Asendamatud aminohapped
Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik.
Aminohapped jaotuvad asendamatuteks ja asendatavaiks järgmiselt:
| Asendamatud | Asendatavad |
|---|---|
| Isoleutsiin | Alaniin |
| Leutsiin | Arginiin* |
| Lüsiin | Aspartaat |
| Metioniin | Tsüsteiin* |
| Fenüülalaniin | Glutamaat |
| Treoniin | Glutamiin* |
| Trüptofaan | Glütsiin* |
| Valiin | Proliin* |
| Histidiin* | Seriin* |
| Türosiin* | Asparagiin* |
| Selenotsüsteiin** | Pürrolüsiin** |
- (*) Asendamatud vaid mõningatel juhtudel.
- (**) Mittepõhilised aminohapped.
Asendamatute aminohapete olulisus organismis
Aminohapped ehitavad lihaseid, põhjustavad kehas keemilisi reaktsioone, transpordivad toitaineid, ennetavad haigusi ja täidavad muid funktsioone. Aminohappepuudus võib põhjustada immuunsuse vähenemist, seedeprobleeme, depressiooni, viljakuse probleeme, madalamat vaimset erksust, laste kasvu aeglustumist ja muid terviseprobleeme. Kõigil asendamatutel aminohapetel on kehas erinev roll ja defitsiidi sümptomid varieeruvad vastavalt.[1]Valguvaese toidu tarvitamisel võib tekkida asendamatute aminohapete puudus. Näiteks esineb seda ühekülgse taimetoitluse puhul. Riisi- või nisudieedi korral on kõrgem tõenäosus lüsiini puuduseks, sojaoa dieedi korral aga metioniini vajakajäämiseks.
Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusel on inimese keskmine vajadus asendamatute aminohapete järgi järgmine (kusjuures lastel on need kõrgemad):
| Aminohape | mg kehakaalu kg kohta | mg 70 kg kohta | mg 100 kg kohta |
|---|---|---|---|
| I Isoleutsiin | 20 | 1400 | 2000 |
| L Leutsiin | 39 | 2730 | 3900 |
| K Lüsiin | 30 | 2100 | 3000 |
| M Metioniin + C Tsüsteiin | 10,4 + 4,1 (15 kokku) | 1050 | 1500 |
| F Fenüülalaniin + Y Türosiin | 25 (kokku) | 1750 | 2500 |
| T Treoniin | 15 | 1050 | 1500 |
| W Trüptofaan | 4 | 280 | 400 |
| V Valiin | 26 | 1820 | 2600 |
Asendamatud aminohapped toidus
Keha vajab hea tervise säilitamiseks 20 erinevat aminohapet. Inimesed peavad üheksa neist aminohapetest, mida nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks, saama läbi toidu või toidulisandite. Erinevalt asendatavatest aminohapetest ei saa keha asendamatuid aminohappeid valmistada.[2]
Hea toitumisallika hulka kuuluvad liha, munad, soja, tatar, kinoa, piimatooted ja muud. Asendamatute aminohapete sisaldus toidus on vastavalt toiduainetele väga erinev. Loomse päritolu toiduga võrreldes sisaldavad taimsed toiduained ühe grammi kohta kuivaines palju vähem asendamatuid aminohappeid. Töödeldud toidud sisaldavad rohkem valkudega seotud asendamatuid aminohappeid, kuid vähem vabu asendamatuid aminohappeid kui värsked toidud.[3]
Vaata ka
- Asendatavad aminohapped