Hispaania haldusjaotus

Hispaania on halduslikult jaotatud autonoomseteks piirkondadeks, provintsideks ja valdadeks. Lisaks on igal autonoomsel piirkonnal õigus moodustada maakondi (comarcas).

1. järgu haldusüksusedmuuda lähteteksti

Järgmises tabelis on toodud Hispaania autonoomsed piirkonnad ja autonoomsed linnad koos keskustega:

Nimi	Keskus
Andaluusia	Sevilla
Aragón	Zaragoza
Astuuria	Oviedo
Baleaarid	Palma de Mallorca
Baski	Vitoria-Gasteiz
Castilla-La Mancha	Toledo
Castilla-León	Valladolid
Ceuta
Extremadura	Mérida
Galicia	Santiago de Compostela
Kanaari saared	Las Palmas de Gran Canaria
Kantaabria	Santander
Kataloonia	Barcelona
La Rioja	Logroño
Madrid	Madrid
Melilla
Murcia	Murcia
Navarra	Pamplona
Valencia	Valencia

Ajalugumuuda lähteteksti

197. aastal eKr, Rooma Impeeriumi okupatsiooni ajal, jagati Pürenee poolsaar kaheks poliitiliseks haldusüksuseks: Hispania Ulterior ja Hispania Citerior.

Pürenee poolsaare haldusjaotus I–III sajandini pKrmuuda lähteteksti

Bética

Ladinakeelne nimi	Pealinn (lad)	Linn tänapäeval (hisp)
Astigitanus	Astigi	Écija
Cordubensis	Corduba	Córdoba
Gaditanus	Gadir	Cádiz
Hispalensis	Hispalis	Sevilla

Pluss eritsoon Tarraconensise ja Astigitanuse vahel.

Tarragonense

Ladinakeelne nimi	Pealinn (lad.)	Linn tänapäeval (hisp.)
Asturum	Asturica Augusta	Astorga
Braccarensis	Bracara Augusta	Bragança
Caesaraugustanus	Caesaraugusta	Zaragoza
Carthaginensis	Cartago Nova	Cartagéna
Cluniensis	Clunia	Coruña del Conde
Lucensis	Lucus Augusti	Lugo

Lusitania

Ladinakeelne nimi	Pealinn (lad.)	Linn tänapäeval (hisp.)
Emeritensis	Emerita Augusta	Mérida
Pacensis	Braccara
Scalabitanus	Scalabis

11. sajandi Hispaania poliitiline jaotusmuuda lähteteksti

Kristlikud kuningriigid: Galicia, Astuuria, León, Castilla, Navarra, Aragón koos kahe krahvkonnaga: Sobrarbe ja Ribagorza ning Kataloonia krahvkonnad.
Muladiidide taifad: Albarracín, Alpuente, Badajoz, Córdoba, Lérida, Mértola, Niebla, Santa María de Algarbe, Sevilla, Silves, Zaragoza ja Toledo
Berberite taifad: Algeciras, Arcos, Carmona, Granada, Málaga, Morón ja Ronda
Slavoonide (Eslavones) taifad: Almería, Denia, Tortosa ja Valencia

13. sajandi Hispaania haldusjaotusmuuda lähteteksti

13. sajandi Hispaania (välja arvatud iseseisvad kuningriigid-krahvkonnad: Aragón, Baleaari saared, Kataloonia ja Valencia) oli jagatud adelantamientodeks. See oli haldusüksus, mis on saanud nime kuberneri ehk adelantado järgi.

Adelantamientod: Andaluusia, Castilla, Cazorla, Galicia, León, Astuuria, Mayor de la Frontera ja Murcia.

Ainus adelantado, kes ei olnud ametisse nimetatud kuninga poolt, oli Cazorla adelantado. Tema nimetas ametisse Toledo peapiiskop.

16. sajandi Hispaania haldusjaotusmuuda lähteteksti

16. sajandil oli Hispaania territoorium jagatud esimest korda provintsideks. Provintside pealinnad olid "ciudades con voto en Cortes" ehk hääleõigusega linnad cortesis – Hispaania parlamendis.

Territoriaalne haldusjaotus oli järgmine:

Aragóni kuningriik
Kataloonia krahvkond
Mallorca kuningriik
Valencia kuningriik
Kastiilia kuningriik:

Provintsid:

Navarra kuningriik
Baskimaa kolm provintsi: Álava, Guipúzcoa ja Vizcaya
Ávila, Burgose, Córdoba, Cuenca, Granada (lisandus 1506), Guadalajara, Jaén, Kanaari saared, León, Madrid, Murcia, Salamanca, Segovia, Sevilla, Soria, Zamora, Toledo ja Valladolid. 13. oktoobril 1613 lisandus cortesi uus linn Santiago de Compostela uue provintsi Galicia pealinnana (varem oli Galicia ala Zamora provintsi koosseisus) ning 1650. aastal lisandusid cortesi linnad Ciudad Real ja Palencia koos provintsidega.

Hispaania piirkondade tunnustähised autotranspordis (ka digitaalsetel tahhograafidel)muuda lähteteksti

AN - Andaluusia
AR - Aragon
AST - Astuuria
C - Kantaabria
CAT - Kataloonia
CL - Kastiilia-Leon
CM - Kastiilia-La Mancha
CV - Valentsia
EXT - Ekstremaduura
G - Galiitsia
IB - Baleaari saared
IC - Kanaari saared
LR - La Rioja
M - Madriid
MU - Murcia
NA - Navarra
PV - Baskimaa^[1]

Viitedmuuda lähteteksti

[1]