William Rowan Hamilton

Sir William Rowan Hamilton (4. august 1805 – 2. september 1865) oli iiri matemaatik ja füüsik, "üks 19. sajandi paremaid matemaatikuid"^[1].

Ta tegi fundamentaalseid avastusi matemaatikas (kvaternioonid), vektoranalüüsi alused, variatsioonarvutus, (kompleksarvude mõiste põhjendus), analüütilises mehaanikas (Hamiltoni mehaanika) ja optikas^[2][3]. Temalt pärineb vähima mõju printsiip, variatsiooniprintsiip, mida kasutatakse paljudes füüsika harudes.

Hamilton oli Iirimaa kuninglik astronoom (1827–1865)^[4], Royal Irish Academy liige (1837. aastast; 1837–1845 selle president), paljude teaduste akadeemiate ja teadusseltside kirjavahetajaliige, Rahvusliku Teaduste Akadeemia (USA) esimene välisliige (1864. aastast)^[2][5]. Aleksei Krõlovi sõnul oli Hamilton "üks suuremaid matemaatikuid, kes paistis silma oma tööde arvukusega, neis kätkenud avastuste tähtsusega, mõttesügavusega, meetodite originaalsusega, ühtlasi oli talle kui arvutajale vähe võrdseid^[6].