17. sajand

Majandus ja poliitika

• 1598–1613 Segaduste aeg Moskva tsaaririigis.
• 1600 asutati Briti Ida-India Kompanii.
• 1600–1629 toimus Poola-Rootsi sõda.
• 1600 – esimese inglasena jõudis Jaapanisse William Adams, šoguni nõunik ja esimene mittejaapani samurai.
• 1601–1603 näljahäda tagajärjel suri Venemaal kolmandik elanikkonnast.
• 1602 – asutati Hollandi Ida-India Kompanii. Sellest sai maailma esimene börsiettevõte ja üks suuremaid rahvusvahelisi korporatsioone.
• 1602–1663 toimus Hollandi-Portugali sõda.
• 1603 – Tokugawa šogunaadi algus Jaapanis.
• 1603 – Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon kuningas James I all (Šotimaal James VI).
• 1604 – asutati Tomski linn Siberis.
• 1605 – Inglismaal korraldasid katoliiklased Püssirohuvandenõu, mille eesmärk oli tappa Inglismaa kuningas.
• 1606 – Inglismaal asutati Virginia Kompanii.
• 1606 – esimese eurooplasena maabus Austraalias hollandlane Willem Janszoon
• 1607 – Inglismaa rajas Põhja-Ameerikas Virginia koloonia
• 1608 – Henry Hudson otsis Kirdeväila ja jõudis Novaja Zemljani
• 1608 – asutati Québeci linn Uus-Prantsusmaal
• 1609 – John Rolfe (Pocahontase abikaasa) alustas Ameerika Ühendriikide Virginia osariigis Jamestownis esimesena edukalt tubakakasvatust; 1619 imporditi tubakakasvatuseks Jamestowni esimesed mustanahalised orjad
• 1609–1611 otsis Henry Hudson Hollandi Ida-India Kompanii ülesandel Ameerika Loodeväila, pannes aluse Hollandi kolooniatele Põhja-Ameerika mandril
• 1609–1618 Poola-Vene sõda, 1610–1612 oli Moskva Poola-Leedu vägede käes
• 1610–1617 toimus Ingeri sõda Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel, mis lõppes Stolbovo rahuga
• 1611–1613 Kalmari sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel, mis lõppes Knäredi rahulepingu allkirjastamisega
• 1611 – Rootsi suurvõimu ajastu (1611–1718) algus
• 1613–1620 Jaapani ekspeditsioon Hasekura Tsunenaga juhtimisel viis saatkonna Rooma
• 1613 – Moskva tsaaririigis tuli võimule Romanovite dünastia
• 1613 – Jaapanis kehtestati sakoku poliitika, mis lõpetas vaba välissuhtluse 1853. aastani
• 1614 – Hollandis asutati Austraalia Kompanii.
• 1616 – asutati Taani Ida-India Kompanii
• 1616 – omandas Hollandi kaupmees Pieter van den Broecke esimese eurooplasena Jeemenist elus kohvipõõsad, mille viis Amsterdami botaanikaaeda
• 1618–1648 Kolmekümneaastane sõda
• 1619 – Hollandi Ida-India Kompanii vallutas Indoneesias Jayakarta linna ja rajas Bataavia (praegune Jakarta)
• 1620–1621 Poola–Türgi sõda (1620–1621)
• 1621 – asutati Hollandi Lääne-India Kompanii
• 1624 – Hollandi Ida-India Kompanii rajas koloonia Taiwani saarel
• 1624 – kehtestas ise tubakavastane Inglise kuningas James I kolooniate toetuseks tubakamonopoli, mis lubas importi vaid litsentsi alusel Virginiast
• 1624–1642 kardinal Richelieu tegevus Prantsuse välisministrina
• 1627 – kardinal Richelieu andis Uus-Prantsusmaa Kompaniile koloonias monopoli
• 1627 – mandžude esimene sissetung Koreasse
• 1627–1628 La Rochelle'i piiramine, mis märkis protestantide ja katoliiklaste vahelise võitluse tippu Prantsusmaal
• 1628 – asutati Portugali Ida-India Kompanii
• 1628 – asutati Krasnojarski linn Siberis
• 1629 – Altmargi vaherahu, Rzeczpospolita ja Rootsi vahel
• 1631 – Magdeburgi rüüstamine, mille käigus suuresti hävitati protestantlik Magdeburg
• 1632 – asutati Jakutski linn Siberis
• 1633 – sultan Murad IV keelas Türgis suitsetamise
• 1633–1634 Poola–Türgi sõda (1633–1634)
• 1634 – keelati Venemaal tubakapruukimine kohalikele
• 1636 – mandžud rajasid Hiinas Qingi dünastia
• 1637 – mandžude teine sissetung Koreasse
• 1637 – tulbimaania tipp
• 1639 – Ivan Moskvitin jõudis esimese venelasena Vaikse ookeanini
• 1639–1651 Kolme Kuningriigi sõjad Briti saartel
• 1641 – Holland vallutas Portugalilt Malaka (Malaka lahing)
• 1642 – Kurbat Ivanov joonistas esimese Vene kaardi Kaug-Idast
• 1642 – hollandlane Abel Tasman sõitis esimese eurooplasena ümber Austraalia, nägi Tasmaaniat ja Uus-Meremaad, 1643 Fidžit
• 1642 – Semjon Dežnjovi retkega algasid Venemaa üle sajandi kestnud sõjad tšuktšidega
• 1642 – Kaifengi kuberner purustas tammid Kollasel jõel, põhjustades uputuse, et lõpetada linna piiramine talurahvaarmee poolt
• 1642–1651 Inglise kodusõda rojalistide ja Inglise parlamendi vahel, millega paralleelselt toimusid sisesõjad ning rahutused ka Iirimaal ja Šotimaal
• 1643 – Kurbat Ivanov jõudis esimese eurooplasena Baikali järveni
• 1644 – Mingi dünastia lõpp Hiinas, võimule tuli Qingi dünastia
• 1645 – Brömsebro rahu Rootsi ja Taani vahel
• 1645 – avati Veneetsias Euroopa esimene kohvik väljaspool Maltat
• 1645–1669 Kreeta sõda Veneetsia ja Türgi vahel (sellest 1648–1669 kestis Candia piiramine)
