Silmalaug
Silmalaug[1] ehk laug[2] (palpebra, mitm palpebrae) on paljude imetajate, lindude ja roomajate silma lisaelund. Laugude servale kinnituvad ripsmed. Liigutatav naha- ja lihasekurd tõenäiliselt kaitseb ja niisutab silmamuna eestpoolt.
Osal loomadest on ka nn kolmas silmalaug (palpebra tertia).
Silmalaud on mõlemal silmal ning need liigitatakse järgmiselt:
- alalauks palpebra inferior;
- ülalauks palpebra superior.[3]
Kalad
Kaladel silmalaud puuduvad.
Maolised
Madude silmi ei kata liikuvad silmalaud, vaid kokkukasvanud laugudest moodustunud läbipaistev nahk – nahkkile, mis katab sarvkesta ja uueneb üheskoos kestamisega.
Inimene
Laugude välimine pind on kaetud õhukese nahaga. Sisepinda katab aga lau-sidekest.
Lauhaigused
1972. klassifitseeriti lauhaigustena järgmised haiguslikud seisundid: blefariit, blefaroptoos, entroopium, ektroopium, lagoftalm,odraiva, rahetera.[4]
Nüüdisajal on lauhaigused klassifitseeritud Eestis kehtiva RHK-10 alampeatükis H00-H06 – Silmalau, pisaraelundite ja silmakoopa haigusseisundid, mida vajadusel täpsustatakse vastavates alamjaotistes.
| Alamjaotised | Nimetus |
|---|---|
| [H00] | Hordeool ehk odraiva ja kalaasion ehk rahetera |
| [H01] | Muu laupõletik |
| [H02] | Lau muud haigusseisundid |
| [H03] | Lau haigusseisundid mujal klassifitseeritud haiguste korral |