Kee-palvehernes

Veebipõhises taksonoomilsies andmebaasis CoL liigitatakse kee-palvehernel järgmisedalamliigid:

• Abrus precatorius subsp. africanus Verdc.
• Abrus precatorius subsp. precatorius^[2].

Kee-palvehernes on heitlehine või pooligihaljas liaan, mille harud võivad kasvada 1–4 m pikkusteks. Kee-palveherne õied on kahvaturoosa või roosakas-punase värvusega.

Vili on kaunvili, milles on 4–6 punakat munakujulist seemet, mille tipus on must laik. Seemned võivad olla ka valget, musta ja oranži värvi.

Seemned on magusad.^[1]

Kee-palvehernes kasvab looduslikult Ida-Indias, Vietnamis, Sri Lankas ja Himaalajas. Kultuurtaimena kasvatatakse paljudes troopilise kliimaga piirkondades.^[1]

Meditsiinis kasutatakse droogina kee-palveherne juuri ja seemneid (Abri precatorii semen).

Seemned (ka juured) sisaldavad inimestele ja hobustele toksiinina toimivaid aineid, mis võivad süües surmavalt mürgisteks osutuda (toime omistatakse abriinile (lektiin) inimese letaane doos 0,1–1 μg/kg): inimese annus võib avalduda juba 1-2 seemne läbi^[1] aga ka alkaloididele ja glükosiididele (abramiin) jm.^[3]

Taim evib inimkehas malaaria-, bakterite- ja allergiavastaseid toimeid ning seda on kasutatud ka süüfilise ravis.

India ja Tiibeti meditsiinis valmistatakse seemnetest rasestumisvastaseid ja aborti põhjustavaid vahendeid, välipidiselt kasutatakse neid aga juuste väljalangemise, nahahaiguste ja pidalitõve korral.

Indias on kee-palveherne seemneid kasutatud ka mürgi ja kaaluühikuna: 1 seeme vastab 1 karaadile (~1,75 gr).

• 
  Kee-palveherne seemned
• 
  Kee-palveherne lehed ja õied
• 
  Kee-palveherne õied
• 
  Kee-palveherne seemned

• C. Fernando, Poisoning due to Abrus precatorius (jequirity bean), DOI: 10.1111/j.1365-2044.2001.02316.x, Anaesthesia, 56. väljaanne, nr 12, lk 1178–1180, detsember 2001