• 1648 – Vestfaali rahulepingud, millega lõpetati Kolmekümneaastane sõda ning mis on üks võimalikke uusaja alguspunkte Lääne-Euroopas ning territooriumil põhineva riigikontseptsiooni algus
• 1648 – Fronde Prantsusmaal
• 1648–1667 Uputus Poolas, sõjad Ukraina, Rootsi ja Venemaaga
• 1648 – läbisid Fedot Popov ja Semjon Dežnjov esimeste eurooplastena Beringi väina
• 1648–1654 Ukraina hetmani Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus Poola ülemvõimu vastu
• 1649 – hukati Inglise kuningas Charles I
• 1649–1660 Inglise vabariik
• 1649–1653 Cromwelli vallutus Iirimaal, mille käigus toimus 1649. aastal ka Drogheda piiramine ja veresaun Oliver Cromwelli juhtimisel. Sõja, nälja ja katku tõttu hukkus viiendik Iirimaa elanikest
• 1654 – Rootsi kuninganna Kristiina loobus troonist ja läks katoliiklasena Rooma eksiili
• 1654 – Perejaslavi raada andis Ukraina Moskva tsaaririigi protektsiooni alla
• 1654–1667 Vene-Poola sõda (1654–1667) ehk Kolmeteistkümneaastane sõda, mille võitis Vene tsaaririik, mis sai muu hulgas endale Kiievi ja Smolenski
• 1656–1658 Vene-Rootsi sõda (1656–1658), mis lõppes Narva lähedal Vallisaare mõisas sõlmitud Vallisaare vaherahuga, millega jäid Moskva tsaaririigi valdusse sõja käigus vallutatud alad
• 1658 – Holland alustas kohvikasvatust Tseilonil, peagi sai Hollandi kolooniaist Euroopa peamine kohviallikas
• 1659 – Pürenee rahuleping
• 1660 – Inglise restauratsioon ehk Stuartite restauratsioon, millega Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa jõudsid kuningas Charles II võimu alla
• 1660 – Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel
• 1660 – Hollandi Ida-India Kompanii vallutas Sumatra sadamad, ajades Portugali Indoneesia aladelt lõplikult välja
• 1661 – Kärde rahu Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel
• 1662 – Lõuna-Mingi dünastia lõpp Hiinas
• 1662 – kehtestas Inglise parlament trükilitsentside seaduse, millega loodi litsentsitud raamatute register ja mida võib pidada autoriõiguse kujunemise alguseks
• 1663 – Louis XIV sulges Uus-Prantsusmaa Kompanii ja tegi Uus-Prantsusmaast provintsi
• 1664 – asutati Prantsuse Lääne-India Kompanii ja Prantsuse Ida-India Kompanii
• 1665–1683 Jean-Baptiste Colbert, Louis XIV rahandusminister, juurutas merkantilistliku majanduspoliitika
• 1665–1666 Londoni suur katk tappis umbes veerandi elanikkonnast
• 1666 – leidis aset Londoni suur tulekahju, mis hävitas suure osa linnast. Linna taastamises oli mõjukas arhitekt Christopher Wren
• 1666–1671 Poola-Türgi sõda (1666–1671)
• 1667–1700 Suur Türgi sõda Osmanite riigi ja Pühaks Liigaks ühinenud kristlike Euroopa riikide vahel, mis lõppes viimaste võiduga
• 1667–1668 Devolutsioonisõda Hispaania Madalmaades Prantsusmaa ja Habsburgide Hispaania vahel, mis lõpetati Aacheni rahuga
• 1668 – Hollandi Ida-India Kompanii löödi Taiwanilt lõplikult välja
• 1669 – sultan Mehmed IV saadik Soleiman Agha tutvustas pariislastele kohvi
• 1670 – Inglismaal asutati Hudsoni Lahe Kompanii
• 1671 – asutati Taani Lääne-India Kompanii
• 1672–1678 Prantsuse-Hollandi sõda
• 1672–1676 Poola-Türgi sõda (1672–1676)
• 1673 – Wuppertal-Ronsdorfis asutati Saksamaa esimene kohvik
• 1675 – Charles II püüdis kohvikuid nende liigse populaarsuse tõttu sulgeda
• 1675–1676 Kuningas Philipi sõda Uus-Inglismaa kolonistide ja nende kohalike liitlaste vahel
• 1676–1681 Vene-Türgi sõda (1676–1681)
• 1682 – asutati Brandenburgi Aafrika Kompanii
• 1683 – Viini lahing, millega lõpetati Osmanite riigi edasitung Euroopasse
• 1683 – avas Jerzy Franciszek Kulczycki sõjasaagiks saadud kohviube kasutades Viinis esimese kohviku
• 1683–1699 Poola-Türgi sõda (1683–1699)
• 1684 – Guangzhou lähedale asutati esimene Qingi dünastia 13 faktooriast, kus lubati elada ja kaubitseda välismaalastel
• 1686–1699 Vene-Türgi sõda (1686–1699)
• 1688 – Kuulus revolutsioon kukutas Inglismaal Stuartite dünastia
• 1689 – Bill of Rights määratles Inglismaal kodanikuõigused ja päriluskorra
• 1689 – algas teine saja-aastane sõda, mis hõlmas sõjalisi konflikte Inglismaa kuningriigi ja Prantsusmaa vahel, mis võttis kohati maailmasõja mõõtmed
• 1689 – Nertšinski rahu Venemaa ja Qingi Hiina vahel
• 1689 – Peeter I tühistas Venemaal tubakakeelu ja andis monopoolse impordilitsentsi inglastele
• 1690 – Boyne'i lahing Iirimaal, mis lõppes William III võiduga James II vägede üle
• 1691 – jakobiitide mäss Šotimaal
• 1694 – asutati Bank of England, mille eeskujul on loodud enamik tänapäevastest keskpankadest.
• 1695 – asutati Bank of Scotland
• 1699 – Karlowitzi rahuleping, mis tähistab Osmanite riigi valitsemise lõppemist suuremas osas Kesk-Euroopas ja nende impeeriumi languse algust
• 1700 – algas Põhjasõda (1700–1721)

