Konteiner

Praegu on kasutusel peamiselt kaks erineva pikkusega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust, 40-jalasesse konteinerisse aga 22 FIN või 25 EUR kaubaalust. Konteinerite kasulik kõrgus on 2,35 m.

Põhiline 20-jalaste konteinerite tootja on Hiina.

Lisaks eelmainituile kasutatakse palju ka konteinereid pikkusega 13,6 m (45-jalased konteinerid), 14,5 m (48-jalased konteinerid) ja 16,1 m (53-jalased konteinerid).

Ameerika Ühendriikide sisestandardi järgi kasutatakse peamiselt 48-jalaseid ja 53-jalaseid konteinereid. Seda eriti raudteedel ja maanteel.

Standardmõõtudega konteinerid

20-jalased konteinerid on maailmas enimkasutatud, kuid 40-jalaste konteinerite osatähtsus kasvab kiiresti ja seda eriti 20-jalaste konteinerite turuosa arvel. Aeglaselt kasvab ka pikemate konteineritüüpide osatähtsus ja seda eriti Põhja-Ameerikas. Eksisteerib ka lühemaid (näiteks 10-jalased konteinerid), kuid neid kasutatakse väga harva.

20-jalaste spetsiaalselt raskete kaupade vedamise jaoks ehitatud konteinerite (tühikaal 2400 kg) lubatud maksimaalne brutokoorem on koguni 30 480 kg ja seega võib nendega vedada kaupu kaaluga kuni 28 080 kg.

Konteinerite mahutavust mõõdetakse TEU-des (transport equivalent units), mis vastab ühe 20-jalase konteineri mahutavusele. Ühe TEU mõõtmeteks on võetud 6,06 m (pikkus) × 2,44 m (laius) × 2,59 m (kõrgus) või mahutavus umbes 33 m³.

Kaks TEU-d võrduvad ühe FEU-ga (forty-foot equivalent unit).

Järgnev tabel näitab kolme enimkasutatud konteineritüübi keskmisi mõõtmeid ja nendega veetavate kaupade maksimaalseid raskusi. Erinevate tootjate sama tüüpi konteinerid võivad oma näitajate poolest vähesel määral varieeruda.

Konteinervedude ajalugu

Veonduses võeti konteinerid kasutusele 1950. aastatel rahvusvaheliste kaubavedude arengu käigus. Eesmärgiks oli vähendada kaupade käitlus- ja veokulusid.

Eriti hoogne on olnud konteinerveo areng viimastel aastatel, kui konteinervedude mahud on kasvanud ca 10% aastas.

Tänapäeval toimub hinnanguliselt 90% mitte-puistlastivedudest konteinerite abil. 2005. aasta andmetel oli maailmas umbkaudu 18 miljonit konteinerit, mis tegid ligi 200 miljonit reisi. Drewry Shipping Consultantsi analüüsi järgi käideldi 2007. aastal kõigis maailma konteineriterminalides 490 miljoni TEU jagu konteinereid.

