Paali keel
Paali (pāḷi, pāli) ehk maaghadhi (paali: māgadhī) keel kuulub indoeuroopa keelkonna indoiraani keelerühma. Paali keel on seotud vana indoaarija ja sanskriti dialektidega, kuid otseselt ei pärine kummasti neist.[1] Paali keel oli nüüdisajal Bihāri aladel asunud Maghada kuningriigi riigikeeleks. Tänapäeval on paali keel theravaada budismi ametlik keel, kuna Tipiṭaka ehk Paali kaanon, mis on Buddha õpetuste ainsana säilinud täielik kogumik, on kirja pandud just paali keeles.
Kommentaariumide kohaselt rääkis Buddha kaanoni keelt, mis on algkeel (mūla-bāsā = mūla 'juur', bhāsā 'keel') ehk māgadhī, st paali keel.[2] Enamik Sri Lankal elavaid Buddha munki on suutelised paali keelt täiesti vabalt rääkima.[viide?]
Tänapäeva keeleuurijate arvates võis paali keel kujuneda maagadhi keele ja teiste I aastatuhande teise poole e.m.a praakritite baasil. Ašoka-järgses Indias võis paali keel mingil määral olla üldkasutatava ametliku keele staatuses.[3] Paali keel pärineb India poolsaarelt kuid tänapäeval on paali keele peamisteks õppimiskeskusteks Birma, Sri Lanka, Tai, Laos ja Kambodža.[4][5]
Kuna Buddha õpetas paali keeles, on ka tema kõiki õpetusi sisaldav kogu Tipiṭaka kirja pandud paali keeles.[6]
Paali keel oli Buddha eluajal kasutusel vaid kõnekeelena, millel oma kirjakeel puudus. Riikides, kus paali keelt õpitakse, kasutatakse paali keele kirjutamisel kohalikku kirjakeelt, milleks Indias on nāgarī, Sri Lankal singali, Birmas birma, Tais kambodža ja Inglismaal rooma.
Paali keel on sarnane sanskriti keelega, kuid ei tulene sellest (nagu ka eesti keel ei tulene soome keelest). Morfoloogilistele ja leksikaalsetele tunnustele tuginedes tõdeb Oberlies,[7] et pāḷi ei saa olla veedade keele otsene jätk. Geiger[8] ja Pischel[9] rõhutavad pāḷi keele lähemat seost pigem veedade kui klassikalise sanskritiga, samas nõustudes, et sanskritist ei saanud pāḷi keel tuleneda. Eeldades, et kõik praakritid ei pärine ühest ja samast allikast, pooldavad osad teadlased veedade ja praakritite paralleelse arengu hüpoteesi.[10] Teised seevastu näevad neid (sisuliselt) veedade keelest tulenevatena.[11] Kõiki asjaolusid arvesse võttes võib eeldada, et tõde asub kusagil nende oletuste vahel. Üldiselt on aga paali iidsus kesk-indoaaria keelte seas ja sanskritist sõltumatud grammatilised traditsioonid põhjuseks, miks pāḷi on praakrititest eraldatud.[12]
Nimetus
Sõna pāli ("rida", "liin", "norm") tähendab eelkõige Tipitaka teksti ehk Buddha originaalõpetust.[13] Algselt tähendas sõna pāḷi (ka pāḷi, pāli, paḷi, pali) "teksti" (või "rida"), mis viitab paali Kaanolile kui originaaltekstile ja esindas vastandit sõnale aṭṭhakathā, mis tähendab kommentaariumi. Seda kinnitab ka asjaolu, et sõna pāḷi esineb mõnes tekstis alternatiivina sõnale tanti, mis tähendab "püha teksti". Buddha eluajal tähistas pāḷi vaid Buddha antud õpetust. Dhamma edastamiseks kasutas Buddha māgadhi keelt. Peale Buddha surma (mahāparinibbāna) hakati aga māgadhi keelt nimetama pāḷi'ks. Cambridge'i ülikooli paali keele õppejõu K. R. Norman'i selgituse kohaselt pärineb sõna pāḷi keele nimena kasutuselevõtt arusaamatusel seoses sõnaühendiga pāli-bhāsā, mis tähendab "teksti keel" ehk "kaanoni keelt". Kuna pāli arvati olevat teatud keel (bhāsā), hakati seda kasutama nii kaanoni kui kommentaariumite keele nimetusena. Tõendid kinnitavad, et selline arusaamatus tekkis juba 4-5 sajandit tagasi ja sai alguse ilmselt Ceilonilt, kus singali keeles kasutati sõna pāli keele nimena. Nii 1824 aastal ilmunud Auväärse Benjamin Clough'i kirjuatud "Pali Grammar," kui 1861 aastal Birmas Paññāsāmi poolt koostatud "Sāsanavaṁsa" (Birma sangha ajalugu kirjeldavas teoses, mis põhineb varasematel Birma tekstidel) sisaldub sõna pāli samuti keele nime kontekstis. On tõendeid, et sel ajal kasutati ka Tais sõna pāli keele nimetusena, kuid Normani sõnul pole piisavalt tõendeid selgitamaks, kust täpselt see arusaamatus alguse sai.[14]
Tähestik
Paali keel pandi algselt kirja kirikonsonant-vokaalses kirjas, millel on omakorda eri variatsioone, kuid tänapäeval on kasutusel ka ladina tähestik. Kirjutamine ja lugemine käib paali keeles vasakult paremale. Paali keele ladina tähestikus on mitu ebaharilikku kirjatähte, mida eesti keeles ei leidu.Täishäälikutest ā, ī, ū ning konsonantidest ṁ, kh, gh, ṅ, ch, jh, ñ, ṭ, ṭh, ḍ, ḍh, ṇ, th, dh, ph, bh ja ḷ.[15]
Käänamine
Paali keeles on kokku 8 käänet: nominatiiv, vokatiiv, akusatiiv, instrumentaal, ablatiiv, daativ, genitiiv ja lokatiiv. Sõnade sugu oleneb sõna lõpust.[4]
A-lõpulised sõnad
Sõnad, mis lõpevad a-tähega, on kas meessoost või kesksoost. Meessoost ja kesksoost sõnade vormid erinevad vaid nominatiivis, vokatiivis ja akusatiivis.