Kirjandus

• 1599–1641 Globe'i teater Londonis
• 1602 – Shakespeare, "Kaheteistkümnes öö" (esietendus)
• 1602 – Shakespeare, "Hamlet" (esietendus)
• 1604 – Shakespeare, "Othello" (esietendus)
• 1605 – Strasbourgis hakkas ilmuma esimene tänapäevane ajaleht Relation aller Fürnemmen und gedenckwürdigen Historien
• 1605 – ilmus Miguel de Cervantese romaani "Don Quijote" esimene osa (teine osa ilmus 1615)
• 1607–1627 ilmus Prantsuse kirjaniku Honoré d'Urfé'i pastoraalromaan "L'Astrée" – prantsuse kirjanduse mõjukaim teos sel sajandil
• 1608 – ilmus "Kuningas Lear"
• 1609 – William Shakespeare'i sonetikogu
• 1611 – Shakespeare, "Torm" (esietendus)
• 1611 – ilmus kuningas Jamesi piiblitõlge
• 1612 – Luis de Góngora "Lugu Polyphemosest ja Galateast"
• 1614 – Giambattista Marino "La lira"
• 1616 – George Chapmani esimesed täielikud inglise tõlked Iliasest ja Odüsseiast
• 1623 – Shakespeare, "Macbeth" (esmatrükk)
• 1631 – hakkas ilmuma Prantsusmaa esimene ajaleht Gazette de France
• 1633 – William Prynne'i teatrivastane traktaat "Histriomastix"
• 1636 – Pierre Corneille' tragöödia "Le Cid" esietendus
• 1642 – parlamendi korraldusel suleti kõik Londoni teatrid
• 1644 – John Miltoni "Areopagitica"
• 1656–1957 Blaise Pascali "Provintsikirjad"
• 1660 – lõppes Londoni teatrikeeld, kuninga patendiga loodi kaks uut teatrit
• 1662 – avaldati anglikaani kirikus tänini kehtiv Book of Common Prayer
• 1665 – François de La Rochefoucauld' "Maksiimid"
• 1667 – Jean Racine'i tragöödia "Andromache"
• 1667 – John Miltoni "Kaotatud paradiis"
• 1668–1694 Jean de La Fontaine'i "Valmid"
• 1666 – Molière'i "Misantroobi" esietendus
• 1668 – John Dryden määrati Inglismaa esimeseks poeet-laureaadiks
• 1675 – William Wycherley "The Country Wife"
• 1678 – John Bunyani "The Pilgrim's Progress"
• 1678 – John Drydeni "Oidipus"
• 1678 – John Drydeni "Kõik armastuse nimel"
• 1680 – Louis XIV rajas teatri La Comédie française
• 1682 – John Drydeni "Mac Flecknoe"
• 1688 – Aphra Behni "Oroonoko"
• 1690 – asutati Roomas Pontificia Accademia degli Arcadi Rootsi kuninganna Kristiina mälestuseks
• 1691 – John Drydeni "Kuningas Arthur"
• 1695–1697 Pierre Bayle'i "Ajalooline ja kriitiline sõnaraamat", entsüklopeediate eelkäija
• 1697 – ilmus Charles Perrault' muinasjutukogu
• 1699 – Kong Shangreni näidend "Virsikuõielehvik" Mingi dünastia langusest

