Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik

Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik (araabia keeles الجمهورية العربية الصحراوية الديمقراطية‎; hispaania keeles República Árabe Saharaui Democrática, lühend RASD; inglise keeles Sahrawi Arab Democratic Republic, lühend SADR) on osalise tunnustusega riik, mis väidab endale kuuluvat tervet Lääne-Saharat; endine Hispaania koloonia.

Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik


araabia الجمهورية العربية الصحراوية الديمقراطية‎
Al-Jumhūrīyya al-`Arabīyya aṣ-Ṣaḥrāwīyya ad-Dīmuqrāṭīyya
hispaania República Árabe Saharaui Democrática
Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi lipp
Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi vapp
Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi vapp
Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi asendikaart
Juhtlause

حرية ديمقراطية وحدة

("Vabadus, Demokraatia, Ühtsus")
RiigihümnYābaniy Es-Saharā (araabia keeles)
PealinnEl Aaiún (Maroko valitsuse all)
Tifariti (ajutine pealinn)
Pindala266 000 km²
Riigikeelaraabia, hispaania
Rahvaarv607 292 (2021) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus2,3 in/km²
Riigikordvabariik
PresidentBrahim Ghali
PeaministerAbdelkader Taleb Oumar
Iseseisvus27. veebruaril 1976
RahaühikSADR-i peseeta
Usundislam
AjavööndUTC+1
Tippdomeen.eh
Telefonikood+212

Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi kuulutas välja Polisario rinne 27. veebruaril 1976 Bir Lehlus. SADR-i valitsuse kontrolli all on praegu 20-25% Lääne-Saharast, neid territooriume nimetab valitsus Vabastatud Aladeks või Vabaks Tsooniks. Maroko administreerib ülejäänud osa vaidluse all olevast alast ja nimetab neid maid oma Lõunaprovintsideks. Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi valitsus peab Maroko maa-alasid okupeeritud aladeks ning Maroko peab palju väiksemat SADR-i territooriumi puhvertsooniks.

Asukoht

Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik asub Sahara kõrbe lääneosas, kus oaase on väga vähe. Ka sademete hulk on ekstreemselt väike. Erinevalt Maroko valdustest ei asu SADR-i territoorium Atlandi ookeani ääres. Lääne-Sahara on üldiselt tasase pinnamoega. Neid asjaolusid arvesse võttes on SADR ja Lääne-Sahara hõredaimalt asustatud alade seas.

Riik piirneb põhjas ja läänes Maroko valdustega Lääne-Saharas, lõunas ja edelas Mauritaania ning kirdes Alžeeriaga.

Ajalugu

Pärast Hispaania lahkumist Lääne-Saharast allkirjastasid Hispaania, Maroko ja Mauritaania Madridi kokkuleppe, millele järgnes Maroko ja Mauritaania sisenemine Lääne-Sahara aladele eesmärgiga liita see enda riigiga. Kumbki riik ei pälvinud rahvusvahelist tunnustust ning järgnes sõda iseseisvust pooldava Polisario rindega, kes väitis end esindavat Lääne-Sahara rahvast.

Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 27. veebruaril 1976 Lääne-Saharas Bir Lehlus, kui Polisario kuulutas vajadust täita Hispaania koloniseerijate lahkumisel tekkinud tühimikku.

Bir Lehlu jäi Polisario rinde valdustesse ka pärast 1991. aasta relvarahu ja oli kuni 2011. aastani eksiilvalitsuse sümboolne pealinn. Samal ajal väidab SADR-i valitsus, et Maroko valdustesse jääv El Aaiún on kogu iseseisva Lääne-Sahara territooriumi pealinn. Valitsus tegutseb kolmandas de facto pealinnas Tidoufi provintsis, kus asuvad põgenikelaagrid ning elab enamik eksiilühiskonnast.

Alates 2011. aastaks on ajutine halduskeskus Tifariti.

Sahara Araabia Demokraatliku Vabariiki on tunnustanud 45 ÜRO liikmesriiki.