New Mexico
New Mexico (hispaania keeles Nuevo México, navaho keeles Yootó Hahoodzo) on Ameerika Ühendriikide osariik 1912. aastast alates. Läänes piirneb New Mexico Arizonaga, loodenurgas Utah'ga, põhjas Colorado osariigiga, kirdenurgas Oklahomaga, idas Texasega, lõunas Texase ning Mehhiko Chihuahua ja Sonora osariigiga.
| New Mexico osariik | |
|---|---|
| inglise State of New Mexico | |
| hispaania Estado de Nuevo México | |
  New Mexico lipp New Mexico osariigi pitsat | |
Pindala: 315 194 km²  | |
| Elanikke: 2 117 522 (1.04.2020)[1] | |
| Rahvastikutihedus: 6,7 in/km² | |
| Pealinn: Santa Fe | |
 |
USA 50 osariigi seas in New Mexico pindalalt 5. kohal, kuid elanike arvult alles 37. ja rahvastiku tiheduselt 45. kohal.
Levinud on arvamus, nagu oleksid New Mexico ametlikud keeled inglise keel ja hispaania keel. Tegelikult osariigil ametlikku keelt ei ole.
Suure pindala tõttu kohtab osariigis mitmesugust kliimat. Põhjas ja läänes on mägismaa ning seal kohtab mägikliimat ja mägimetsi. Idas ja lõunas on maastik tasasem ning kliima soojem ja kuivem kuni kõrbeteni. Enamuse osariigist hõlmab poolkõrb. Osariigi keskel kulgeb põhjast lõunasse viljakas Rio Grande org, kus maad on haritud juba tuhat aastat.
Kolmandik New Mexicost on riigi omandis. Osariigis on palju loodusreservaate ja looduskaitsealasid, kaasa arvatud 3 UNESCO maailmapärandi nimistu paika, rohkem kui üheski teises USA osariigis.
Eelajaloolisel ajal elasid New Mexicos pueblode eellased, kes sealt kliimamuutuse tagajärjel 14. sajandil või varem välja rändasid, aga hiljem on pueblod osalt tagasi tulnud. Lõunaossa ulatus mogolloni kultuuri põhjaosa, põhjaserva ulatus utede territoorium – nende järgi on saanud nime Utah. Navahod ja apatšid sisenesid osariigi alale 15. sajandi lõpus, komantšid 18. sajandi alguses. Komantšide kontrollitav maa-ala hulka, mida on isegi impeeriumiks nimetatud, kuulus New Mexico idaosa. Hispaanlastest kolonisaatorid ja asunikud saabusid Mehhikost alates 16. sajandist, aga kauguse tõttu nii emamaast kui Mexicost, samuti elamiseks vähesobiva maastiku tõttu oli esialgu nende mõju vähene.
Pärast Mehhiko iseseisvumist 1821 sai New Mexicost Mehhiko autonoomne piirkond, sisuliselt ööreala, mille eest keskvalitsus ei suutnud hoolitseda. Piirkond kannatas komantšide rünnakute all ja ühtlasi muutus järjest suuremaks USA mõju. 1837 toimus New Mexicos pueblode ülestõus, mille Mehhiko valitsus suutis maha suruda. Pärast Ameerika-Mehhiko sõda läks New Mexico 1848 USA koosseisu. 1912 sai New Mexico USA 47. osariigiks.
Osariigi suurim linn on Albuquerque. Osariigi keskus on Santa Fe, mis on USA osariigikeskustest vanim – asutatud juba 1610 Uus-Hispaania asekuningriigi kuberneri asukohana nime all Santa Fe de Nuevo México.
Rahvastik
2023. aasta seisuga on New Mexico üks kuuest USA osariigist, milles mitmesugused rahvusvähemused ühtekokku moodustavad enamuse. New Mexicos on suurim latiinode osakaal ja Alaska järel suuruselt teine indiaanlaste osakaal. New Mexicos elab kolmandik navahodest, 19 riiklikult tunnustatud pueblote kogukonda ja 3 riiklikult tunnustatud apatšide hõimu. Valged mittehispaanlased moodustavad osariigi elanikest 36,5%.
2016. aasta seisuga oli valgeid osariigi rahvastikust 82,6%, põlisameeriklasi 10,6%, mustanahalisi 2,5%, aasialasi 1,7%. Ladinaameeriklaste osakaal rahvastikus oli riigi suurim – 48,5%.
Inglise keele kõnelejaid on 64%, hispaania keele kõnelejaid 28% ja navaho keele kõnelejaid 4%.
Suurimad linnad
| Nr | Linn | Elanikke (2020) | Maakond |
|---|---|---|---|
| 1. | Albuquerque | 564 559 | Bernalillo |
| 2. | Las Cruces | 111 385 | Doña Ana |
| 3. | Rio Rancho | 104 026 | Sandoval |
| 4. | Santa Fe | 87 505 | Santa Fe |
| 5. | Roswell | 48 422 | Chaves |
| 6. | Farmington | 46 624 | San Juan |
| 7. | Hobbs | 40 508 | Lea |
| 8. | Clovis | 38 567 | Curry |
| 9. | Carlsbad | 32 238 | Eddy |
| 10. | Alamogordo | 30 898 | Otero |
Haldusjaotus
Osariik jaguneb 33 maakonnaks.