Muusika

• 1601 – Giacopo Peri, ooper "Euridice" ja eessõna "Le musiche sopra l'Euridice", esimene säilinud ooper
• 1606 – Joachim Burmeister: "Musica Poetica" (figuraalõpetuse keskseim tekst)
• 1607 – Claudio Monteverdi "Orpheus", varaseim ooper, mis on seni mängukavades
• 1610 – Claudio Monteverdi, "Vespro della Beata Vergine"
• 1618 – René Descartes: Musicae compendium [ka Compendium musicae]
• 1619 – Heinrich Schütz, "Psalmen Davids" (Op. 2, 1. raamat)
• 1619 – Michael Praetorius, "Syntagma Musicum"
• 1637 – avati Teatro San Cassiano Veneetsias, esimene ooperiteater
• 1638 – (?) Gregorio Allegri, "Miserere"
• 1649 – Descartes, "Les passions de l’âme", e. k "Hinge passioonid" (2014)
• 1650 – Athanasius Kircher: "Musurgia Universalis" I/II (antiigi retoorikale põhinev afektiõpetus)
• 1651 – "The English Dancing Master", John Playfordi tantsukogumik, 1698 ilmus juba 10. uusväljaanne
• 1656 – "The Siege of Rhodes", esimene inglise ooper
• 1674 – Gaspar Sanz, "Instrucción de música sobre la guitarra española", järgmised kitarriõpiku osad 1675 ja 1697
• 1676 – Heinrich Ignaz Franz Biber, "Die Rosenkranz-Sonaten"
• 1685 – sündisid Johann Sebastian Bach, Friedrich Händel ja Domenico Scarlatti
• 1688 – Henry Purcell, "Dido ja Aeneas"
• 1691 – Andreas Werckmeister, "Musicalische Temperatur, oder deutlicher und wahrer Mathematischer Unterricht"
• 1692 – (?) Marc-Antoine Charpentier' "Te Deum" D duur (arvatav esiettekanne)
• 1697 – Andreas Werckmeister: Hypomnemata musica (võrdtempereeritud häälestuse detailne kirjeldus)

Teadus ja filosoofia

• 1600 – Giordano Bruno hukkamine
• 1603 – asutati Accademia dei Lincei
• 1604 – ilmus James VI traktaat "A Counterblaste to Tobacco"
• 1605 – Leonardus Lessius kirjeldas moraaliteoloogilises raamatus "Õigusest ja seadusest" esimest korda riskipõhise hinnaga kindlustust
• 1607 – Eukleidese "Elemendid" tõlgiti hiina keelde
• 1609 – Hugo Grotiuse "Vaba meri", tänapäevase mereõiguse üks alustekste
• 1610 – Galileo Galilei "Sidereus Nuncius"
• 1610–1633 Galilei protsess inkvisitsioonikohtus
• 1620 – Francis Baconi "Novum Organum"
• 1625 – Hugo Grotiuse "Sõja ja rahu õigusest", tänapäevase rahvusvahelise õiguse üks alustekste
• 1626 – Francis Baconi "Uus Atlantis"
• 1626 – jesuiit Nicolas Trigault leiutas esimese hiina keele romaniseeritud transkriptsiooni
• 1627 – Michał Boym tutvustas Hiinas esimest korda heliotsentrilist maailmasüsteemi
• 1628 – William Harvey "Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel"
• 1632 – Galileo Galilei "Dialoog kahest maailmasüsteemist"
• 1635 – kardinal Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia
• 1637 – René Descartes'i "Arutlus meetodist"
• 1638 – Pekingis kasutati ajalehe trükkimisel esimest korda liikuvat kirjatüüpi
• 1641 – René Descartes'i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" eessõnana esseedele meteooridest, dioptrikast ja geomeetriast
• 1646 – Thomas Browne nimetas oma teost "Pseudodoxia Epidemica" esimesena entsüklopeediaks
• 1651 – Thomas Hobbesi "Leviaatan"
• 1651 – William Harvey' "Uurimusi loomade paljunemisest"
• 1659 – Henry More'i "Hinge surematus"
• 1660 Charles II asutas Londoni Kuningliku Seltsi
• 1660 – Antoine Arnauld' ja Claude Lancelot' Port-Royali universaalgrammatika
• 1661 – Robert Boyle'i "The Sceptical Chymist"
• 1662 – ilmus Port-Royali loogika
• 1662 – Thomas Petty alustas rea teostega, milles käsitles majandust matemaatiliselt ja statistiliselt
• 1664 – ilmus postuumselt Thomas Muni raamat "Inglismaa rikkus väliskaubandusest"
• 1665 – Prantsusmaal hakkas ilmuma maailma esimene teadusajakiri "Journal des sçavans" ("Õpetatute ajakiri")
• 1665 – hakkas ilmuma maailma esimene tänini ilmuv teadusajakiri, Londoni Kuningliku Seltsi toimetised ("Philosophical Transactions")
• 1665 – Robert Hooke'i "Micrographia", esimene teaduslik bestseller, millest pärineb termin "rakk"
• 1665 – Athanasius Kircher omistas raamatus "Maa-alune maailm" maa seest leitavad hiiglaslikud luud väljasurnud hiiglastele
• 1666 – Isaac Newtoni annus mirabilis, legendaarne üliviljakas loominguperiood
• 1666 – Margaret Cavendishi "Vaatlusi eksperimentaalfilosoofiast" ja "Leegitsev maailm"
• 1670 – Baruch Spinoza "Teoloogilis-poliitiline traktaat"
• 1671 – Marcello Malpighi "Taimede anatoomia"
• 1672 – Isaac Newton valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks, esitles seal oma reflektorteleskoopi ja värviteooriat
• 1672 – Samuel Pufendorfi "Looduse ja rahvaste õigusest"
• 1675 – Charles II asutas Greenwichi observatooriumi (valmis 1676)
• 1676 – Ole Rømer määras valguse konstantse kiiruse vaakumis (tegelikust veerandi võrra väiksemana)
• 1677 – Baruch Spinoza "Eetika" (postuumselt)
• 1687 – Isaac Newtoni "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica" ehk "Loodusteaduse matemaatilised printsiibid"
• 1687 – Prospero Intorcetta avaldas Confuciuse teoste ladina tõlke
• 1689 – John Locke'i "Second Treatise on Civil Government"
• 1691 – John Locke kirjeldas hinna kujunemist ostjate ja müüjate vahekorra mõjul
• 1694 – Prantsuse Akadeemia sõnaraamatu esimene täistrükk
• 1695 – saatis Pierre Le Pesant Louis XIV-le palvekirja majanduspoliitika uuendamiseks, kirjeldades esimesena turumajandust ja hinnates riigi rikkust mitte vara, vaid tootmisvõimsuse alusel
• 1696 – Isaac Newtonist sai Mündikoja ülevaataja, 1699 ülem, kellena ta korraldas rahareformi
• 1696 – Charles Davenanti "Essay on the East India Trade" kirjeldas esimest korda tarbimisnõudlust ja ideaalset konkurentsi

