Bioluminestsents
Bioluminestsents on elusorganismide võime iseseisvalt helendada ehk kiirata valgust. Tegu on kemoluminestsentsi ühe vormiga. Seda esineb mitmetel seentel, bakteritel, putukatel, vähilistel ja teistel organismidel. Paljudel süvamere kaladel on see võimaldatud sümbiontsete bakterite poolt. Looduses esinevatel taimedel ja imetajatel ei teata sellist võimet olevat[1], kuid näiteks helendavaid taimi on saadud geneetilise modifitseerimise teel.[2] Bioluminestsentsi aetakse tihti segi fluorestsentsiga, vahel ka fosforestsentsiga.
Üldiselt toimub bioluminestsents teatud orgaaniliste ühendite, lutsiferiinide reageerimisel hapnikuga, mida katalüüsivad ensüümid, üldnimetusega lutsiferaasid. Enamasti pärineb reaktsioonil vajatav energia ATP-st. Helendamisreaktsioon võib toimuda nii rakusiseselt kui ka -väliselt.
Reaktsiooni käigus tekib väga vähe soojust, mistõttu nimetatakse seda vahel ka "külmaks valguseks". Bioluminestsentsi käigus muudetakse valguseks umbes 98% vabanevast energiast, samas kui hõõglambi puhul kõigest ainult umbes 2% selle põletamiseks kasutatud energiast.[3]
Evolutsiooni käigus on bioluminestsents tekkinud erinevates organismirühmades iseseisvalt palju kordi. Looduses on sellel mitmeid erinevaid funktsiooone, paarilise või saagi meelitamisest kuni varje-, hoiatus- ja kaitsemoodiseni. Bioluminestsentsi võidakse kasutada ka kommunikatsioonil, või ka niisama valgustamiseks.
Helendavad organismid
Bioluminestsentsi esineb mõnedel merelistel selgrootutel ja selgroogsetel, samuti mikroorganismidel ja maismaa selgrootutel ning rohkem kui 80 liigil seentel[4] (peamiselt seltsist Agaricales ja sugukonnast Tricholomataceae).[5]
Üheks tüüpiliseks bioluminestsentsi näiteks on jaanimardikas (Lampyris noctiluca), kelle emaste tagaosa tipuosa helendab rohekalt. Selle eesmärk on isaste jaanimardikate ligimeelitamine.
Vaata ka
Viited
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Bioluminescence seisuga 30.07.2008.