Kongo Demokraatlik Vabariik

Kongo DV paikneb Kesk-Aafrikas. Kolmandik maast on põhja pool ekvaatorit.

Riik piirneb Kesk-Aafrika Vabariigi (piiri pikkus 1577 km) ja Lõuna-Sudaaniga (628 km) põhjas, Uganda (765 km), Rwanda (217 km), Burundi ja Tansaaniaga (473 km) idas, Sambia (1930 km) ja Angolaga lõunas ning Kongo Vabariigiga (2410 km) läänes.

Riigil on 37 km rannikuriba Atlandi ookeani ääres Angola ja Kongo Vabariigi vahel. Merepiiriga riikidest on lühem rannajoon ainult Bosnial ja Hertsegoviinal (23 km).

Kongo DV pindala on 2 344 858 km², maapindala 2 267 048 km², veepindala 77 810 km².^[2]See on Alžeeria järel pindalalt teine riik Aafrikas, maailma maade seas on see pindalalt 12. kohal. Endisest metropolist Belgiast on see 76,9 korda suurem ja Saksamaast 6,6 korda suurem.

Rahvaarv on 2018. aasta juuli hinnangu järgi 85 281 024.^[2] Rahvaarvult on Kongo DV Aafrika riikide seas neljas.

Pinnamood

Kongo DV hõlmab suurema osa Kongo nõost; umbes 60% maast (kesk- ja lääneosa) paikneb 300–400 m kõrguses Kongo nõo madalamas osas (vastab Kongo sünekliisile).

Kongo nõgu on igast küljest ümbritsetud 500–1000 m kõrguste mäeahelikega. Nõo maastik koosneb amfiteatrikujuliselt astangutest ja astangukujuliste platoodest, mis on 400–1300 m kõrgusel.

Kongo nõost lõunas on Shaba platoo ehk Shaba mägismaa ehk Katanga platoo ja Lunda lavamaa ehk Lunda platoost, mis on Lunda-Katanga platoo osad.

Riigi lõuna- ja idaosas tõusevad mäeahelikud kõrgmäestikeks, mille seas on Kesk-Aafrika lavamaa ja Virunga vulkaanirühm (sealhulgas Nyiragongo vulkaan) idas. Need ulatuvad kuni 4500 m kõrguseni merepinnast. Kõrgeim mäetipp on Ngaliema mäe ehk Stanley mäe Margherita mäetipp ehk Marguerite'i mäetipp Ruwenzori mäestikus (Ruwenzori massiivis) Uganda piiril (5109 m).

Riigi põhjaservas on soklitasandikud (600–900 m) saarmägedega, mis moodustavad Asande kerkeala lõunanõlva.

Kongo DV kirdeosas on osa Lõuna-Guinea kõrgustikust, mis eraldab Kongo nõgu Zaire'i rannikumadalikust.

Lõunas on Manika platoo ja Kundelungu platoo (Kundelungu mäed).

Kagus ja idas on lamedatipulised Mitumba mäed (kuni 3305 m).

Veestik

Suurim ja pikim jõgi, mis läbi Kongo DV voolab, on 4374 km pikkune Kongo jõgi, mis on Niiluse järel Aafrika pikkuselt teine jõgi. Selle vooluhulk on 39 160 m³/s, mille järgi see on Aafrika suurim jõgi ja suuruselt teine jõgi maailmas. Kongo jõe lähe on riigi lõunaosas Mitumba mägedes ning ta voolab umbes 1000 km põhja poolde, kust ta käändub lääneedelasse. Seal on ka sisedelta. Edasi moodustab ta Kongo DV ja Kongo Vabariigi piiri, kuni suubub Atlandi ookeani. Kongo jõkke suubub arvukalt jõgesid. Neist lisajõgedest kaugelt suurim (vooluhulk 9873 m³/s) on Angolast tulev Kasai jõgi, millel on samuti palju lisajõgesid ja mis lähtub mägedest lõunas. Sama kehtib Lomami jõe kohta, mille lätteala on endises Katanga provintsis. Kongo jõe suurim põhja poolt tulev lisajõgi on Oubangui jõgi, mis moodustab peaaegu kogu oma ulatuses Kesk-Aafrika Vabariigi ja Kongo DV piiri.

37 km pikkune rannik põhja pool Kongo jõe suuet on riigi ainus väljapääs Atlandi ookeanile.

Elustik

Kongo nõos on troopilised vihmametsad.

Taimestik ja loomastik on väga rikkalik.

Loodusvarad

Riigis on rikkalikult maavarasid, kuid kodusõdade tõttu on need halvasti kasutatud. Kõrgmägedes on näiteks vaske ja uraani.