 Pikemalt artiklis 17. sajand Eestis

• 1600–1611 Poola-Rootsi sõda (1600–1611)
• 1601–1603 näljahäda Eestis
• 1622 – trükiti Agenda Parva, mis on esimene lõunaeestimurdelist teksti sisaldav säilinud teos
• 1624 – Rootsi võimud viisid läbi ulatusliku maarevisjoni. Eesti rahvaarv oli vähenenud 100 000-le. Põles Tartu toomkirik, mis jäi sestpeale varemetesse
• 1625 – Tartu langemisega rootslaste kätte lõppes Rzeczpospolita (Poola) valitsusaeg Lõuna-Eestis
• 1630 – avati Tartu akadeemiline gümnaasium, mis muudeti kaks aastat hiljem ülikooliks
• 1631 – asutati Tallinna gümnaasium
• 1632 – Tartus asutati Academia Gustaviana, mida loetakse Tartu Ülikooli alguseks
• 1637 – avaldati Stahli grammatika
• 1640 – Viru-Nigulas Pada mõisas peeti nõiaprotsess Kongla Anni üle
• 1641 – anti välja esimene teadaolev eestikeelne aabits
• 1645 – Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare
• 1655–1660 Teine Põhjasõda, mis lõppes Oliwa rahuga
• 1656–1658 Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
• 1656 – Tartu piiramine, kus vene väed vallutasid linna
• 1657 – Tartu piiramine, kus rootslased püüdsid linna tagasi vallutada, kuid katse ebaõnnestus
• 1671 – juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Liivimaal
• 1675 – Tallinnas hakkas ilmuma nädalaleht Ordinari Freytags Post-Zeitung, mida võib pidada ajakirjanduse alguseks Eestis
• 1680 – võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse Mõisate reduktsiooniks
• 1684 – Tartu lähedal asutati Forseliuse seminar
• 1687 – algas laialdane talurahvakoolide asutamine
• 1694 – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; Liivimaa maanõunike kolleegium saadeti laiali ja allutati maapäevad kindralkuberneri kontrollile
• Suur nälg, mille haripunkt oli 1696/1697 talvel ja mille käigus suri hinnanguliselt iga viies inimene
• 1700 – algas Põhjasõda (1700–1721) Narva lahinguga

Kunst

• Gian Lorenzo Bernini (1598–1680), itaalia skulptor ja arhitekt
• Michelangelo Caravaggio (1571–1610), itaalia maalikunstnik
• Pieter Claesz (u 1597–1660), hollandi maalikunstnik, kes maalis vaikelusid
• Willem Claesz. Heda (1594–1680), hollandi maalikunstnik
• Anthonis van Dyck (1599–1641), flaami maalikunstnik
• El Greco (1541–1614), Kreeka päritolu Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt
• Frans Hals (1580/81–1666), Hollandi maalikunstnik, portretist
• Jan Davidsz. de Heem (1606–1684), Hollandi maalikunstnik
• Willem Kalf (1619–1693), Hollandi maalikunstnik
• Gabriël Metsu (1629–1667), hollandi maalikunstnik
• Bartolomé Esteban Murillo (1617–1682), hispaania maalikunstnik
• Nicolas Poussin (1594–1665), prantsuse klassitsistlik maalikunstnik
• Rembrandt (1606–1669), hollandi maalikunstnik
• Peter Paul Rubens (1577–1640), flaami maalikunstnik
• Jan Steen (u 1626–1679), hollandi maalikunstnik, žanrimaalija
• Diego Velázquez (1599–1660), hispaania barokkmaalikunstnik
• Johannes Vermeer (1632–1675), Hollandi maalikunstnik
• Francisco de Zurbarán (1598–1664), hispaania barokkmaalikunstnik

