Papua-Nei-Guinea

Tekst üüb Öömrang



Papua-Nei-Guinea (Tok Pisin Independen Stet bilong Papua Niugini) as en stoot uun a Pasiifik an leit üüb't uastelk heleft faan't eilun Nei-Guinea. Det eilun woort tu a kontinent Austraalien tääld.Di waastelk dial faan't eilun hiart tu Indoneesien.

Suwereen Stoot Papua-Nei-Guinea
Independen Stet bilong Papua Niugini
(Tok Pisin)
Independent State of Papua New Guinea
(ingelsk)
Flagge Papua-Neuguineas
Flagge Papua-Neuguineas
Wappen Papua-Neuguineas
Wappen Papua-Neuguineas
FlagWoopen
Amtelk spriakHiri Motu, Tok Pisin an Ingelsk
HoodstäädPort Moresby
StootsfuremParlamentaarisk monarchii
StootsbaasKönang Kaarl III.

fertreeden faan guwernöör Michael Ogio

RegiarangsbaasIarst minister Peter O’Neill
Grate462.840[1] km²
Iinwenern7.476.000 (Stant 2015)[2]
Iinwenern per km²15 Iinw./km²
BIP
  • Nominaal
2013[1]
  • 15.420 Mio. US$ (132.)[2]
BIP per iinwener2.106 US$ (131.)[2]
HDI 0,491 (157.)[3]
MüntKina (PGK)
Suwereniteet16. September 1975
(faan Austraalien)
NatsionaalhümneO Arise All You Sons of This Land
TidjsoonUTC+10
AutokääntiakenPNG
TLD.pg
Tilefoonföörwool+675

Geografii

Papua-Nei-Guinea (Papua-Neuguinea)
Arawa
Arawa
Mount Hagen
Mount Hagen
Popondetta
Popondetta
Mendi
Mendi
Kokopo
Kokopo
Madang
Madang
Mount Wilhelm
Mount Wilhelm
KORALENSIA
SALOMOONENSIA
BISMARCKSIA
Nei-Britannien
Nei-Irlun
Bougainville
Manus
D’Entrecasteaux-Eilunen
Louisiade-Archipel

Stääden

Dön tjiin gratst stääden uun't lun san:

#StäädLidj (2011)[4]
1Port Moresby364.125
2Lae148.934
3Wewak37.825
4Madang35.971
5Mount Hagen29.765
6Kimbe22.923
7Goroka22.830
8Daru15.142
9Vanimo13.970
10Popondetta12.600

Öder stääden: Arawa (40.266 iinwenern).

Indialang faan Ferwaltang

At lun hää sjauer regiuunen an ian autonoom regiuun (Bougainville):

RegiuunKoord
1Highlands
2Islands
3Momase
4Southern

Kliima

Temperatuuren an rin uun Papua-Nei-Guinea (Madang)
JanFebMarAprMeiJünJülAugSepOktNofDet
Max. Temp. (°C)30,830,630,630,630,730,430,230,230,530,931,230,9Ø30,6
Min. Temp. (°C)23,923,823,923,823,923,723,423,723,623,823,923,9Ø23,8
Rin of snä (mm)343,8292,0329,8389,4343,4186,4144,293,882,6239,2280,2382,0Σ3.106,8
Rindaar (d)232123232118151211151923Σ224
T
e
m
p
e
r
a
t
u
r
30,8
23,9
30,6
23,8
30,6
23,9
30,6
23,8
30,7
23,9
30,4
23,7
30,2
23,4
30,2
23,7
30,5
23,6
30,9
23,8
31,2
23,9
30,9
23,9
JanFebMarAprMeiJünJülAugSepOktNofDet
R
i
n
.
.
o
f
.
.
s
n
ä
343,8
292,0
329,8
389,4
343,4
186,4
144,2
93,8
82,6
239,2
280,2
382,0
 JanFebMarAprMeiJünJülAugSepOktNofDet

Politiik

Papua-Nei-Guinea as sant 1975 lasmoot faan det Commonwealth of Nations.

Futnuuten

Luke uk diar

 Commonskategorii: Papua-Nei-Guinea – Saamlang faan bilen of filmer
 Wikimedia Atlas: Papua-Nei-Guinea – Geograafisk an histoorisk koorden

6° S, 146° O

🔥 Top keywords: