Vedaanta
Vedaanta (sanskriti keeles वेदान्त, vedānta, ‘veedade lõpp’) on veedade autoriteeti tunnistava hinduistliku filosoofia peasuund, üks kuuest koolkonnast ehk daršanast.
Vedaanta ideid väljendavad upanišadid, «Bhagavadgītā» ja Bādarājana Brahmasūtra. Nendele teostele on paljud india õpetlased hiljem kirjutanud hulgaliselt kommentaare.[1] Vedaanta filosoofia üks kesksemaid teemasid on üldise ja üksiku (brahmani ja aatmani) vahekord.
Alakoolkonnad
Vedaanta tuntumad alakoolkonnad on järgmised.
- Advaita ('mittekahesus') ehk advaita vedaanta on kõige tuntum alakoolkond, mille olulisemad õpetajad olid Gaudapada (u 500. a) ja Adi Shankaracharya (8. sajandist) ning uuemal ajal Swami Vivekananda ja Ramakrishna Paramahamsa. Nimetus "advaita" viitab aatmani ja brahmani samasusele.
- Bhedabheda ('erinev-mitteerinev') on alates 7. sajandist või isegi juba 4. sajandist kestnud višnuistlik traditsioon või koolkondade rühm, mille kohaselt inimene 'ise' ehk jīvatman on brahmanist nii erinev kui ka mitteerinev.[2]
- Dvaitādvaita ('kahesus-mittekahesus') või svabhavikabhedabheda on 7. sajandil Nimbārka poolt rajatud õpetus, mis arendas bhedabheda ideid edasi. Selle kohaselt on brahman, hing (chit) ja mateeria (achit) ühe ja sama tegelikkuse avaldumised. Brahman on kontrollija (niyanta), hing on tajuja (bhokta) ja materiaalne maailm ehk universum on tajumise objekt (bhogya). Brahman on Krišna, ülim allikas, kõikteadja, kõikvõimas ja igavene.[3]
- Achintya Bheda Abheda ('käsitamatult erinev-mitteerinev') on 16. sajandil Chaitanya Mahaprabhu poolt rajatud Gaudiya-višnuistlik koolkond, mille kohaselt on loomise ja looja (Krišna) ning Jumala ja tema energiate suhted käsitamatud.[4][5]
- Vishishtadvaita ('üheselt mittekahene') on 12. sajandist Nathamuni, Yāmuna ja Ramanuja õpetuste alusel kestnud višnuistlik koolkond, mille kohaselt on brahman ainus reaalsus ning kõik on vaid brahmani lugematud ilmingud.
- Dvaita ('kahesus') on 13. sajandil Madhvacharya poolt rajatud višnuistlik koolkond, mille kohaselt on aatman ja brahman (kui Višnu) täiesti erinevad.[8][9] Brahman on universumi looja, kõikteadja ja kõikvõimas ning eraldi hingedest ja mateeriast.[10] Individuaalne hing peab tundma tõmmet ja armastust ning alistuma täieliku pühendumusega Višnule, kes ainsana saab teda lunastada.[11]
- Suddhadvaita ('puhas mittekahesus) on 16. sajandil Vallabha poolt rajatud višnuistlik koolkond, mille kohaselt on kogu universum reaalne ning brahman avaldub Krišnana. Ontoloogiliselt sarnaneb see advaitaga, kuid empiirilist maailma peetakse brahmani avaldumiseks, mitte sellest eraldi olevaks. Kõik, igaüks, igal pool – hing või keha, elus või elutu – on igavene Krišna, kelle juurde leiab tee läbi pühendumuse (bhakti).[12][13][14]
Viited
🔥 Top keywords: Vikipeedia:EsilehtEri:OtsimineEri:Viimased muudatusedKategooria:Eesti näitlejadPiret HartmanKarnivoorEestiEesti näitlejate loendKeemiliste elementide loendEesti kirjanike loendMarie AntoinetteItaalia linnade loendVahur KersnaKategooria:Eesti lauljadLauri LaatsSaksamaa linnade loendKättemaksukontorKategooria:Eesti maalikunstnikudKategooria:Eesti kirjanikudPriit KärsnaAleksander TootsEvelin VõigemastKategooria:Ameerika Ühendriikide osariigidKategooria:Eesti ajakirjanikudMadis KallasCarles PuigdemontKopenhaageni börsGiuseppe VerdiTeine maailmasõdaLõuna-AasiaEsileht17. aprillKategooria:Eesti jalgpalluridEesti linnadLindude loendEuroopa LiitEvelin SamuelKategooria:Aasia jõedTallinn