Audrey Hepburn

Tema isa oli iiri päritolu Briti pankur Joseph Victor Anthony Ruston (1889–1980) ja ema oli paruness Ella van Heemstra (1900–1984), kelle isa oli endine Hollandi Guajaana kuberner. Nii isal kui ka emal oli see teine abielu. Emal oli esimesest abielust kaks poega, kellest üks oli viis ja teine üheksa aastat Audreyst vanem.

Hiljem muutis isa oma perekonnanime, võttes oma emapoolse vanaema Kathleen Hepburni perekonnanime, nii et tema ja ka Audrey perekonnanimeks sai Hepburn-Ruston. Audrey poolvennad kandsid oma isa perekonnanime van Ufford.

Kuigi Audrey oli sündinud Brüsselis, kasvas ta üles pigem Inglismaal ja oli Suurbritannia kodanik. Isa töötas kindlustuses ning pidi tihti sõitma Inglismaa, Belgia ja Hollandi vahet. Mõlemad vanemad olid fašistid ja kuulusid Briti Fašistide Liitu.

1935. aastal jättis isa perekonna maha ja kadus teadmata kuhu. Alles aastaid hiljem leidis Audrey ta Dublinist. 1939 kolis ema koos lastega oma isa koju Hollandisse Arnhemisse, kuna uskus, et kui tuleb sõda, siis on Hollandis turvalisem elada kui Suurbritannias.

1940. aastal okupeeris Saksamaa Hollandi. Inglispärase nimega polnud seal enam ohutu elada ja Audrey kasutas kuni sõja lõpuni nime Edda van Heemstra, mis aga ametlikult kunagi tema nimi ei olnud. Ta õppis 1939–1945 Arnhemi konservatooriumis balletti ja hakkas 1945 esinema tantsijana.

Pärast sõda kolis ta emaga Suurbritanniasse, kus töötas algul tantsijana, siis aga näitlejana, sest selle eest maksti rohkem. Tema näitlemist pandi tähele ja ta kutsuti 1951. aastal New Yorki, kus sai kiiresti kuulsaks. Järgnes edukas filmikarjäär.

Näitlejana saatis Hepburni edu. Aastatel 1953–1967 mängis ta 16 filmis, millest kümne eest oli ta nomineeritud kas Oscari või Kuldgloobuse auhinbale.

Oscarile kandideeris ta viis korda, alati parima naispeaosatäitja kategoorias: 1953 filmiga "Puhkus Roomas", 1954 filmiga "Sabrina", 1959 filmiga "The Nun's Story", 1961 filmiga "Hommikueine Tiffany juures" ja 1967 filmiga "Wait Until Dark". Ta võitis neist esimesega. Filmis "Hommikueine Tiffany juures" esitas ta laulu "Moon River", mis võitis selle heliloojale Henry Mancinile ja sõnade autorile Johnny Mercerile parima laulu Oscari.

Kuldgloobusele kandideeris ta kaheksa korda. Neli korda kandideeris ta parima draamanäitleja kategoorias: 1953 filmiga "Puhkus Roomas", 1956 filmiga "Sõda ja rahu", 1959 filmiga "The Nun's Story" ja 1967 filmiga "Wait Until Dark". Neli korda kandideeris ta parima muusikali- või komöödianäitlejanna kategoorias: 1957 filmiga "Pärastlõunases armastuses", 1963 filmiga "Charade", 1964 filmiga "Minu veetlev leedi" ja 1967 filmiga "Two for the Road". Ta võitis neist ainult esimesega, "Puhkusega Roomas".

Suurbritannia filmiauhinnale BAFTA kandideeris ta viis korda, alati parima naispeaosatäitja kategoorias: 1953 filmiga "Puhkus Roomas", 1954 filmiga "Sabrina", 1956 filmiga "Sõda ja rahu", 1959 filmiga "The Nun's Story" ja 1963 filmiga "Charade". Ta võitis neist kolm, esimese ja kahe viimase filmi eest.

Seriaalides ja teatris mängis Hepburn vähe, kuid samuti edukalt. Tema läbimurderolliks kujunes 1951. aastal Broadwayl lavastunud "Gigi" nimiosa, mille eest ta võitis sama aasta Teatrimaailma auhinna, mis antakse New Yorgi aasta parimale näitlejale. Selles rollis pandi teda tähele ja see võimaldas tal pääseda filmidesse.

1954. aasta esimesel poolel mängis Hepburn nimiosa näidendis "Undiin" ja selle eest pälvis ta Tony auhinna teatrilavastuste naispeaosatäitja kategoorias.

1993 mängis ta telekanali PBS lühisarjas "Maailma aiad koos Audrey Hepburniga" ("Gardens of the World with Audrey Hepburn") ja pälvis selle eest seriaaliauhinna Emmy väljapaistva individuaalse saavutuse kategoorias informatiivsetes telesaadetes.

Audrey Hepburn on üks kümnest inimesest maailmas, kes on võitnud nii Oscari, Kuldgoobuse, Tony kui ka Emmy.

• IMDb link puudub Audrey Hepburn andmekogus IMDb (inglise)