Serhi Bubka

Serhi Bubka (ukraina keeles Сергій Назарович Бубка; varem eesti keeles Sergei Bubka; sündinud 4. detsembril 1963 Vorošilovgradis) on Ukraina endine kergejõustiklane (teivashüppaja), olümpiavõitja ja kümnekordne maailmameister, endine maailmarekordiomanik (6,14 m). 2005–2022 Ukraina Riikliku Olümpiakomitee president, alates 2002. aastast Rahvusvahelise Olümpiakomitee sportlaskomisjoni juht.

Serhi Bubka
Isikuandmed
RiikUkraina
Sünniaeg4. detsember 1963 (60-aastane)
SünnikohtLuhansk, Ukraina
Medalid
Olümpiamängud
Kuld1988teivashüpe
Maailmameistrivõistlused
Kuld1983teivashüpe
Kuld1987teivashüpe
Kuld1991teivashüpe
Kuld1993teivashüpe
Kuld1995teivashüpe
Kuld1997teivashüpe
Sisemaailmameistrivõistlused
Kuld1985teivashüpe
Kuld1987teivashüpe
Kuld1991teivashüpe
Kuld1995teivashüpe

Bubka uuendas maailmarekordit 35 korda (17 korda sisevõistlustel, 18 väljas). Esimesena maailmas 6 meetrit ületanud ja kuus esimest MM-i võitnud Bubka valitses tiitlivõistlustel 15 aastat ja võistles peaaegu vahetpidamata, nii suvel kui ka talvel. Ta on siiani ainus, kes on tulnud maailmameistriks kuuel MM-il.

Bubka on ületanud kõrguse 6 meetrit või rohkem kordi kui kõik ülejäänud inimesed kokku. 2009. aasta aprilli seisuga on Bubka hüpanud vähemalt 6 meetrit 45 juhul, kõik ülejäänud 42 juhul.

Sportlaskarjäär

Bubka esindas algul Nõukogude Liitu ja hiljem iseseisvunud Ukrainat. Ta kasutas mitme treeneri abi, kuid enim toetus Vitali Petrovile. Suuri auhinnasummasid silmas pidades, hiigelmakse vältides ja rahulikumaid treeninguolusid otsides elas Bubka karjääri viimastel aastatel perega Monte Carlos ja Saksamaal.

Bubkal olid suur kiirus, jõud ja akrobaatilised võimed. Tema keskmine kiirus teibakastile lähenedes oli 35,7 km/h. Ta haaras teibast kõrgemalt kui enamik teisi teivashüppajaid, mis võimaldas olla teibast lahtilaskmise hetkel teistest kõrgemal, ehkki Bubka ise seda eriti ei tähtsustanud. Bubka tugevus tähendas seda, et ta võis võtta oma kaalu kohta suhteliselt jäiga ja raske teiba ning ta suutis selle korralikult paindesse joosta, mis äratõukel andis suurema hoo.

Bubka edu peamiseks tagatiseks oli tema tehniline meisterlikkus. Tema hüppestiili nimetatakse Petrovi-Bubka tehnikaks. Hüppestiil on asendite ja liigutuste järjestus, mis kirjeldab sportlase liikumist hüppel. Tavalised hüppestiilid keskenduvad teiba kindlale asetamisele teibaauku, et teivas maksimaalsesse paindesse ajada veel enne äratõuget, keskendub Petrovi-Bubka tehnika pigem teiba püstiajamisele teibaaugus. See võimaldab teiba sirgestumise ajal pärast äratõuget teiba potentsiaalset energiat tõhusamalt hüppajale tagasi anda.

Bubka esimene rahvusvaheline võistlus oli 1981. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused, kus ta saavutas 7. koha. Kui ta arvati 1983. aasta MM-i koondisse, ei tundnud teda veel õieti keegi. Kui ta tuli 5.70-ga maailmameistriks, oli see üllatus.

Kuid seda, et see polnud juhus, tõestas ta juba järgmisel aastal, parandades neli korda maailmarekordit välitingimustes ja kolm korda sisetingimustes. Esimesed maailmarekordid olid 15. jaanuaril 1984 Vilniuses ületatud 5.81 hallis ja 26. mail 1984 Bratislavas ületatud 5.85 staadionil. Tema viimasteks maailmarekorditeks jäid 21. veebruaril 1993 Donetskis hüpatud 6.15 hallis ja 31. juulil 1994 Sestrieres hüpatud 6.14 staadionil.

