The Shard

The Shard (eesti keeles 'klaasikild') on 95-korruseline pilvelõhkuja Londonis Southwarkis, mille projekteeris Itaalia arhitekt Renzo Piano.

The Shard
Üldandmed
AsukohtLondon, Suurbritannia
Stiiluusfuturism
Ehituse algusmärts 2009
Ehituse lõppjuuli 2012
Avamine1. veebruar 2013
Maksumus~ 435 023 452 £ (lepingu maksumus)
Aadress32 London Bridge Street
OmanikKatar (95%)
Sellar Property Group (5%)
Koordinaadid, 0° 5′ 12″ W
Tehniline ülevaade
Kõrgus309,7 m
Vundamendi pindala398,490 m²
Korruseid96 (72 elamukorrust)
Lifte36
Ehitusmaterjalbetoon ja teras
Projekt ja ehitus
PeatöövõtjaMace
ArhitektRenzo Piano
EhitusinsenerWSP Group
Kaart

Hoonet ehitati 2009. aasta märtsist 30. märtsini 2012. Vaateplatvorm avati 1. veebruaril 2013. Kõrgeim elamukorrus asub 72. korrusel.

Thamesi lõunakaldal London Bridge’i piirkonnas asuva hoone 28 alumist korrust on bürooruumid, järgneb kolm korrust restorane ja seejärel 19 korrust hotellitube. 69. korrusel asub vaateplatvorm, mis on tasuline.[1]73. korrusest kõrgematel korrustel asuvad tehnikaruumid kliimaseadmete jms jaoks. Kasulikku pinda on kokku 127 000 m².

Vaateplatvormilt näeb hea ilmaga 70 kilomeetri kaugusele, mistõttu nägemisulatusse jääb ka Prantsusmaa.[2]

Arhitektuur

Renzo Piano, projekti arhitekt, kavandas Shardi kui Thamesi jõest kerkiva tornisarnase skulptuuri. Inspiratsiooniks olid objekti kõrval asuvad raudteed, 18. sajandi Veneetsia maalikunstniku Canaletto kujutatud Londoni tornid ja purjelaevade mastid. Hoone on ebakorrapärase püramiidi kujuline ja kaetud klaasiga. Välisviimistluseks on 11 000 klaaspaneeli, mille kogupindala on 56 000 ruutmeetrit, mis vastab peaaegu kaheksa Wembley staadioni suurusele.[3]

Konstruktsioon

Saavutused

Ülalt-alla konstruktsioon: esmakordselt kasutatud tehnika lubas esimesed 23 korrust ehitada enne, kui maa-alune osa oli täielikult valmis. See võimaldas kokku hoida neli kuud ehitusaega.

Materjalide uuenduslik kasutamine: torn on jagatud kolmeks eraldi struktuuriks. Teraskonstruktsioon esimesed 40 korrust, pingbetoonist raam kuni 72. korruseni ja seejärel terasraam 95. korruseni.Betooni kasutamine hoone keskel aitab minimeerida külgsuunalist kõikumist ja selline lahendus kõrvaldas ka vajaduse reguleeritava amortisaatori järele, vabastades seega ühe lisakorruse.[4]

Viited

Välislingid