Muusika

• Gregorio Allegri (1582–1652), itaalia helilooja
• Nicola Amati (1596–1684), tuntuim Amati perekonna viiulimeister, võimalik, et õpetas ka hilisemaid tuntud meistreid (Stradivari, Guarneri, Stainer)
• Johann Sebastian Bach (1685–1750), saksa helilooja
• Heinrich Ignaz Franz von Biber (1644–1704), austria helilooja ja viiuldaja
• Dietrich Buxtehude (1637/39–1707), taani-saksa organist ja helilooja
• William Byrd (1539/40–1623), inglise organist, helilooja ja noodikirjastaja
• Marc-Antoine Charpentier (1643–1704), prantsuse helilooja
• Arcangelo Corelli (1653–1713), itaalia viiuldaja ja helilooja
• John Dowland (1653–1626), inglise renessansihelilooja
• Girolamo Frescobaldi (1583–1643), itaalia organist ja helilooja
• Johann Jakob Froberger (1616–1667), saksa helilooja
• Orlando Gibbons (1583–1625), inglise helilooja
• Marin Marais (1656–1728), prantsuse helilooja
• Claudio Monteverdi (1567–1643), itaalia helilooja, laulja ja gambamängija
• Henry Purcell (1659–1695), inglise helilooja ja organist
• Jean-Philippe Rameau (1683–1764), prantsuse helilooja ja muusikateoreetik
• Gaspar Sanz (1640–1710), kitarriõpikud 1674, 1675, 1697
• Alessandro Scarlatti (1660–1725), itaalia barokkhelilooja
• Domenico Scarlatti (1685–1757), itaalia barokkhelilooja
• Johann Hermann Schein (1584–1630), saksa helilooja
• Samuel Scheidt (1587–1654), saksa helilooja
• Heinrich Schütz (1585–1672), saksa helilooja
• Georg Philipp Telemann (1681–1767), saksa helilooja
• Antonio Vivaldi (1678–1741), itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija
• Jean-Baptiste Lully (1632–1687), itaalia päritolu prantsuse helilooja

Kirjandus

• Francis Bacon (1561–1626), Inglise filosoof, õigusteadlane, riigimees ja esseist
• Matsuo Bashō (1644–1694), jaapani luuletaja
• Cyrano de Bergerac (1619–1655), prantsuse satiirik ja ulmekirjanik
• Nicolas Boileau (1636–1711), prantsuse luuletaja ja kriitik, klassitsismi teoreetik
• Samuel Butler (1612–1680), inglise satiirik
• Bernard Le Bovier de Fontenelle (1657–1757), prantsuse kirjanik
• Miguel de Cervantes Saavedra hispaania kirjanik (1547–1616)
• Pierre Corneille (1606–1684), prantsuse näitekirjanik
• Richard Crashaw (1613–1649), inglise luuletaja
• John Donne (1572–1631), inglise luuletaja, jurist ja vaimulik
• John Dryden (1631–1700), inglise luuletaja, kirjanduskriitik, tõlkija ja näitekirjanik
• Jean de La Fontaine (1621–1695), tuntuim prantsuse valmikirjanik
• Luis de Góngora (1561–1627), hispaania kirjanik
• George Herbert (1593–1633), inglise luuletaja
• Ben Jonson (1572–1637), inglise näitekirjanik, näitleja, luuletaja ja kirjanduskriitik
• Giambattista Marino (1569–1625), itaalia luuletaja
• Andrew Marvell (1621–1678), inglise luuletaja
• John Milton (1608–1674), inglise luuletaja
• Samuel Pepys (1633–1703), inglise ametnik, poliitik ja päevikupidaja
• Francisco de Quevedo (1580–1645), hispaania kirjanik
• Jean Racine (1639–1699), prantsuse näitekirjanik
• François de La Rochefoucauld (1613–1680), prantsuse kirjanik
• William Shakespeare (1564–1616), inglise kirjanik
• Jonathan Swift (1667–1745), iiri kirjanik, satiirik, esseist ja vaimulik
• Henry Vaughan (1622–1695), inglise luuletaja
• John Webster (?1578–?1632), inglise kirjanik

