Toiduainetööstuse harud on toiduainete- ja joogitootmine.
Toiduainete tootmisega tegelevad majandusharud on liha-, kala- (sh vähilaadsete ja limuste töötlemine), puuvilja-, köögivilja-, taimse õli, loomse õli, loomse rasva, piima-, jahu-, tangainete, pagaritoodete, makaronitoodete ning valmis loomasööda tootmine.
Joogitootmiseks loetakse alkoholivabade jookide, mineraalvee, kääritatud (õlu, vein) ja destilleeritud alkoholijookide tootmist.
Eesti esimesed toidutööstusettevõtted (valdkonniti)muuda lähteteksti
1762 – asutati AS Leibur eelkäija, Eesti vanim pagaritööstusettevõte. Tegemist oli Tallinna vanalinnas Julius Valentin Jaekschi asutatud pagaritöökojaga.
1800 – rajati Eesti vanima järjepidevalt tegutseva õlletehase − A. Le Coqi – otsesteks eelkäijateks olevad Tartu B. J. Hesse (1800) ja J. R. Schrammi (1826) õllevabrikud.
1850 – Rakveres asuv Maag Piimatööstuse tootmistsehh on Eesti vanim piimatööstus, asutamisaeg 1850, kui hakkas tööle Kunda mõisameierei (hilisem Linnuse tsehh, praeguseks suletud).[1]
1898 – Vene tsaari käsul rajati kroonu viinaladu Tallinnas Tartu maanteel. Selles hoones asub tänini Liviko tootmiskorpus, mis on Eesti vanim pidevalt töös olnud alkohoolsete jookide tootja.[3]
1921 – asutati Kalevi kommivabriku tuntuim eelkäija, šokolaadi- ja kompvekivabrik Kawe. Tolleaegse Eesti suurima kondiitrivabriku Kawe toodang oli hästi tuntud kodumaal ja mitmel pool mujalgi.[4]
2020. aastal tegutses Eestis toiduainetööstuse valdkonnas 815 ettevõtet. Valdkonna ettevõtted moodustavad 0,8% kõigist Eesti ettevõtetest. Neis on hõivatud enam kui 14 700 inimest (3,1% Eesti ettevõtete töötajatest). Toiduainetööstuse ettevõtete ärikasum oli 2020. aastal kokku umbes 96 miljonit eurot, mis moodustas 4% nende müügitulust (kasumimarginaal, kogurentaablus). 75% toiduainetööstuse ettevõtetest on mikroettevõtted, kus töötab alla 10 töötaja. 24% ettevõtetes töötab enam kui 100 töötajat (35 ettevõtet). 20% valdkonna ettevõtetest on müügitulu kalendriaastas suurem kui 1 miljon eurot. Umbes 1/3 toiduainetööstuse ettevõtete müügitulust tuleb ekspordist.[5]
Eesti toiduainetööstuse ettevõtete toodangu koondmüügitulu on Euroopa Liidu riikide võrdluses üks väiksemaid. Arvestades ka Euroopa Liidu riikide pindala ja rahvaarvu, siis see on ka igati mõistetav. Eesti toiduainetöötuse sektor oli 2018. aastal suurem (sektori koondmüügitulu alusel) vaid Luksemburgi ja Küprose vastavatest sektoritest (Malta ei ole vastavat statistikat avaldanud). Meist vaid 1,7% suurem on Läti toiduainetööstus.[11]
Võrreldes Euroopa Liidu riikide töötleva tööstuse ettevõtetega on Eestis keskmisest vähem mikroettevõtteid (ettevõtteid, kus on töötajaid alla kümne). Kõige väiksem on mikroettevõtete osakaal Euroopa Liidus Saksamaal ja kõige suurem Sloveenias.
Üle 250 töötajaga ettevõtted (11 ettevõtet) moodustavad Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest 1,5%, mis jääb samasse suurusjärku Euroopa Liidu riikide vastava keskmise näitajaga, mis on 1,2%.[11]