Tšehhi
 | See artikkel räägib praegusest Euroopa riigist; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Čechy. |
Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Piirneb Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkiaga.
Tšehhi Vabariik
| |||
 | |||
| Riigihümn | "Kde domov můj" | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Praha | ||
| Pindala | 78 866 km²  | ||
| Riigikeel | tšehhi | ||
| Rahvaarv | 10 827 529 (1.01.2023)[1] | ||
| Rahvastikutihedus | 137,3 in/km² | ||
| President | Petr Pavel | ||
| Peaminister | Petr Fiala | ||
| Iseseisvus | Tšehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 | ||
| SKT | 215,726 mld $ (2017)[2] | ||
| SKT elaniku kohta | 20 379 $ (2017)[3] | ||
| Rahaühik | kroon (CZK) | ||
| Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg | ||
| Tippdomeen | .cz | ||
| ROK-i kood | CZE | ||
| Telefonikood | 420 | ||
Praegune riik tekkis Tšehhoslovakkia lagunemisel Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks. Hõlmab ajaloolised piirkonnad Čechy ja Morava ning osa Sileesiast (Tšehhi Sileesia).
Tšehhi kuulub Euroopa Liitu, NATOsse ja OECDsse.
Nimi
Pikemalt artiklis Tšehhi Vabariigi nimi
Tšehhi keeles on nimi Čechy tähistanud nii ajaloolist piirkonda, mida eesti keeles nimetatakse ajaloolises kontekstis ka Böömimaaks (ning mida on nimetatud Tšehhiaks), kui ka laiemat ala, mis enam-vähem vastab praeguse Tšehhi Vabariigi territooriumile. On tuntud puudust riigi ühemõttelisest lühinimest. Ametlikult on selleks Česko, kuid enamik Tšehhi inimesi väldib seda ja kasutab nimekuju Česká republika.
Riik
Haldusjaotus
Tšehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha):
Poliitika
Valitsused
- Vaata ka: Tšehhi Vabariigi peaministrite loend
- Iseseisvuseelsed
- Petr Pitharti valitsus
- Václav Klausi esimene valitsus
- Iseseisvusaegsed
- Václav Klausi esimene valitsus
- Václav Klausi teine valitsus
- Josef Tošovský valitsus
- Miloš Zemani valitsus
- Vladimír Špidla valitsus
- Stanislav Grossi valitsus
- Jiří Paroubeki valitsus
- Mirek Topoláneki esimene valitsus
- Mirek Topoláneki teine valitsus
- Jan Fischeri valitsus
- Petr Nečasi valitsus
- Jiří Rusnoki valitsus
- Bohuslav Sobotka valitsus
- Andrej Babiši valitsus
Parteid
Rahvastik
Religioon
Umbes 35% tšehhe tunnistab roomakatoliku usku, 9% on hussiidid ja 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. 40% elanikest ei kuulu kirikusse.
Praeguse Tšehhi Vabariigi aladel elas varem ka palju juute. Nad rändasid sinna 10. sajandil Saksamaalt ja Ungarist. Tšehhid ei tahtnud neid oma küladesse ja nii pidid juudid ise oma asulad rajama. Neid tekkis peamiselt Praha vanalinna Vltava jõe äärde (Josevof). Juudid pidid sajandite vältel taluma palju tagakiusamist. 1939. aastal, kui Saksa väed tungisid Tšehhoslovakkiasse, viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. Pärast sõda naasis vaid kolmandik. Kommunistliku režiimi ajal ei lubatud juutidel oma kombeid täita, nii lahkusid paljud Tšehhoslovakkiast. Praegu[millal?] on Tšehhis umbes 6000 juuti.
Vaata ka
Viited
Välislingid
- Tšehhi Vabariik sai Euroopa Liidu eesistujaks Delfi, 1. jaanuar 2009
- Kaivo Kopli. Tšehhi eesistumisele lisab värvi või varju euroskeptiline president EPL, 3. jaanuar 2009
- Urmas Paet. Tšehhid lõhuvad eelarvamusi Postimees, 26. jaanuar 2009