Emil Zátopek

Helsingi olümpiamängudel võitis Emil Zátopek nii 5000 m jooksu, 10 000 m jooksu kui ka maratoni. Ei varem ega hiljem ole keegi teine seda suutnud.

Esimest korda jooksis Emil võidu alles 18-aastaselt kutsekooli õpilasena. Võistlustele oli ta saadetud peaaegu vägisi. Aga tal läks hästi ja see andis talle indu jätkata. Juba nädal hiljem oli ta stardis Brnos koolinoorte meistrivõistlustel, kus sai 1500 m jooksus ajaga 4.20,0 teise koha. Nüüd oli selge, et tuleb oma jooksjatalenti arendada.

Teise maailmasõja aastatel hakkas Zátopek regulaarselt treenima. Ta taipas, et pikemad treeningupausid pole head, ja üritas harjutada aasta ringi. Ta jooksis mööda poriseid rööbasteid, sumpas lumistel väljadel ja sörkis pimedatel metsateedel, hoides tee valgustamiseks käes tõrvikut. Komandanditundidel jooksis ta tundide viisi toas paigal. Tihti sidus ta jalgade külge kahekilosed raskused, heitis selili lauale ja tegi niiviisi "õhujooksu". Ta armastas rongidega võidu joosta.

Kuigi Emilil polnud täit ettekujutust, milline peab olema õige jooksutreening, avastas ta midagi sellist, mis õige pea juurdus ka teiste sportlaste treeningutel: ta hakkas kasutama intervalltreeningut, joostes näiteks 30×400 meetrit, 40×400 meetrit, 50×400 meetrit ja lõpuks isegi 70×400 meetrit vaheldumisi 200 meetri pikkuste sörkidega. Aasta-aastalt kilometraaž kasvas. Sporditeadlased Zátopeki abistada ei soovinud, sest ta liikus treeningumeetodite otsimisel tundmatutel radadel. Ei oldud kindlad, et selline totaalne treenimine ka edu toob.

1948. aasta Londoni olümpiamängudel võitis Zátopek 10 000 meetri jooksu ja tuli hõbedakohale 5000 meetri jooksus. Jooksu ajal oli ta näol alati grimass ja tundus, et ta tunneb piina. Pealtvaatajad, kes nägid teda esimest korda, arvasid, et ta on kokkuvarisemisele õige lähedal. Kuid midagi niisugust ei juhtunud. Ise seletas ta seda hiljem: "Ma polnud küllalt andekas, et korraga joosta ja naeratada."

Olümpiamängudel

• 1948 Londonis
  • olümpiavõitja 10 000 m jooksus (29.59,6)
  • hõbemedal 5000 m jooksus (14.17,8)
• 1952 Helsingis
  • olümpiavõitja 5000 m jooksus (14.06,6),
  • olümpiavõitja 10 000 m jooksus (29.17,0)
  • olümpiavõitja maratonis (2:23.03,2)

Euroopa meistrivõistlustel

• 1950 Brüsselis
  • Euroopa meister 5000 m jooksus (14.03,0)
  • Euroopa meister 10 000 m jooksus (29.12,0)
• 1954 Bernis
  • Euroopa meister 10 000 m jooksus (28.58,0)

Maailmarekordid

Kokku püstitas Emil Zátopek 20 maailmarekordit, kuid enamiku harva kavas olevatel distantsidel (6 miili, 15 000 m, 10 miili, 20 000 m, tunnijooks, 15 miili, 25 000 m ja 30 000 m jooksus).