Pruunvetikad
Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 1500liiki [1]
| Pruunvetikad | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Kromalveolaadid Chromalveolata |
| Hõimkond | Heterokondid Heterokontophyta |
| Klass | Pruunvetikad Phaeophyceae |
Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres.
Süstemaatika
Üldjuhul käsitletakse pruunvetikaid klassi (Phaeophyceae) tasemel, harvem hõimkonna pruunvetiktaimed (Phaeophyta) tasemel . Kui pruunvetikaid käsitletakse hõimkonna tasemel, siis kuulub siia vaid üks klass – Phaeophyceae.
Bioloogia
Suur osa pruunvetiktaimi on makroskoopilised ning elavad valdavalt jahedate mererannikute põhjas, kuuludes fütobentosesse. Nende optimaalne kasvupiirkond on 6-15 meetrit.
Pruunvetikatele annavad iseloomuliku värvuse pigment fukoksantiin ja teised ksantofüllid. Pruunvetikate rakkudel on kujunenud iseloomulikud moodustised – füsoodid, mis sisaldavad parkaineid (tanniine).
Sigimine ja areng
Pruunvetikad paljunevad vegetatiivselt, suguliselt ja eoseliselt.
Pruunvetikad inimkasutuses
Pruunvetikad sisaldavad suhteliselt palju joodi ja muid mikroelemente, mistõttu neid kasutatakse väetisena ja meditsiinis kilpnäärme alatalitluse korral. Viimasel ajal[millal?] valmistatakse pruunvetiktaimedest ka preparaate, mis aitavad organismist väljutada radioaktiivseid aineid.
Viited
Kirjandust
- Trei, T. (1988). Pruunvetikad meres. – Eesti Loodus 12: 766–772