Toost

Määratakse ürituse toostide ütleja, tamada. Algselt oli terve õhtu toostide ütlemine tema ülesanne, hiljem on komme muutunud, esimesed toostid ütleb küll tamada – esmalt toost jumalale, siis maailmarahule, isamaa, naiste, esivanemate, sõprade jne terviseks ning kasutatakse pigem mõistujutte kui lihtsalt hõikeid – ja siis liigub toostide lausumiskord ringis mööda lauda.^[2]

Tamada peab olema lugupeetud isik ja omamoodi poeet, kuna mõnedes Kaukaasia rahvuskommetes on tema kohus tutvustada kõiki kohalviibijaid, mida kirjanduslikumas ning ülistavamas vormis, seda parem. Tamada ei tohi end ka täis juua ja toostid ei tohi muutuda labaseks. Tamada märguande peale peab mõni seltskonna liige toosti täpsustama, jätkama või selle luulelise vahendiga teisele tasandile viima. Toost juuakse tavaliselt põhjani ning klaas virutatakse tagurpidi lauale – näitamaks, et võeti hingega. Lahkumis- ehk viimane toost on Gruusias goveltsatsminda – toost kõige püha auks kogu maailmas.^[2]

Suurbritannias oli toostide ütlemine sagedane rituaal 18. sajandil, sagedane nähtus, selle abil kinnitati rühmaidentiteeti ja poliitilisi sidemeid. Osaleda lubati vaid meestel. Olemas oli ka toostide ütleja amet, kelle jaoks mõnel pool loodi spetsiaalsed klaasid, millel oli tavalisest klaasist mitu korda paksem põhi, nii et kui toostimeister koos teistega klaasi tühjaks jõi, siis tarvitas ta poole vähem alkoholi kui ülejäänud seltskonnaliikmed.^[3]

Toosti kõrgaeg USA-s jäi aastatesse 1880–1920, mil paljud tuntud kirjanikud kirjutasid tooste, avaldati toostide raamatuid ja voldikuid ning ajalehtedes avaldati selleteemalisi rubriike. Väljaandes The National Magazine oli oma toostide toimetaja, kelle ülesanne oli igakuiselt toostide võistluse parimad valida.^[4]

Esimese toosti ütleb tavaliselt võõrustaja, kes tänab oma külalisi. On reegel, et esimese ja teise toosti vahe ei tohi jääda liialt pikaks. Kui teise toosti teema on inimese enda valida, siis kolmas toost kõlab naiste auks. Toostid on osaks rõõmsatest sündmustest, aga ka näiteks matustest, kus peiedel kõlavad head soovid ja meenutused, kuid erinevalt muudest sündmustest peiedel pärast toosti klaase kokku ei lööda.^[5]

Rootsis käib iga kange joogi juurde mõni lühike populaarne joomislaul, selleks tõuseb terve laudkond püsti ja klaase käes hoides lauldakse näiteks „Helan går, sjung hopp faderallan lallan lej, helan går, sjung hopp faderallan lej”. Mitte keegi ei tohi juua enne, kui laul on lõppenud.^[5]

Nii Jaapanis, Koreas kui ka Hiinas on sarnase kõlaga toostid, Jaapanis öeldakse kanpai, Hiinas, gan bei ja Koreas gonbae. Koreas raputatakse pärast klaasi tühjendamist viimased paar piiska maha ja antakse külalisele ning võõrustaja täidab klaasi. Klaasi ei täideta kunagi enne selle täielikku tühjendamist. Samas Jaapanis täidetakse aga klaasi pidevalt, nii et see ei saa kunagi tühjaks.^[4]

„Selle pitsi võtame armsa sõbra Jaagupi terviseks!“

„Noh! Laseme…“

„Lasõmi (üte pitsi) kah!“

„Andku jumal, et mitte viimane. Aga kui viimane, siis hoidku jumal, et mitte päris viimane! Proosit!“^[2]

• "Na zdravje" ('terviseks') (sloveeni keeles)
• "Εις υγείαν", "στην υγειά σου/μας", "γειά" ('terviseks') või "Εβίβα" (kreeka keeles)
• "gëzuar" ('naudi') (albaania keeles)
• "بصحتك" (be ṣaḥtak, 'sinu terviseks') (araabia keeles)
• "Gaumarjos" ('hõisake') (gruusia keeles)
• "Kippis" (soome keeles) või "Hölökyn kölökyn" (savo dialektis)
• "Noroc" ('õnne') (rumeenia keeles/moldaavia keeles^[6])
• "Prost", "Prosit" – ladina prosit ('las see olla hea (sulle)') või "Zum Wohl" ('terviseks') – ^[7][8] (saksa keeles)
• "Proost" – ladina prosit ('las see olla hea (sulle)') – või "(op je) gezondheid" – '(sinu) terviseks' (hollandi keeles)
• "Skål" ('kauss') – Taani keeles/norra keeles/rootsi keeles) – viide vanadele joogikaussidele^[9]
  • Seda kasutatakse ka Austraalias, kuid hääldatakse kui "skull" ja see tähendab ühe joogi lõpetamist^[10]
• "Salute" ('terviseks'), levinud ka "cin cin" (matkib klaaside kokkulöömise heli) (itaalia keeles)
• "Tim-tim" (matkib klaaside kokkulöömise heli) (portugali keeles)
• "Saúde" ('terviseks'), ka "tchim-tchim" (matkib klaaside kokkulöömise heli) (portugali keeles)
• "Salud" ('terviseks') (hispaania keeles)
• "Sláinte" ('terviseks') (iiri keeles); slaynt (Manx gaeli keeles)
• "Slàinte mhath" ('head tervist') (šoti gaeli keeles);
• "L'Chayyim" ('elule') (heebrea keeles; traditsioonilises idiši keeles toost)
• "Kanpai" (kirj. 'tühi kruus') (jaapani keeles)
• "Ganbei" (kirj. 'tühi kruus') (mandariini keeles, korea keeles)
• "Santé" ('terviseks') või "Tchin Tchin" (prantsuse keeles)
• "Chang Bhala" ('et see oleks hea') (marathi keeles)
• "Наздраве" ('terviseks') (bulgaaria keeles)
• "Şerefe" ('auks') (türgi keeles)
• "Na zdrowie" ('terviseks') (poola keeles)
• "Na zdraví" ('terviseks') (tšehhi keeles)
• "Budmo" ('lase meil olla') (ukraina keeles)
• "Priekā" ('naudingiks') (läti keeles)
• "Į sveikatą" ('terviseks') (leedu keeles)
• "Egészségünkre!" ('meie terviseks') (ungari keeles)
• "Iechyd Dda" ('head tervist') (walesi keeles)
• "Nazdravlje" ('terviseks') or "Živjeli" ('lase meil elada') (bosnia keeles)

• Vello Lään. Joogiraamat. Tallinn : Koolibri, 1993. – 207 lk ISBN 9985000900