Kompanii

"Rood" suunab siia. Lehe osa kohta vaata artiklit leherood.
 See artikkel on sõjaväelise üksuse kohta; ettevõtte kohta vaata artiklit kompanii (ettevõte).

Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest. Kompanii koosneb harilikult juhtkonnast ja 2...8 rühmast, millele võib lisanduda ka mõni üksik eriotstarbeline jagu. Kompanii suurus ja struktuur sõltuvad tema otstarbest ja ülesannetest. 3...8 kompaniid moodustavad ühe pataljoni.

NATO maaväe üksused
MärkÜksusKoosseis        ÜlemNATO kood
Pooljagu/
grupp/
meeskond
3–6nooremseersant/
kapral
OR-4/
OR-2
Jagu6–12seersantOR-4
Poolrühm7-20seersantOR-4
Rühm15–50leitnantOF-1
Kompanii80–250kapten
major
OF-2
OF-3
Pataljon300–800kolonelleitnantOF-4
Rügement
Brigaad
3000–5000kolonel
brigaadikindral
OF-5
OF-6
Diviis10 000 – 30 000kindralmajorOF-7
Korpus30 000 – 50 000kindralleitnantOF-8
Armee100 000 – 300 000kindralOF-9
Armeegrupp/
rinne
2+ armeedvälimarssal
armeekindral
OF-10
Piirkond/
sõjatander
4+ armeegruppikuuetärnikindral
ülemjuhataja
?

Iseseisvalt ülesannet täitvat ja selleks täiendavate lahingutoetus- ning teenindusallüksustega tugevdatud (peamiselt lahinguväeliigi) kompaniid nimetatakse kompanii lahingugrupiks või üksikkompaniiks.

Kompaniid juhib tavaliselt (ametikohajärgselt) kapten või vastava auastmega sõjaväelane, üksikkompaniid sageli majori auastmes sõjaväelane. Lisaks kuuluvad kompanii juhtkonda tavaliselt vähemalt nooremohvitserist kompaniiülema abi ja vanemallohvitserist kompaniiveebel (kompaniivanem). Lisaks võib kompanii juhtkonda või juhtimisallüksusse kuuluda allohvitsere, kelle ülesanneteks on kompaniis logistilise tegevuse korraldamine. Näiteks relvur, tehnik, varahoidja.

Erineva otstarbega kompaniisid:

Kompanii nimetusele vastavad allüksused teistes relvaliikides ja maades

Slaavi riikides ja SRÜ maades vastab kompanii suurusele allüksusele rood.

Eesti rahvaväes nimetati kompanii suurust üksust Vabadussõja ajal ja mõnede sõjajärgsete aastate jooksul Venemaa keisririigi sõjaväe eeskujul rooduks. 1920. aastate algul nimetati kaitseväe roodud läänepäraselt ümber kompaniideks ja polgud rügementideks.

Kasutusel on olnud ka militaarnimetus sadakond ehk sotnja.