Chromium (veebilehitseja)
Chromium on avatud lähtekoodiga veebibrauseri projekt, millest Google Chrome saab oma lähtekoodi.[1] Mõlemad brauserid jagavad suurt osa lähtekoodist ja funktsioonidest, kuigi nende vahel on mõned väikesed erinevused.
Chromiumi projekti nimi on võetud kroomi elemendi inglis- ja ladinakeelsest nimetusest.[2] Google'i kavatsus, mida väljendab arendajadokumentatsioon, oli selline, et Chromium oleks avatud lähtekoodiga projekti nimi ja lõpptoote nimeks saaks Chrome.[3] Siiski on teised arendajad võtnud Chromiumi koodi ja lasknud välja versioone Chromiumi nime all. Need on kogukonna reliiside all kirjas.
Projekti üks põhilisi eesmärke on Chrome'il olla vahekaartidega aknahaldur või veebikeskkonna kest selle asemel, et olla traditsiooniline veebibrauser. Rakendus on välja töötatud minimalistliku kasutajaliidesega. Arendajad tähendavad, et see "peaks tunduma kerge ning (kognitiivselt ja füüsiliselt) kiire."[4]
Ajalugu
2008. aasta septembris avaldas Google suure osa Chrome'i lähtekoodist Chromiumi projekti all. Chromium on sarnane Chrome'iga, kuid kasutab BSD litsentsi ega sisalda vaikimisi PDF-i lugerit, Flashi tuge ega ole automaatselt uuendatav.[5] Lähtekoodi avamine lihtsustas brauseri portimist Linuxile ja Mac OS X-ile.
Kogukonna väljalasked
Enamik BSD ja Linuxi variante pakuvad Chromiumi oma tarkvaravaramutes. BSD jaoks on kogukonna tehtud 32- ja 64-bitised väljalasked. Chromiumi on samuti kompileeritud kolmanda osapoole arendajate poolt Microsoft Windowsis ja Mac OS X-s kasutamiseks.
- Arch Linuxil on pakett ametlikus varamus.[6]
- Debian – Chromium on saadaval.[7]
- Fedora – mitteametlik varamu.
- FreeBSD – paketid on olnud olemas 2009. aasta lõpust ja port on saadaval FreeBSD portide süsteemis alates 2010. aasta lõpust.[8][9]
- Gentoo Linuxil on olnud pakett ametlikus varamus alates 2009. aasta septembrist.[10]
- Joli OS kasutab Chromiumi Linuxile ümbernimetatud versiooni nimega Nickel. Loodud Jolicloudi poolt selle vaikebrauserina alates Jolicloud 1.0 versioonist; on see nüüd avalik lähtekood. Uued versioonid on saadaval uuendustena Joli OS-i enda integreeritud uuendustesüsteemi kaudu.[11]
- Lubuntu – Chromium on vaikebrauser, uued versioonid tarnitakse uuendustena Ubuntu Update Manager süsteemi kaudu.[12]
- Mac OS X – FreeSMUG pakub Chromiumi versiooni autouuendustega sest ajast kui nad lisasid sellele Sparkle uuenduste raamistiku.[13]
- Nokia' Maemo 5 mobiil-operatsioonisüsteem – kontseptitõestusena tehtud Chromiumi versioon muutmata kasutajaliidesega lasti välja 11. aprillil 2010.[14]
- MeeGo kasutab Chromiumi oma minisülearvuti-versioonis.[15]
- OpenBSD-l on olnud port ja seostatud pakett alates 2009. aasta lõpust. Paketid on saadaval i386 ja AMD64 platvormidele.[16]
- openSUSE-l on Chromium saadaval oma varamutes.[17]
- PartedMagic – pakkus Chromiumi vaikebrauserina,[18] läks hiljem tagasi Firefoxile.
- Puppy Linux – pakub Chromiumi alates Chromium 5.0.342 versioonist Lucid Puppy 5.0.0 peal; brauser võimaldatakse Ubuntu programmivaramu põhjal.[19]
- Ubuntu alustas Chromiumi pakkumist Ubuntu Software Center kaudu koos Ubuntu 10.04 LTS väljalaskega osana 'universe' varamust. Esimene versioon oli 2010. aasta aprillis 5.0.3342.9 ning uued versioonid tarnitakse uuendustena.[20]