Ghana

riik Lääne-Aafrikas
 See artikkel räägib tänapäeva riigist; keskaegse riigi kohta vaata artiklit Ghana riik.

Ghana Vabariik on riik Lääne-Aafrikas Guinea lahe ääres.

Ghana Vabariik


inglise Republic of Ghana
Ghana asendikaart
RiigihümnGod Bless Our Homeland Ghana
PealinnAccra
Pindala238 533 km²
Riigikeelinglise
Rahvaarv24 658 823 (2010)[1]
Rahvastikutihedus103,4 in/km²
PresidentNana Addo Dankwa Akufo-Addo
Iseseisvus6. märts 1957
SKT47,33 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta2046 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühiksedi (GHC)
Ajavööndmaailmaaeg
Tippdomeen.gh
ROK-i koodGHA
Telefonikood233
Ghana kaart

Riigile võeti nimi 11. sajandini suurt osa Lääne-Aafrikast hõlmanud Ghana impeeriumi järgi.

Ghana pindala on 238 533 km².[1]

Asend

Ghana asub veidi ekvaatorist põhja pool. Tema Three Pointsi neeme tipus asuva kõige lõunapoolsema punkti põhjalaius on 4° 30'. Riiki läbib nullmeridiaan. Punkt, mille pikkus- ja laiuskraad on mõlemad nullid, asub umbes 614 km Accrast lõuna pool Guinea lahes.

Riigi ulatus põhja-lõuna suunas on umbes 670 km ja ida-lääne suunas umbes 560 km.

Ghanal on läänes 668 km pikkune piir Elevandiluurannikuga, põhjas 549 km pikkune piir Burkina Fasoga ja idas 877 km pikkune piir Togoga.

Rannajoone pikkus on 539 km.

Riik

Ghana kuulub Rahvaste Ühendusse. Põhiseadus kehtib alates 1992. aastast.

Ghana on presidentaalne vabariik. President on ühtlasi ka valitsusjuht. Ta valitakse enamusvalimistel neljaks aastaks. President nimetab valitsuse, kelle peab ametisse kinnitama parlament.

Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament, kuhu kuulub 230 liiget. See valitakse ametisse enamusvalimistel neljaks aastaks. Nii presidendi- kui ka parlamendivalimised toimusid viimati 2008. aastal.

Ghanas on mitmeparteisüsteem. Suuremad erakonnad on Uus Patriootlik Partei (New Patriotic Party) ja Rahvuslik Demokraatlik Kongress (National Democratic Congress).

Ghana president on alates 7. jaanuarist 2009 Rahvusliku Demokraatliku Kongressi liider John Atta Mills.

Ghana on Aafrika Liidu ja Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse liige.

Ghanal on diplomaatilised suhted Eestiga alates 5. veebruarist 1992. Eesti aukonsul Ghanas on Nabil Makram Basbouse.[4]

Haldusjaotus

Ghana jaguneb 16 piirkonnaks (sulgudes halduskeskus):

  • Ahafo piirkond (Goaso)
  • Ashanti piirkond (Kumasi)
  • Brong-Ahafo piirkond (Sunyani)
  • Ida-Bono piirkond (Techiman)
  • Idapiirkond (Koforidua)
  • Ida-Ülempiirkond (Bolgatanga)
  • Keskpiirkond (Cape Coast)
  • Kirdepiirkond (Nalerigu)
  • Läänepiirkond (Sekondi-Takoradi)
  • Lääne-Ülempiirkond (Wa)
  • Oti piirkond (Dambai)
  • Põhjapiirkond (Tamale)
  • Põhja-Läänepiirkond (Sefwi-Wiawso)
  • Savannah' piirkond (Damongo)
  • Suur-Accra piirkond (Accra)
  • Volta piirkond (Ho)

Kuni 2019. aastani oli piirkondi kümme:

  • Ashanti piirkond (Kumasi)
  • Brong-Ahafo piirkond (Sunyani)
  • Idapiirkond (Koforidua)
  • Ida-Ülempiirkond (Bolgatanga)
  • Keskpiirkond (Cape Coast)
  • Läänepiirkond (Sekondi-Takoradi)
  • Lääne-Ülempiirkond (Wa)
  • Põhjapiirkond (Tamale)
  • Suur-Accra piirkond (Accra)
  • Volta piirkond (Ho)
Ghana piirkonnad
Ghana piirkonnad (kuni 2019)

Rahvastik

Arvutuslikult elab Ghanas 2009. aastal 24 018 055 inimest.[5]

Umbes kaks kolmandikku rahvast räägib kvaa keeli. Riigikeel on inglise keel.

Kristlased moodustavad umbes 63 protsenti rahvastikust. Islamisulisi on 16 ja põlisusundite järgijaid 21 protsenti.

Suuremad linnad on pealinn Accra (2,37 miljonit elanikku), Kumasi (1,85 miljonit) ja Tamale (0,45 miljonit).[6]

Ajalugu

Praeguse Ghana Vabariigi eelkäija oli aastatel 18211957 eksisteerinud Briti koloonia Kullarannik (inglise keeles Gold Coast).

Vaata ka

Viited

Välislingid