Kuuba revolutsioon

 See artikkel räägib revolutsioonist endas. Tagajärgede kohta vaata artiklit Kuuba revolutsiooni tagajärjed. Teiste kasutuste kohta vaata Kuuba revolutsioon (täpsustus).

Kuuba revolutsioon (hispaania keeles Revolución cubana) oli Fidel Castro ja teiste 26. Juuli Liikumise revolutsionääride relvastatud ülestõus Kuuba president Fulgencio Batista sõjaväediktatuuri vastu. Revolutsioon algas juulis 1953 ning kestis vahelduva intensiivsusega kuni Batista kukutamiseni 31. detsembril 1958. Kuubal tähistatakse tänapäeval 1953. aasta 26. juulit revolutsioonipäevana (Dia de la Revolución). 26. Juuli Liikumisest kasvas oktoobris 1965 marksist-leninistlik Kuuba Kommunistlik Partei.[7]

Kuuba revolutsioon
Fidel Castro koos võitluskaaslastega Sierra Maestra mägedes
Toimumisaeg26. juuli 1953 – 1. jaanuar 1959
(5 aastat, 5 kuud ja 6 päeva)
ToimumiskohtKuuba
Tulemus

26. Juuli Liikumise võit

Osalised
Kuuba Vabariik
Toetus:
 Ameerika Ühendriigid (1953–1958)
 Dominikaani Vabariik
26. Juuli Liikumine
Directorio Revolucionario Estudiantil
Escambray Teube Rahvuslik Rinne
Populaarne Sotsialistlik Partei
Väejuhid või liidrid
Fulgencio Batista
Eulogio Cantillo
José Quevedo Pérez
Alberto del Rio Chaviano
Joaquín Casillas Hukati
Cornelio Rojas Hukati
Fernández Suero
Cándido Hernández
Alfredo Abon Lee
Fidel Castro
Raúl Castro
Che Guevara
Abel Santamaría Hukati
Camilo Cienfuegos
Huber Matos
Juan Almeida Bosque
Frank País 
René Ramos Latour 
Roberto Rodriguez  
Rolando Cubela Secades
Humberto Sori Marín
Alfonso Perez Leon
Eloy Gutiérrez Menoyo
William Alexander Morgan
José Antonio Echeverría 
Reynol Garcia Hukati
Jõudude suurus
20 000 (1958)3000 (1958)
Kaotused
2000 hukkunut
Sõjasaagiks langenud relvastus:
1 M4 Sherman tank
12 mortiiri
2 basuukat
12 kuulipildujat
21 kergekuulipildujat
142 M1 Garand vintpüssi
200 Cristóbali karabiini[1]
1000 hukkunut[2]

Valitsus arreteeris ja hukkas tuhandeid dissidente; mässuliste poolt hukatute arv on teadmata[3][4][5][6]

Kuuba revolutsioonil olid märkimisväärsed tagajärjed nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt. Drastiliselt halvenesid Ameerika Ühendriikide-Kuuba suhted, mis hakkasid alles 21. sajandi teisel kümnendil paranema.[8][9] Castro valitsus hakkas kohe pärast võimule saamist viima sisse riigistamispoliitikat, riigistati ka meedia ning poliitilised jõud koondati. Kardinaalselt muutusid nii Kuuba majandus kui ühiskond. Lisaks hakati ajama meditsiinilise internatsionalismi poliitikat ning sekkuti mitmete Aafrika, Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia ja Lähis-Ida riikide konfliktidesse.[10][11][12] Uue valitsuse esimesel kuuel ametiaastal toimus riigis, eriti Escambray mägedes, mitmeid ülestõuse, mille revolutsioonivalitsus maha surus.[13][14][15][16]

Viited

Kirjandus

Välislingid