| Meessoost (loka- "maailm") | Kesksoost (yāna- "tõld") | |||
|---|---|---|---|---|
| Ainsus | Mitmus | Ainsus | Mitmus | |
| Nominatiiv | loko | lokā | yānaṁ | yānāni |
| Vokatiiv | loka | |||
| Akusatiiv | lokaṁ | loke | ||
| Instrumentaal | lokena | lokehi | yānena | yānehi |
| Ablatiiv | lokā (lokamhā, lokasmā; lokato) | yānā (yānamhā, yānasmā; yānato) | ||
| Daativ | lokassa (lokāya) | lokānaṁ | yānassa (yānāya) | yānānaṁ |
| Genitiiv | lokassa | yānassa | ||
| Lokatiiv | loke (lokasmiṁ) | lokesu | yāne (yānasmiṁ) | yānesu |
Ā-lõpulised sõnad
Ā-lõpulised sõnad on üldjuhul naissoost.
| Naissoost (kathā- "jutt, lugu") | ||
|---|---|---|
| Ainsus | Mitmus | |
| Nominatiiv | kathā | kathāyo |
| Vokatiiv | kathe | |
| Akusatiiv | kathaṁ | |
| Instrumentaal | kathāya | kathāhi |
| Ablatiiv | ||
| Daativ | kathānaṁ | |
| Genitiiv | ||
| Lokatiiv | kathāya, kathāyaṁ | kathāsu |
I- ja u-lõpulised sõnad
I- ja u-lõpulised sõnad on kas meessoost või kesksoost ja nad erinevad ainult nominatiivis ja akusatiivis ning vokatiiv on sama mis nimetav kääne.
| Meessoost (isi- "prohvet") | Kesksoost (akkhi- "tuli") | |||
|---|---|---|---|---|
| Ainsus | Mitmus | Ainsus | Mitmus | |
| Nominatiiv | isi | isayo, isī | akkhi, akkhiṁ | akkhī, akkhīni |
| Vokatiiv | ||||
| Akusatiiv | isiṁ | |||
| Instrumentaal | isinā | isihi, isīhi | akkhinā | akkhihi, akkhīhi |
| Ablatiiv | isinā, isito | akkhinā, akkhito | ||
| Daativ | isino | isinaṁ, isīnaṁ | akkhino | akkhinaṁ, akkhīnaṁ |
| Genitiiv | isissa, isino | akkhissa, akkhino | ||
| Lokatiiv | isismiṁ | isisu, isīsu | akkhismiṁ | akkhisu, akkhīsu |
| Meessoost (bhikkhu- "munk") | Kesksoost (cakkhu- "silm") | |||
|---|---|---|---|---|
| Ainsus | Mitmus | Ainsus | Mitmus | |
| Nominatiiv | bhikkhu | bhikkhavo, bhikkhū | cakkhu, cakkhuṁ | cakkhūni |
| Vokatiiv | ||||
| Akusatiiv | bhikkhuṁ | |||
| Instrumentaal | bhikkhunā | bhikkhūhi | cakkhunā | cakkhūhi |
| Ablatiiv | ||||
| Daativ | bhikkhuno | bhikkhūnaṁ | cakkhuno | cakkhūnaṁ |
| Genitiiv | bhikkhussa, bhikkhuno | bhikkhūnaṁ, bhikkhunnaṁ | cakkhussa, cakkhuno | cakkhūnaṁ, cakkhunnaṁ |
| Lokatiiv | bhikkhusmiṁ | bhikkhūsu | cakkhusmiṁ | cakkhūsu |
Keelenäited
| Eesti keel | Paali keel |
|---|---|
| Tere! | He! |
| Tere hommikust! | Suppabhātaṃ! |
| Vabandust | Sokaṭṭa! |
| Head ööd! | Suppanisā! |
| Kuidas sul läheb? | Tumha kathaṃ assī? |
| Mul läheb hästi, tänan. | Sukhuma, thometi. |
| Head aega! | Subhaṃ bhavatu! |
Arvsõnad:[17]
- 1 – eka
- 2 – dvi
- 3 – ti
- 4 – catu
- 5 – pañca
- 6 – cha
- 7 – satta
- 8 – aṭṭha
- 9 – nava
- 10 – dasa
Viited
Välislingid
- [1] Paali-Eesti sõnaraamat (Theravaada budismi kontekstis)