Nelja aastaga (1984–1988) parandas Bubka maailmarekordit 21 cm, rohkem kui eelmise 12 aasta jooksul oli maailmarekordit parandatud. 13. juunil 1985 ületas ta Pariisis esimesena maailmas 6 meetrit.

Peaaegu kõik oma rekordid püstitas Bubka väljaspool konkurentsi. Polnud kedagi, kes oleks tema rekordeid ohustanud. Seetõttu püstitas ta rekordeid suuresti auhinnaraha pärast. Ta parandas maailmarekordit tavaliselt ühe-kahe sentimeetri kaupa ja pärast rekordi püstitamist ei proovinud kunagi järgmist kõrgust, isegi kui ta rekordkõrguse suure varuga ületas, vaid võttis vastu maailmarekordi püstitamise eest ette nähtud auhinna. Järgmist maailmarekordit proovis ta alles järgmisel võistlusel. Sellepärast on teadmata, kui palju ta oleks oma võimete tipul olles võinud hüpata.

Dopinguskandaalidesse ta ei sattunud ning sai IAAF-i ja ROK-i silmis autoriteediks.

2001. aastal valiti Bubka IAAF-i nõukogu liikmeks. 20022006 oli ta Ukraina Ülemraada saadik ning kuulus ülemraada noorte-, kehakultuuri-, spordi- ja turismikomisjoni. Aastatel 20052022 oli ta Ukraina Riikliku Olümpiakomitee president[1]. 2008. aastast on Bubka ROK-i liige.

Tunnustus

Bubka valiti kolm aastat järjest, 1984–1986 NSV Liidu aasta sportlaseks. Ajakiri Track & Field News valis ta 1988. ja 1991. aasta meeskergejõustiklaseks.

Bubka pälvis Lenini ordeni ja 1985 Tööpunalipu ordeni. Ta on Bratislava, Donetski (1993), Donetski oblasti (2003), Luhanski (2008) ja Padua aukodanik. 2004 sai ta Donetski Riikliku Ülikooli ja 2005 Bulgaaria Riikliku Spordiakadeemia audoktoriks. Ukrainas on teda autasustatud ordeni "Teenete eest" III järguga 1994, II järguga 1997 ja I järguga 1999. 2001 nimetati ta Ukraina kangelaseks koos Riigi ordeni annetamisega. 2012. aastal pälvis Vürst Jaroslav Targa III järgu ordeni.

Isiklikku

Tema vanem vend Vassili Bubka oli samuti teivashüppaja. NSV Liidu koondisse Vassili ei pääsenud, aga pärast selle lagunemist Ukraina koondisse küll.

Saavutused

Sergei Bubka ausammas Donetskis

Olümpiamängudel

1988 Seoulis

Maailmameistrivõistlustel

1983 Helsingis

1987 Roomas

1991 Tōkyōs

1993 Stuttgardis

1995 Göteborgis

1997 Ateenas

Sisemaailmameistrivõistlustel

1985 Pariisis

  • maailmameister 5.75

1987 Indianapolis

  • maailmameister 5.85

1991 Sevillas

  • maailmameister 6.01

1995 Barcelonas

  • maailmameister 5.90

Bubka maailmarekordid

Väljas
TulemusAegKoht
5.8526. mai 1984Bratislava
5.882. juuni 1984Pariis
5.9013. juuli 1984London
5.9431. august 1984Rooma
6.0013. juuni 1985Pariis
6.018. juuni 1986Moskva
6.0323. juuni 1987Praha
6.059. juuni 1988Bratislava
6.0610. juuli 1988Nice
6.076. mai 1991Shizuoka
6.089. juuni 1991Moskva
6.098. juuli 1991Formia
6.105. august 1991Malmö
6.1113. juuni 1992Dijon
6.1230. august 1992Padova
6.1319. september 1992Tōkyō
6.1431. juuli 1994Sestriere
Sees
TulemusAegKoht
5.8115. veebruar 1984Vilnius
5.821. veebruar 1984Milano
5.8310. veebruar 1984Inglewood
5.8715. jaanuar 1986Ōsaka
5.928. veebruar 1986Moskva
5.9421. veebruar 1986Inglewood
5.9528. veebruar 1986New York
5.9615. jaanuar 1987Ōsaka
5.9717. märts 1987Torino
6.0311. veebruar 1989Ōsaka
6.0517. märts 1990Donetsk
6.089. veebruar 1991Volgograd
6.1015. märts 1991San Sebastián
6.1119. märts 1991Donetsk
6.1223. veebruar 1991Grenoble
6.1322. veebruar 1992Berliin
6.1413. veebruar 1993Lievin
6.1521. veebruar 1993Donetsk

Välislingid

Viited