Teadused ja filosoofia

• Francis Bacon (1561–1626), inglise filosoof
• Jacob Bernoulli (1655–1705), šveitsi matemaatik
• Johann Bernoulli (1667–1748), šveitsi matemaatik
• Robert Boyle (1627–1691), inglise keemik, füüsik ja filosoof
• Giovanni Domenico Cassini (1625–1712), itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog
• Margaret Cavendish (1623–1673), inglise filosoof, kirjanik ja loodusteadlane
• Samuel de Champlain (u 1567 – 1635) prantsuse meresõitja, kartograaf, joonistaja, sõjaväelane, maadeavastaja, geograaf, etnoloog, diplomaat ja kroonik
• Anne Conway, (1631–1679), inglise filosoof
• René Descartes (1596–1650), prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane
• John Flamsteed (1646–1719), inglise astronoom
• Galileo Galilei (1564–1642), itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor
• Hugo Grotius (1583–1645), hollandi õigusteadlane, kirjanik ja diplomaat, Vestfaali rahulepingu ideoloog
• Otto von Guericke (1602–1686), saksa teadlane, leiutaja ja poliitik
• Edmond Halley (1656–1742), inglise füüsik, astronoom ja matemaatik
• William Harvey (1578–1657), inglise arst ja anatoom
• Robert Hooke (1635–1703), inglise füüsik, arhitekt ja loodusteadlane
• Thomas Hobbes (1588–1679), inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik
• Christiaan Huygens (1629–1695), hollandi matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja
• Johannes Kepler (1572–1630), saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof
• Antoni van Leeuwenhoek (1632–1723), hollandi loodusteadlane ja kaupmees, mikrobioloogia rajaja
• Gottfried Wilhelm Leibniz (1646–1716), saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor
• John Locke (1632–1704), inglise arst ja filosoof
• Marcello Malpighi (1628–1694), itaalia bioloog, füüsik ja füsioloog
• Damaris Masham (1659–1708), inglise filosoof
• Maria Sibylla Merian (1647–1717), saksa loodusteadlane ja illustraator
• Marin Mersenne (1588–1648), prantsuse teoloog, filosoof, matemaatik ja muusikateoreetik
• Henry More (1614–1687), inglise filosoof
• John Napier (1550–1617), Šotimaa matemaatik
• Isaac Newton (1643–1727), inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik
• William Petty (1623–1687), inglise majandusteadlane
• Samuel Pufendorf (1632–1694), saksa filosoof, majandus- ja õigusteadlane
• Ole Rømer (1644–1710), taani astronoom
• Baruch Spinoza (1632–1677), Hollandi filosoof
• Evangelista Torricelli (1608–1647), itaalia füüsik ja matemaatik
• Giambattista Vico (1668–1744), itaalia filosoof
• Christopher Wren (1632–1723), inglise arhitekt, matemaatik ja loodusteadlane
• Jan Amos Komenský (1592–1670), tšehhi õpetaja ja kirjanik

Poliitika ja valitsemine

• Aleksei I Mihhailovitš, Vene tsaar (1645–1676)
• Džahangir (1569–1627), Suurmogulite riigi valitseja 1605–1627
• Šahh Džahan (1592–1666), Suurmogulite riigi valitseja 1627–1658
• Aurangzeb (1618–1707), Suurmogulite riigi valitseja 1658–1707
• Charles II, Inglismaa ja Šotimaa kuningas (1660–1685)
• Elizabeth I, Inglismaa ja Iirimaa monarh (1558–1603)
• Suur Kuurvürst Friedrich Wilhelm, Brandenburg-Preisimaa valitseja, Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog (1640–1688) Hohenzollernite dünastiast
• Gustav II Adolf, Rootsi kuningas (1611–1632)
• Kristiina (1626–1689), Rootsi kuninganna 1632–1654
• James I, Inglismaa ja Iirimaa kuningas (1603–1625) ning Šotimaa kuningas James VI (1567–1625)
• Karl X, Rootsi kuningas (1654–1660)
• Karl XI, Rootsi kuningas (1660–1697)
• Karl XII, Rootsi kuningas (1697–1718)
• Louis XIV (1638–1715), Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715
• Leopold I, Saksa-Rooma keiser (1658–1705)
• Louis XIV, Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1643–1715)
• Jules de Mazarin (Giulio Mazzarini)
• Jean Armand du Plessis de Richelieu (1585–1642), prantsuse kiriku- ja riigitegelane
• Zygmunt III Waza, Poola kuningas (1587–1632) ja Rootsi kuningas (1592–1599)
• William III, Oranje vürst (Willem III), Hollandi provintside haldur, Inglismaa ja Iirimaa kuningas, Šotimaa kuningas (William II) (1689–1702)
• Władysław IV Waza, Poola kuningas (1632–1648)
• Peeter I, Vene tsaar (1682–1721) ja Venemaa Keisririigi keiser (1721–1725)
• August II Tugev, Saksimaa kuurvürst (1694–1733) ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1733)

Teisi tuntud inimesi

• Vitus Bering (1681–1741), taani päritolu vene maadeavastaja
• Miyamoto Musashi (1584–1645), Jaapani mõõgavõitleja ja rōnin

