Krampus
Krampus on Kesk-Euroopa folklooris sarvedega antropomorfne kuju, keda kirjeldatakse kui "poolenisti kitse, poolenisti deemonit"[1], kes jõulude ajal karistab halvasti käitunud lapsi. See vastandub pühale Nikolausele, kes premeerib hästi käitunuid kingitustega. Krampus on teada kui üks püha Nikolause kaaslastest mitmes piirkonnas, nagu Austrias, Baierimaal, Horvaatias, Tšehhis, Ungaris, Põhja-Itaalias, sealhulgas Lõuna-Tiroolis ja Trento provintsis, Slovakkias ja Sloveenias.[2]
Traditsioonilistel paraadidel ja sellistel üritustel nagu Krampuslauf osalevad Krampuseks riietatud noormehed; selliseid sündmusi toimub enamikus Alpi linnades igal aastal.[3] Krampust kujutatakse ka Krampuskarten'iteks nimetatavatel õnnitluskaartidel.
Päritolu
Tegelaskuju päritolu on ebaselge, mõned folkloristid ja antropoloogid on seda seostanud kristluse-eelse päritoluga. Nimetus tuleneb tõenäoliselt saksakeelsest sõnast Krampen või baieri Krampn, mis tähendab midagi elutut, kuivetunut, kärbunut või riknenut. Esimesed teated Krampusest pärinevad 16. sajandi lõpust.[4][5]
Vaata ka
- jõulud
- jõulusokk
- jõulusandid
- rahvakultuur
- film "Krampus"
- Perchta