Dagestan
 | See artikkel on Kaukaasia piirkonnast; Eesti seltsi kohta vaata Dagestan (selts) |
Dagestani Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.
| Dagestani Vabariik | |
|---|---|
| |
| Pindala: 50 278 km² | |
Elanikke: 3 133 303 (1.01.2021)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 62,3 in/km² | |
| Pealinn: Mahhatškala | |
| Ametlikud keeled: vene ja kohalikud põliskeeled | |
 Dagestan endises Lõuna föderaalringkonnas |
Dagestan asub Kaukasuse peaahelikust põhja jääval mäestiku- ja eelmägede alal Tšetšeenia ja Kaspia mere vahelisel alal.
Nimi Dagestan ('mägede maa') tuleneb türgi sõnast dağ ('mägi'), millele on lisatud pärsia sufiks -stan ('maa').
Loodus
Suurem osa Dagestanist on väga mägine, kliima on kuiv ja taimestik napp.
Rahvastik
1-segaasustus, 2-avaarid, 3-dargid, 4-lesgid, 5-lakid, 6-tabassaraanid, 7-agulid, 8-rutulid, 9-tsahhid, 10-kumõkid, 11-nogaid, 12-aserbaidžaanlased, 13-venelased
Dagestanis elab üle 30 etnilise rühma, kes räägivad peamiselt kaukaasia keelte nahhi-dagestani keelkonda kuuluvaid keeli. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 2 576 531 inimest, kellest 758 438 (29,4%) olid avaarid, 425 526 (16,5%) dargid, 365 804 (14,2%) kumõkid, 336 698 (13,1%) lesgid, 139 732 (5,4%) lakid, 120 875 (4,7%) venelased, 111 656 (4,3%) aserbaidžaanlased ja 110 152 (4,3%) tabassaraanid. Põlisrahvad moodustavad üle 80% rahvastikust.
| Rahva nimetus | 2002 | % | 2010 | % |
|---|---|---|---|---|
| avaarid | 758 438 | 29,4 | 850 011 | 29,4 |
| dargid | 425 526 | 16,5 | 490 384 | 17,0 |
| kumõkid | 365 804 | 14,2 | 431 736 | 14,9 |
| lesgid | 336 698 | 13,1 | 385 240 | 13,3 |
| lakid | 139 732 | 5,4 | 161 276 | 5,6 |
| venelased | 120 875 | 4,7 | 104 020 | 3,6 |
| aserbaidžaanlased | 111 656 | 4,3 | 130 919 | 4,5 |
| tabassaraanid | 110 152 | 4,3 | 118 848 | 4,1 |
| tšetšeenid | 87 867 | 3,4 | 93 658 | 3,2 |
| nogaid | 38 168 | 1,5 | 40 407 | 1,4 |
Kuigi venelased moodustavad ainult 3,6% elanikkonnast, on vene keel Dagestanis põhiline asjaajamiskeel ja suures osas ka rahvastetevahelise suhtluse keel.
Linnades elab 45,2% ja maal 54,8% elanikest. Suuremad linnad on Mahhatškala, Hassavjurt, Derbent, Kaspiisk, Buinaksk ja Kizljar.
Haldusjaotus
Halduslikult jaguneb Dagestan 10 linnaks ja 41 rajooniks.
- Linnad
- Mahhatškala
- Buinaksk
- Dagestanskije Ogni
- Derbent
- Hassavjurt
- Izberbaš
- Južno-Suhhokumsk
- Kaspiisk
- Kiziljurt
- Kizljar
- Rajoonid
- Aguli rajoon (Агульский район)
- Ahtõ rajoon (Ахтынский район)
- Ahvahhi rajoon (Ахвахский район)
- Akuša rajoon (Акушинский район)
- Babajurti rajoon (Бабаюртовский район)
- Botlihhi rajoon (Ботлихский район)
- Buinakski rajoon (Буйнакский район)
- Dahhadajevi rajoon (Дахадаевский район)
- Derbenti rajoon (Дербентский район)
- Dokuzpara rajoon (Докузпаринский район)
- Gergebili rajoon (Гергебильский район)
- Gumbeti rajoon (Гумбетовский район)
- Gunibi rajoon (Гунибский район)
- Hassavjurti rajoon (Хасавюртовский район)
- Hivi rajoon (Хивский район)
- Hunzahhi rajoon (Хунзахский район)
- Kaitagi rajoon (Кайтагский район)
- Kajakenti rajoon (Каякентский район)
- Karabudahkenti rajoon (Карабудахкентский район)
- Kazbeki rajoon (Казбековский район)
- Kiziljurti rajoon (Кизилюртовский район)
- Kizljari rajoon (Кизлярский район)
- Kuli rajoon (Кулинский район)
- Kumtorkala rajoon (Кумторкалинский район)
- Kurahhi rajoon (Курахский район)
- Laki rajoon (Лакский район)
- Levaši rajoon (Левашинский район)
- Magaramkenti rajoon (Магарамкентский район)
- Nogai rajoon (Ногайский район)
- Novolakskoje rajoon (Новолакский район)
- Rutuli rajoon (Рутульский район)
- Sergokala rajoon (Сергокалинский район)
- Suleiman-Stali rajoon (Сулейман-Стальский район)
- Šamili rajoon (Шамильский район)
- Tabassaraani rajoon (Табасаранский район)
- Tarumovka rajoon (Тарумовский район)
- Tljarata rajoon (Тляратинский район)
- Tsumada rajoon (Цумадинский район)
- Tsunta rajoon (Цунтинский район)
- Tšaroda rajoon (Чародинский район)
- Untsukuli rajoon (Унцукульский район)
Poliitika
Peaminister on Atai Alijev, president Magomedsalam Magomedov.
Dagestani sõda
Pikemalt artiklis Dagestani sõda
Augustis ja septembris 1999 suundus kaks väegruppi Teises Tšetšeeni sõjas, kuhu kuulus kuni 1400 tšetšeeni, Dagestani, araabia ja kasahhi sissi Šamil Bassajevi juhtimisel Tšetšeeniast Dagestani, et aidata kohalikke islami fundamentaliste, keda Kadari, Karamahhi ja Tšabanmahhi külas ründasid Venemaa relvajõud. Selles konfliktis kasutati esimest korda asustatud alal (sealhulgas Tando külas) vaakumpommi. Detsembri keskpaigaks 1999 olid sissid küladest välja aetud ja Tšetšeeniasse tagasi löödud. Lahingutes hukkus vähemalt mitusada inimest. Venemaa pool teatas 279 sõjaväelase hukkumisest ja ligikaudu 987 sõjaväelase haavatasaamisest.