Harilik kakaopuu
Harilik kakaopuu (Theobroma cacao) on haisupuuliste sugukonda kakaopuu perekonda kuuluv puu.
| Harilik kakaopuu | |
|---|---|
 Harilik kakaopuu | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Taimed Plantae |
| Hõimkond | Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass | Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts | Kassinaerilaadsed Malvales |
| Sugukond | Haisupuulised Sterculiacea |
| Perekond | Kakaopuu Theobroma |
| Liik | Harilik kakaopuu |
| Binaarne nimetus | |
| Theobroma cacao L. | |
| Sünonüümid | |
| |
Alamliigid ja sordid
- T. c. subsp. cacao
- T. c. var. 'Criollo'
- T. c. subsp. sphaerocarpum
- T. c. var. 'Forastero'
- T. c. var. 'Trintario'.[2]
Botaanilised tunnused
Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrge, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga. Kuni 4 dm pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad. Noored lehed on punased. Õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.[3][4]
Kakaopuu viljad on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased, rohelised, pruunid või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba.[3][4]
Levila
Kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.
Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias.[3]
Saadused
Kakaopuu peamised saadused on kakaopuu seemned, millest valmistatakse kakaovõid, kakaopulbrit, kakaod ja šokolaadi.
Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki, mis aitab väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.[3]
Kakaovili on üsna paksu koorega mari. Vilju koristatakse käsitsi, kuna need ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi.[4][6] Mari on viieks kambriks jaotunud ja viljaliha sees on seemned.
2012. aastal toodeti maailmas kokku 5 miljonit tonni kakaoube ja kakaopuu istanduste kogupindala oli 9,9 miljonit hektarit.[7]
| Riik | Toodang tonnides | Osakaal protsentides |
|---|---|---|
 Elevandiluurannik | 1 650 000* | 33,0 |
 Indoneesia | 936 300 | 18,7 |
 Ghana | 879 348 | 17,6 |
 Nigeeria | 383 000** | 7,7 |
 Kamerun | 256 000** | 5,1 |
 Brasiilia | 253 211 | 5,1 |
 Ecuador | 133 323 | 2,7 |
 Mehhiko | 83 000* | 1,7 |
 Dominikaani Vabariik | 72 225 | 1,4 |
 Peruu | 57 933 | 1,2 |
| Maailm kokku | 5 003 211 | 100 |
| * – FAO hinnang | ||
| ** – mitteametlik | ||
Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on perekonnas esinenud skisofreeniat või teisi närvisüsteemi haiguslikke seisundeid, samuti rasvainete metabolismi häireid ja kakaoallergiat.
Ajalugu
Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastast eKr.[8]
Tollest ajast saadik on kakaopuu seemned Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.[3]
Esimesena eurooplastest nägid kakaoube Kolumbuse meeskonna liikmed 1502. aastal, kuid tegelikult said eurooplased kakaost aimu alles Hernán Cortési kohtumisel Montezumaga asteekide pealinnas Tenochtitlánis 1519. aastal. Cortés ja teised panid tähele, et asteekide valitseja tarvitas suures koguses üht jooki, kuhu lisati vaniljet, kibedat paprikat, teisi pipraid ja kõrvitsaseemneid ning mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati Hispaania õukonnas esimest korda 1544. aastal.
Šokolaadijooki hakati Euroopas valmistama 17. sajandil, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama 19. sajandi keskel.[3]
Nimi
Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda 1753. aastal Linnaeus, kes andis sellele ladinakeelse nime Theo broma, mis tähendab kreeka keeles jumalate toitu.
Viited
Välislingid
- Harilik kakaopuu andmebaasis eElurikkus
