Guatemala

Guatemalas esineb pidevalt nii maavärinaid kui ka vulkaanipurskeid. Seal kasvab ka Kesk-Ameerika ulatuslikum puutumata vihmametsa massiiv.

Mäed

Peaaegu kaks kolmandikku Guatemalast on kaetud mägedega. Riiki läbib kaks suuremat mäeahelikku. Kuigi põhjapoolne ahelik on vana ja tugevasti kulunud, kõrguvad mõned sealsed mäetipud ikkagi üle 3000 m. Lõunapoolne ahelik on noorem ja seal on rohkem kui 30 vulkaani, millest kolm on aktiivsed. Mäekülgi mööda alla uhutud vulkaaniline tuhk on Guatemala Vaikse ookeani äärsel kitsal rannikumadalikul segunenud mullaga, selle tagajärjel on mullad väga viljakad.

Veekogud

Suuri jõgesid Guatemalas pole, tähtsaimad on Usumacinta, Motagua, Chixoy ja Sarstún. Küll aga võib nii mägismaal kui ka ürgmetsas imetleda selliseid uhkeid järvi nagu Petén Itzá ja Atitlán.

Kliima

Kuigi riik asub troopikavööndis, muudavad jahedad hoovused ja kõrgusvööndilisus Guatemala klimaatilised tingimused väga mitmekesisteks. Vaikse ookeani rannikul võib keskmine temperatuur olla üle 30 °C, samas kui 1800 m kõrgematel mägismaadel jääb see pigem 10 °C ja 16 °C vahele.

Taimestik

Taimestik on lopsakas ja vaheldusrikas. Madalamates ja niiskemates paikades kasvab väärispuudega troopiline vihmamets, silma rõõmustavad orhideed ja paljud muud erksavärvilised lilled. Mägismaadel asuvad tamme ja männi segametsad. Guatemala põhjaosas Peténi nõos asub tihe ja soe džungel.

Loomastik

Hirved, pekaarid, jaaguarid, tapiirid, tsikaadid, mitut liiki ahve, sealhulgas möiraahve,^[4] ja ohtralt eksootilisi linde, nende hulgas ka rahvuslind ketsal.

Pärast aastakümneid väldanud diktatuure ja veriseid kodusõdasid valitseb Guatemalas praegu rahu, ent riigis on suuri probleeme tervishoiu ja hariduse vallas. Näiteks 39% täiskasvanud naistest ei oska lugeda ega kirjutada.

Haldusjaotus

Guatemala on jaotatud 22 departemanguks. Nende koosseisus on 335 valda.

Lipp	Vapp	Departemang	Keskus	Pindala (km²)	Rahvaarv (2018)[5]	Valdu
		Alta Verapaz	Cobán	8686	1 215 038	17
		Baja Verapaz	Salamá	3124	299 476	8
		Chimaltenango	Chimaltenango	1979	615 776	16
		Chiquimula	Chiquimula	2376	415 063	11
		El Progreso	Guastatoya	1922	176 632	8
		Escuintla	Escuintla	4384	733 181	13
		Guatemala	Guatemala	2126	3 015 081	17
		Huehuetenango	Huehuetenango	7403	1 170 669	31
		Izabal	Puerto Barrios	9038	408 688	5
		Jalapa	Jalapa	2063	342 923	7
		Jutiapa	Jutiapa	3219	488 395	17
		Petén	Flores	35 854	545 600	12
		Quetzaltenango	Quetzaltenango	1951	799 101	24
		Quiché	Santa Cruz del Quiché	8378	949 261	21
		Retalhuleu	Retalhuleu	1856	326 828	9
		Sacatepéquez	Antigua Guatemala	465	330 469	16
		San Marcos	San Marcos	2397	1 032 277	29
		Santa Rosa	Cuilapa	2295	396 607	14
		Sololá	Sololá	1061	421 583	19
		Suchitepéquez	Mazatenango	2510	554 695	20
		Totonicapán	Totonicapán	1061	418 569	8
		Zacapa	Zacapa	2690	245 374	10

Guatemala ala oli 300–900 pKr õitsenud klassikalise maiade tsivilisatsiooni keskus.

1990. aasta seisuga moodustavad 55% Guatemala elanikkonnast indiaanlased, kellest enamik on maiad, ja 44% mestiitsid.

Riigis kõneldakse pärismaiselt 22 maia keelkonda kuuluvat keelt ning aravaki keelkonda kuuluvat garifuna keelt. 20. sajandi lõpus suri välja klassifitseerimata šinka keel.^[6]

Esivanemate kombeid peetakse au sees, eriti maaelanike hulgas.

40% tööealisest elanikkonnast on leidnud rakendust põllumajanduses. Kohaliku turu tarbeks kasvatatakse tera- ja puuvilju ning peamiseks ekspordiartikliks on kohv. Guatemala on üks maailma suuremaid kardemonitootjaid. Igal aastal raiutakse puidu ja põllumaade rajamise eesmärgil maha ligikaudu 1,7% Guatemala ülimalt liigirikastest vihmametsadest.