26. september

Eestis

• 1629 – Altmargi vaherahuga loovutas Rzeczpospolita Liivimaa Rootsile.
• 1871 – asutati Tallinna Diakonisside Selts.^[1]
• 1885 – ilmus Venemaa Ministrite Komitee Asjadevalitsuse ringkiri, mis sätestas Balti kubermangudes venekeelse asjaajamise ja kirjavahetuse.^[2]
• 1926 – avati Kursi Vabadussõja mälestussammas.
• 1933 – Sisekaitseülema sundmäärusega keelati kaitseseisukorra piirkonnas üles näidata sihilikku lugupidamatust Eesti Vabariigis maksva demokraatliku riigikorra, Riigikogu, Riigivanema, Vabariigi Valitsuse ja ministrite või nende tegevuse vastu ja teha avaldusi või esitada kujutusi, mis võivad tekitada seltskondlikku ärevust või riivata avalikku julgelolekut või rikkuda riigikaitse huvisid või riigi välissuhteid.^[3]
• 1935 – Sõjaringkonnakohtus algas vaps-terroristide protsess.
• 1938 – Johannes Klesment nimetati Vabariigi Valitsuse nõunikuks.
• 1939 – Riigivolikogu ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitse komisjoni ühisel koosolekul arutati Nõukogude Liidu nõudmisi vastastikuse abistamise lepingu (baaside lepingu) sõlmimiseks. Komisjon nõustus astuma läbirääkimistesse ja võimalusel sõlmima lepingu.^[4]
• 1943 – käivitus operatsioon "Roboter".^[1]
• 1946 – kehtestati "Põllumajanduse palgatööjõu kasutamise eeskirjad", milles muu hulgas määrati kindlaks töörežiim ja kirjaliku töölepingu sõlmimise kohustus.^[1]
• 1950 – kaotati maakonnad ja vallad.^[1]. Nende asemele loodi rajoonid ja nende allüksustena külanõukogud.^[1]
• 1952 – toimusid 28. septembrini kestnud Tartu ülikooli (taas-)asutamise 150. aastapäeva üritused.^[1] Ülikooli varasemat ajalugu ei tohtinud meenutada.^[1]
• 1987 – ajalehes Edasi ilmus Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel ettepanekuga viia Eesti täielikult territoriaalsele isemajandamisele (IME).^[5]
• 1994 – Riigikogu avaldas umbusaldust peaminister Mart Laarile.^[6]
• 1998 – Tallinnas Mustpeade Majas Vennaste toas toimus Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurlooži asutamiskoosolek. Esimeseks Eesti Suurlooži suurmeistriks valiti Arno Köörna.^[7]

Maailmas

• 1629 – Altmargi vaherahuga lõpetati 1600. aastal alanud Poola-Rootsi sõda.
• 1687 – pommitamise tagajärjel Veneetsia ja Türgi vaenutegevuses hävis osaliselt Ateena Parthenon.
• 1810 – Jean Baptiste Bernadotte nimetati Rootsi troonipärijaks.
• 1815 – loodi Püha Liit.
• 1944 – Punaarmee hõivas Cēsise.
• 1957 – Winter Gardeni teatris Broadwayl toimus Leonard Bernsteini muusikali "West Side'i lugu" esmaettekanne.

 Pikemalt artiklis Sündinud 26. septembril

• 1791 – Théodore Géricault, prantsuse maalikunstnik, litograaf ja skulptor
• 1849 – Ivan Pavlov, vene füsioloog
• 1851 – Friedrich August Saebelmann, eesti helilooja ja koorijuht
• 1878 – Feodossi Krassovski, vene geodeet
• 1888 – Thomas Stearns Eliot, luuletaja
• 1889 – Martin Heidegger, saksa filosoof
• 1897 – Paulus VI, paavst
• 1898 – George Gershwin, ameerika helilooja
• 1891 – Hans Reichenbach, teadusfilosoof
• 1927 – Lembit Eelmäe, eesti näitleja
• 1932 – Vladimir Voinovitš, kirjanik
• 1936 – Winnie Mandela, Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
• 1937 – Valentin Pavlov, Nõukogude Liidu poliitik
• 1943 – Tõnis Erilaid, eesti ajakirjanik
• 1945 – Reet Neimar, eesti teatriuurija
• 1946 – Andrea Dworkin, ameerika feminist
• 1947 – Einar Soone, eesti vaimulik
• 1948 – Olivia Newton-John, Austraalia laulja ja näitleja
• 1951 – Väino Laes, eesti näitleja
• 1953 – Aivars Lembergs, Läti poliitik
• 1961 – Marianne Mikko, eesti ajakirjanik ja Euroopa Liidu poliitik
• 1962 – Andrei Babitski, vene ajakirjanik
• 1963 – Mart Saarso, eesti purjetaja
• 1964 – Jaan Sööt, eesti muusik
• 1974 – Martin Müürsepp, eesti korvpallur
• 1979 – Taavi Rõivas, Eesti peaminister
• 1981 – Serena Williams, USA tennisist
• 1985 – Lenna Kuurmaa, eesti muusik

 Pikemalt artiklis Surnud 26. septembril

• 1241 - Fujiwara no Teika, jaapani luuletaja
• 1937 – Aleksei Ustinov, Nõukogude Liidu diplomaat
• 1947 – Hugh Lofting, briti kirjanik
• 1972 – Juhan Vasar, eesti ajaloolane
• 1981 – Roy Cochran, USA kergejõustiklane
• 1987 – Ethel Catherwood, Kanada kergejõustiklane
• 1945 – Béla Bartók, ungari helilooja
• 2003 – Robert Palmer, briti laulja
• 2008 – Paul Newman, USA näitleja ja filmilavastaja
• 2019 – Jacques Chirac, Prantsusmaa poliitik

• ülemaailmne südamepäev
• Euroopa keeltepäev

• ...