Hiina-India sõda

See artikkel räägib 1962. aasta konfliktist. 2020.–2021. aasta konflikti kohta vaata artiklit 2020.–2021. aasta Hiina-India kokkupõrked.

Hiina-India sõda leidis Hiina Rahvavabariigi ja India Vabariigi vahel aset 1962. aasta oktoobris ja novembris. Konflikti peamine põhjus oli vaidlusalune ala Himaalaja mäestikus. Kokkupõrked kahe riigi piiril olid alanud juba varem, pärast 1959. aasta Tiibeti ülestõusu, kui India XIV dalai-laamale asüüli andis. India oli 1960. aastal vastu võtnud uue kaitsestrateegia, millega rajati piirile Hiina huvide takistamiseks mitmeid tugipunkte. Mõned postid rajati ka McMahoni liinist põhja poole ehk Hiina peaministri Zhou Enlai poolt aastal 1959 välja kuulutatud reaalse kontrolli liini idaossa.^[11]

Hiina-India sõda
India sõdurid Hiina piiril
Toimumisaeg	20. oktoober – 21. november 1962[8] (1 kuu ja 1 päev)
Toimumiskoht	Aksai Chin, North-East Frontier Agency ja Assam
Tulemus	Hiina võit[9] Hiina kindlustab enda positsioone Aksai Chinis Status quo ante bellum Assami Himaalajas[10]
Territoriaalsed muudatused	Hiina laieneb enda reaalse kontrolli liinini
Osalised
Hiina  India
Väejuhid või liidrid
Mao Zedong[1] Liu Shaoqi[2] Zhou Enlai Lin Biao Luo Ruiqing[3] Zhang Guohua Liu Bocheng Sarvepalli Radhakrishnan Jawaharlal Nehru V. K. Krishna Menon Pran Nath Thapar Brij Mohan Kaul Lionel Protip Sen Anant Singh Pathania
Jõudude suurus
80 000[4] 22 000[5]
Kaotused
Hiina allikad:[6] 722 hukkunut 1697 haavatut India allikad: 1300 hukkunut (Rezang Las) India allikad:[7] 1383 hukkunut 1696 teadmata kadunud 548–1047 haavatut 3968 vangi langenut Hiina allikad: 4897 hukkunut ja haavatut 3968 vangi langenut

Hiina sõjaväe võtted muutusid aastatel 1960–1962 aina jõulisemaks, kuna India oli keeldunud hiinlaste diplomaatide ettepanekutest. Aprillis 1962 võttis Hiina Ladakhis uuesti kasutusele varem keelatud olnud "eespatrullid".^[12][13] Hiina katsed asja rahumeelselt lahendada lõppesid 20. oktoobril 1962, kui hõivati 3225 kilomeetri pikkune vaidlusalune ala teisel pool McMahoni liini.^[14] Hiina väed surusid India relvajõud mõlemal rindel taganema, läänerindel hõivati Chushulis Rezang La mäekuru ning idarindel Tawangi linn. Sõda lõppes 20. novembril 1962, kui Hiina kuulutas välja vaherahu ning taganes enda poolt välja kuulutatud reaalse kontrolli liini taha.

Suur osa võitlusest toimus rasketes mäetingimustes, suured lahingud leidsid aset üle 4000 meetri kõrgusel merepinnast.^[15] Lisaks oli Hiina-India sõda märkimisväärne, kuna kumbki pool ei kasutanud eriti õhu- ega mereväge.

Kuna sõja ajal oli käimas Hiina-Nõukogude tüli, toetas Nõukogude Liit sõjas Indiat müües neile Mikojani hävituslennukeid. Seevastu keeldusid Indiat aitamast nii Suurbritannia kui Ameerika Ühendriigid.^[16][17]