Arhitektuur

• 
  Antonio Contino projekteeritud Ohete sild ehitati 1600–1603
• 
  Kirik Cusco linnas Peruus (rajatud 1571–1668), mida peetakse üheks parimaks hispaania barokkarhitektuuri näiteks Ameerikas
• 
  Giovanni Maria Bernardoni projekteeritud Peeter-Pauli kirik Krakówis, mis rajati 1597–1619
• 
  Santa Maria della Salute kirik (1631–1687) Veneetsias
• 
  Tāj Mahal rajati aastatel 1632–1653 ja seda peetakse mogulite arhitektuuri suursaavutuseks
• 
  Püha Pauli katedraal Macaus rajati 1637–1640 ja selle varemed on üks Macau tuntuim maamärk
• 
  Pol-e Chādschu, umbes 1650. aastal rajatud sild tollases Pärsia pealinnas Eşfahānis
• 
  Püha Peetruse väljaku kavandas Gianlorenzo Bernini ja see ehitati aastatel 1656–1667
• 
  17. sajandi teises pooles rajatud ‘Abbās II palee vastuvõturuumid Eşfahānis Iraanis
• 
  Narva raekoda rajati 1668–1671
• 
  Ridala kiriku altar (Berent Lorentz, 1678)
• 
  Christian Ackermanni loodud Vigala kiriku kantsel (1670. aastate lõpp)
• 
  Versailles' lossi Peegligalerii, mis rajati 1678–1687
• 
  Pont Royal ehitati 1685–1689 ja see on vanuselt kolmas sild Pariisis
• 
  17. sajandi lõpul püstitatud katedraal Tobolski kremlis
• 
  1692. aastal rajatud kloostrikompleks Paros Bhutanis
• 
  Christopher Wreni projekteeritud Saint Pauli katedraal Londonis

Kunstiteoseid

• 
  Michelangelo Caravaggio õlimaal "Hieronymus kirjutamas" (u 1607–1608)
• 
  Hendrick Avercampi "Talvemaastik uisutajatega" (u 1608)
• 
  Adam Elsheimeri tuntuim teos "Põgenemine Egiptusse" (u 1609) avatakse olevat esimene realistlik öötaeva kujutamine renessansskunstis
• 
  Hindu kunstniku Manohari maal Suurmogulite riigi valitsejast Džahangirist (valmis 1610–1615)
• 
  El Greco "Karjaste kummardamine" (1612–1614) oli tema viimane maal
• 
  Ambrosius Bosschaerti "Lilledega natüürmort" 1614. aastast
• 
  Jan Brueghel vanema "Kermise küla Schelle ääres autoportreega" (1614)
• 
  Peter Paul Rubensi maal "Leukippose tütarde röövimine" (1615–1620), üks barokkmaali tuntumaid näiteid
• 
  Frans Halsi õlimaal "Lõbutsejad" (1616–1617) oli üks tema varasemaid töid
• 
  Caspar Meriani loodud Pariisi kaart, mis kujutab linna u 1620. aastal
• 
  Ottavio Leoni loodud Caravaggio portree u 1621. aastast
• 
  Mingi dünastia keiser Tianqi, kes valitses 1620–1627. Teos valmis arvatavasti tema valitsusajal
• 
  Arvatavasti vahemikus 1624–44 loodud Hikone sirm on üks vanimaid ukiyo-e stiilis teoseid
• 
  Louise Moilloni "Natüürmort kirsside, maasikate ja tikritega" (1630)
• 
  Antonio de Pereda "Edevuse allegooria" (1632–1636)
• 
  Charles I Anthonis van Dycki õlimaalil 1633. aastast
• 
  Artemisia Gentileschi "Autoportree maalikunsti allegooriana" (1638–1639)
• 
  Tsuglag Gyatsot kujutav maal 17. sajandi esimesest poolest
• 
  Giovanni Battista Salvi da Sassoferrato maal Neitsi Maarjast (u 1640–1650)
• 
  Claude Lorraini saavutas tuntuse tänu oskustele kujutada loodusnähtusi. "Püha Ursula laevaleminek" (1641)
• 
  Rembrandti "Öine vahtkond" (1642) on tema kuulsaim teos
• 
  Giovanna Garzoni "Natüürmort sidrunivaagnaga" 1640ndatest
• 
  Pieter Claeszi "Natüürmort heeringa, veini ja leivaga" (1647)
• 
  Claude Mellani 1649. aasta gravüür Kristusest
• 
  Wenzel Hollari ofort 1649. aastast. Antwerpeni katedraal
• 
  Jan Abrahamsz Beerstraateni maal "Scheveningeni lahing" (1653–1666)
• 
  Diego Velázquez maali "Õuedaamid" (1656–1657) peetakse üheks omapäraseimaks õukonnaportreeks
• 
  Jumalanna Bhadrakālī kujutis u aastatest 1660–70
• 
  Robert Hooke illustratsioon kirbust (1665)
• 
  Johannes Vermeeri "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" (u 1665)
• 
  Hendrik van Schuylenburghi 1665. aasta õlimaal Hollandi Ida-India Kompanii kaubajaamast Bengalis
• 
  Élisabeth Sophie Chéroni autoportree 1672. aastast
• 
  ‘Alī-qolī Jabbadāri maal vene saadikust (1673–1674)
• 
  Lu Hani teos 1699. aastast

Muusikateoseid

• John Dowlandi "Lachrimae nr 21" (1604)
• Claudio Monteverdi "Cor mio mentre vi miro" MIT kammerkoori esituses
• Heinrich Schützi "Musikalische Exequien" Cantus Polonicuse esituses. Esimene reekviem saksa keeles
• Dieterich Buxtehude "Tokaata F-duuris"
• Orlando Gibbonsi "Fantazia à3" (u 1620)
• Alessandro Scarlatti tokaata Sylvia Kindi esituses
• Heinrich Ignaz Franz von Biberi "Der Nachtwächter" (u 1670)
• Henry Purcelli "In Nomine à6" Phillip W. Serna esituses
• Arcangelo Corelli "Trio Sonata Op. 2 No. 11"