Toba järv (indoneesia keeles Danau Toba) on järvIndoneesias, Sumatra saare põhjaosa keskel.
Järve pindala on 1130 km², pikkus 100 km, laius 30 km, suurim sügavus 505 m, kõrgus 900 m ja maht 240 km³. Järv ulatub punktist , 98° 31′ E punkti , 99° 1′ E. Toba on Indoneesia suurim järv ning maailma suurim vulkaaniline järv.[1]
Peamine väljavoolukanal on Asahani jõgi ja suurim saar on 630 km² suurune Samosir, mis on maailma suurim saarel asuv saar ning suuruselt viies järvesaar.
Toba järv on toitainevaene (oligotroofne), seepärast on selles vähe kalaliike. Ainsad endeemsed kalad on Rasbora tobana (mida leidub ka mõnes järve suubuvas harujões) ning Neolissochilus thienemanni, mida kohalikud tunnevad "bataki kala" nime all.
Enamik Toba järve ümbruses elavaid inimesi on rahvuselt batakid.
Toba järv asub paigas, kus 69 000 kuni 77 000 aastat tagasi purskas hiidvulkaan[2][3][4]. See on tohutu, Maakera kliimat muutev sündmus. Hinnanguliselt kuulus purse vulkaanipursete skaalal 8. suurusjärku. See oli suurim teadaolev vulkaanipurse kogu Maal viimase 25 miljoni aasta jooksul. Toba katastroofiteooria järgi olid sel ülemaailmsed tagajärjed: purske mõjul suri enamik sellal elanud inimestest, mistõttu tekkis Kesk- ja Ida-Aafrikas ning Indias rahvastiku pudelikael, mis mõjutas kõigi tänapäeval elavate inimeste geneetilist pärandit.[5] See hüpotees pole siiski pälvinud laialdast tunnustust, kuna pole leitud jälgi teiste loomaliikide järsust kahanemisest või väljasuremisest, seda isegi keskkonnamuutuste suhtes tundlike liikide seas.[6] Üldiselt on siiski tunnistatud, et Toba purse kutsus esile vulkaanilise talve, mil temperatuur langes kogu maailmas 3–5 °C ning kõrgematel laiuskraadidel kuni 15 °C.
