Tšehhi keel
Tšehhi keel (čeština), ajalooliselt böömi keel (ladina keeles lingua Bohemica), on üks lääneslaavi keeltest. Seda räägib emakeelena umbes 12 miljonit inimest (tšehhid) peamiselt Tšehhis.
| tšehhi keel (čeština) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Tšehhis |
| Piirkonnad | Kesk-Euroopa |
| Kokku kõnelejaid | 12 miljonit |
| Keelesugulus | indoeuroopa keeled |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel |  Tšehhi,  Euroopa Liit |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | cs |
| ISO 639-2 | ces |
 Tšehhi keele leviala | |
Tšehhi keel on väga lähedane slovaki keelele. Enamik täiskasvanud tšehhe ja slovakke saab üksteise keelest raskusteta aru. Peale keelte läheduse on põhjuseks see, et enne Tšehhoslovakkia lagunemist olid nad pidevas kokkupuutes mõlema keelega.
Ka poola keel on tšehhi keelele lähedane, kuid on kaugem sugulaskeel kui slovaki keel.
Tähestik ja hääldus
Tšehhi keel kasutab ladina kirja ja tähestik põhineb ladina tähestikul, mida on täiendatud. Kiri on suuremalt jaolt foneetiline, st sõna hääldus on täpselt tuletatav selle kirjapildist (eranditeks on peamiselt võõrsõnad).
Ladina alustähestikku tšehhi keele vajaduste järgi kohandades on saadud tšehhi tähestik:
Tähed Q, W ja X on võõrtähed ja esinevad ainult võõrsõnades.
Tähed A, I, F, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V hääldatakse umbes nagu eesti keeles. E on eesvokaal ⟨ɛ⟩, mis sarnaneb nii vene Э kui ka eesti Ä-ga, Y hääldatakse samamoodi nagu I selle vahega, et Y-le järgnevad alati palataliseerimata kaashäälikud, I-le aga järgnevad sageli palataliseeritud kaashäälikud. Tähed Á, É, Í, Ó, Ú, Ý tähistavad pikki vokaale, st neid hääldatakse ligikaudu nagu eesti kaksiktähed AA, ÄÄ, II, OO, UU ja II. Ů on tekkinud vanast UO-st, aga tänapäeval hääldatakse nagu Ú.
Š on palataliseeritud helitu häälik, Z ja Ž on helilised paarid S-le ja Š-le. Tähtede B, D ja G hääldus on sarnane tähtede Б, Д ja Г hääldusega vene keeles. H on heliline, eesti H-st tugevam, CH vastab eesti HH-le, C ja Č on umbes TS ja TŠ. Ď, Ň ja Ť on palataliseeritud D, N ja T, aga tugevamini kui samad eesti häälikud.
Ř on omapärane häälik, mis tekib, kui samal ajal (mitte järjest!) hääldatakse R ja Ž või Š. See häälik kõlab eesti keele kõneleja kõrvale tavaliselt umbes nagu š või ž. Levinud on arvamus, nagu hääldataks tšehhi täht Ř hääldatakse nagu RŠ või RŽ; selline hääldusviis tuleneb kirillitsa transkriptsioonist ja on ebasoovitatav. Kui ei osata hääldada tšehhi Ř, on parem seda asendada R-ga või Ž-ga, sest rž on tšehhi keeles selgelt (fonoloogiliselt) eristatav ř-st. Näiteks tšehhi helilooja Dvořáki nime hääldus [dv'oraak] või [dv'ožaak] on tšehhipärse hääldusega sarnasem kui hääldus [dv'oržak].
Tšehhi sõnadel on, sarnaselt nagu eesti ja soome keeles, rõhk alati esimesel silbil, isegi kui järgmised silbid on pikemad või on tegemist võõrsõnaga. Nii tuleb näiteks tšehhi sõna samá hääldada nagu soome samaa, mitte nagu vene сама́. Tšehhi keeles on rõhk nõrgemini väljendatud kui eesti keeles.
Keelenäide
Tšehhi keel
Všichni lidé se rodí svobodní a sobě rovní co do důstojnosti a práv. Jsou nadáni rozumem a svědomím a mají spolu jednat v duchu bratrství.
Eesti keel
Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.
Välislingid
- Tšehhi nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus