitteimenduva niidiga, õmblused eemaldatakse kahe nädala pärast.
Kirurgiline sarvede eemaldamine on ajaliselt kulukam, kuid on saagimisega võrreldes põletike tekkimise suhtes ohutum. Loom fikseeritakse ning rahustatakse, pügatakse karv sarvedelt ja nende ümbrusest. Operatsioonipiirkond valmistatakse ette (näiteks joodilahusega). Tehakse lokaalanesteesia sarvedele ja nende ümbrusse. Lõiget alustatakse sarvedevahemügaralt ning läbistatakse kõik naha kihid. Lõikejoon läheb mõlemalt poolt sarve, kus jäetakse varu sarve-naha piirilt, kuni lõikejooned ühinevad. Sarv lõigatakse maha näiteks tross-sae abil kuni otsmikuluuni ning peatatakse võimalikud verejooksud. Haavad õmmeldakse mitteimenduva niidiga, õmblused eemaldatakse kahe nädala pärast.[9]
Pärast nudistamist või sarvede eemaldamist tuleb jälgida, et haav püsiks vähemalt 24 tundi kuiv. Haava tuleb regulaarselt kontrollida pärast protseduuri nädala jooksul, et vältida põletikku ja veritsust.[10] Vasikate puhul tuleks nad pärast nudistamist kaheks päevaks eraldada, et nad ei saaks üksteist lakkuda. [11]
Anesteesia ja rahustite mõjumisel või mõju kadumisel võib loomal olla probleeme tasakaaluga ning ta võib olla segaduses. Seetõttu tuleb loomale tagada turvaline ümbrus. Alati on olemas tüsistuste tekke oht, seetõttu tuleb anesteesia all olevaid loomi hoolikalt jälgida. [12]