Infrastruktuur

Koloniaalaja lõpuks omas praegune Kongo DV Musta Aafrika maadest LAVi järel kõige arenenumat infrastruktuuri. Hilisematel aastakümnetel on sel suuresti laguneda lastud, olulisi uuendusi teha pole suudetud. Isegi haiglad on 1960ndate tasemel (amortiseerumise ja remontimata jätmise tõttu sisuliselt halvemas seisundis).

Etniline koosseis

Kongo DV-s elab üle 250 etnilise rühma, millest ükski ei ole ülekaalus. Need on peamiselt bantud, on ka hamiidid ja sanid. Suuremad rühmad on lubad 18%, kongod 16,1%, mongod 13,5%, ruandad 10,3%, asanded 6,1%, bangid ja ngaled 5,8%.

Religioon

94% elanikest on kristlased, peamiselt roomakatoliiklased (55%).

Rahvatervis

Ebola viirushaiguse epideemiad

 Pikemalt artiklis 2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia

26. augustil 2014 teatas Kongo Demokraatliku Vabariigi Tervishoiuministeerium WHO-d Ebola viirushaiguse puhangust Ekvaatori provintsis.^[4]

15. oktoobri 2014 seisuga on Kongo DV-s Ebola viirushaigusse nakatunud 68 ja surnud 49 inimest, laboratoorselt on kinnituse saanud kokku 38 haigusjuhtu.^[5]

Käimasoleva Ebola viirushaiguse epideemia põhjustajaks võib-olla teistsugune viirusetüvi (Congolese strain).^[6][7]

Haldusjaotus

 Pikemalt artiklis Kongo Demokraatliku Vabariigi provintsid

Kongo Demokraatlik Vabariik on jagatud 25 provintsiks ja üheks keskalluvusega linnaks ehk pealinna-alaks. Kuni 2015. aastani oli riik jaotatud 10 provintsiks ja üheks pealinna-alaks.

Kuigi riigil on ühed Aafrika suurimad maavarade varud, on Kongo DV üks maailma vaesemaid riike. Selle põhjuseks on Mobutu oskamatu majanduspoliitika ja raha kokkuajamine, halb majandamine, korruptsioon ja aastakümnetepikkused relvakokkupõrked. 1990. aastate alguses kukkus majandus kokku. Riigis valitses hüperinflatsioon (1994. aastal 7400%), välisvõlg suurenes rohkem kui 10 miljardi euroni.

2/3 elanikest on hõivatud põllumajanduses. Kodusõdade tõttu on põllumajandus vähem arenenud, kui looduslikud tingimused võimaldaksid.

Maailmapanga iga-aastase "Doing Businessi" aruande kohaselt on Kongo DV halvim riik äri alustamiseks.

Peamised kaubanduspartnerid on Hiina, Belgia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tšiili, USA, Saksamaa ja India.

Vanimad inimasustuse jäljed ulatuvad 90 000 aasta taha.

Esimesed eurooplased saabusid 15. sajandi lõpus. Kongo alal asunud Kongo kuningriik tegeles orjakaubandusega portugallastega.Kongo territooriumi uuris esimese eurooplasena Henry Morton Stanley.

Alates 1877. aastast oli maa allutatud otsesel Belgia kuningale Léopold II-le. Berliini konverentsil 1885. aastal tunnistati Kongo tema eraomandiks (Kongo Vaba Riik). Tema valitsemise ajal toimus Kongos genotsiid, mille käigus tapeti 3–10 miljonit inimest.

1908. aastal, kui Kongos toime pandud metsikused olid paljastatud, võttis Belgia valitsus Kongo enda haldusse ja Kongost sai Belgia asumaa.

1960. aastal sai Kongo iseseisvaks. 24. novembril 1965 tegi Mobutu Sese Seko eduka riigipöörde ja valitses Kongot presidendina järgmised 32 aastat (Zaire'i Vabariik).

Aastatel 1996–2003 laastas riiki kaks kodusõda, millesse oli kaasatud ka mitu naaberriiki. 1996. aastal puhkenud Esimese Kongo sõja tagajärjel sai võimule opositsiooniliider Laurent-Désiré Kabila. Senine president Mobutu oli sunnitud 17. mail 1997 põgenema Marokosse.

16. jaanuaril 2001 tehti Laurent Kabilale atentaat, mille tagajärjel ta kaks päeva hiljem suri. Uueks presidendiks sai tema poeg Joseph Kabila.

• Kongo DV riigipeade loend
• Kahuzi-Biega rahvuspark
• Kongo Demokraatliku Vabariigi kavandatud haldusreform
• Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis

• Kaarel Kressa: Kongo karismaatiline sõjapealik – evangelistist mässuline Nkunda, EPL, 8. november 2008
• 30. august 2021, 17:16, Kongolaste avastus: hiinlased on meil naha üle kõrvade tõmmanud, postimees.ee