Konteinerveod meritsi

Suurimad konteinerisadamad

20 suurimat konteinerisadamat 2019. aasta andmetel (miljonit TEU-d)
Koht	Riik	Sadam	2019	2018	2016	2015	2007	2006	2005	2004	2003	2002
1.		Shanghai	43,30	42,00	37,13	36,54	26,15	21,71	18,08	14,56	11,28	8,62
2.		Singapur	37,20	36,60	30,90	30,92	27,93	24,79	23,19	21,33	18,41	16,94
3.		Ningbo	27,53	26,32	21,57	20,62	9,35	7,07	5,21	4,01	2,77	1,86
4.		Shenzhen	25,77	25,74	24,22	24,32	21,10	18,47	16,20	13,66	10,65	7,61
5.		Guangzhou	22,83	21,60	18,58	17,40	9,20	6,60	4,68	3,31	2,76	2,18
6.		Busan	21,95	21,59	19,46	19,47	13,27	12,03	11,84	11,49	10,41	9,45
7.		Qingdao	21,01	19,31	18,01	17,44	9,46	7,70	6,31	5,14	4,24	3,41
8.		Hongkong	18,36	19,60	19,81	20,07	23,88	23,23	22,43	21,98	20,45	19,14
9.		Tianjin	17,30	16,00	14,50	14,11	7,10	5,90	4,80	3,81	3,02	2,41
10.		Rotterdam	14,81	14,51	12,39	12,24	10,79	9,69	9,29	8,28	7,14	6,51
11.		Dubai	14,11	14,95	14,77	15,59	10,65	8,92	7,62	6,43	5,15	4,19
12.		Port Klang	12,99	12,03	13,21	11,89	7,12	6,32	5,54	5,24	4,84	4,53
13.		Antwerpen	11,86	11,10	10,04	9,65	8,18	7,02	6,49	6,06	5,45	4,78
14.		Xiamen	11,12	10,70	?	?	?	?	?	?	?	?
15.		Kaohsiung	10,43	10,45	10,65	10,26	10,26	9,77	9,47	9,71	8,84	8,49
16.		Los Angeles	9,34	9,46	8,86	8,16	8,36	8,47	7,48	7,32	7,18	6,11
17.		Hamburg	9,26	8,73	8,91	8,82	9,89	8,86	8,09	7,00	6,14	5,37
18.		Tanjung Pelepas	9,09	8,96	8,28	9,12	5,50	4,77	4,17	4,02	3,49	2,66
19.		Dalian	8,76	9,77	9,59	9,45	?	?	?	?	?	?
20.		Laem Chabang	7,98	8,08	7,23	6,82	?	?	?	?	?	?
Allikas: www.Hafen-Hamburg.de

Läänemere sadamate konteinerikäibeid

Konteinervedu maismaal

Konteinerveod Eesti raudteel

Seoses konteinervedude kasvuga Eesti sadamates on kasvanud ka veomahud raudteel. Esmakordselt vedas Eesti Raudtee üle tuhande konteinerühiku 2006. aasta märtsis^[1], kuid 2010. aastaks loodab raudtee-ettevõte konteinervedude mahtu 150 000 TEU-ni kasvatada^[2].

Eesti Raudtee statistika järgi vedas ettevõte 2006. aasta septembrikuus 867 TEU-d ja aasta hiljem sama ajaperioodi jooksul 1645 TEU-d. 2007. aasta üheksa esimese kuuga veeti kokku 11 563 TEU-d, mida oli enam kui terve eelneva aasta jooksul kokku^[3]. Kuigi 2007. aasta aprillisündmuste järel vähenes tunduvalt Venemaa-suunaline transiit, loodab ettevõte näha sellesuunaliste veomahtude kiiret taastumist ja tugevat kasvu lähiaastail ning plaanib selleks valmistudes kasvatada praegust umbes 700-platvormilist konteinerivaguniparki ca 2250–2500 vagunini. See tähendaks aga investeeringut suurusjärgus 1–1,25 miljardit krooni.

Eesti Raudtee plaanib seoses idasuunaliste transiidivoogude arendamisega avada lisaks olemasolevaile uusi konteinerveoliine Tallinna–Almatõ ja Tallinna–Moskva suunal. Seda on nimetatud üheks peamiseks põhjuseks, mis tingib vajaduse uue veeremi järele.^[2]

Seni liigub suurem osa Eestit läbivatest konteineritest sadamate ja maanteede kaudu.

Lennunduses kasutatavad konteinerid

Kuigi suuremad lennufirmad kasutavad täpselt nende endi lennukite tarvis kohandatud kontreinereid, on IATA kokku pannud standardkonteinerite mõõdud.

LD-tähistusega konteineritüüpide mõõdud on toodud allolevas tabelis.

LD-1, -2, -3, -4 ja -8 on kasutatavaimad tüübid (tabelis paksu kirjaga) koos ristkülikukujuliste M3-konteineritega.

• Keith Walton Tantlinger (1919–2011)^[4] ja Malcom Purcell McLean (1913–2001)^[5]
• Konteinerjaam
• Konteinerilaev ja ümberehitatud tanker Ideal X
• Konteineriterminal
• Logistika

• Äripäev. Konteinerite import Hiinast läks kallimaks
• Postimees. Eesti sadamad pressivad end ummistuvale turule
• Eesti Ekspress. Konteinerid nafta asemele
• Eesti Päevaleht. Konteinerid? Jah, konteinerid!