Ühistupank

Eesti krediidiasutuste seaduse järgi võib krediidiasutus tegutseda hoiu-laenuühistuna ning on sealjuures kohustatud kasutama oma nimes sõna "ühistupank". Ükski teine ühing ei tohi oma nimes sõna "ühistupank" kasutada.^[1]

Eestis ei ole 2011. aasta seisuga registreeritud ühtegi tegevusloa alusel tegutsevat ühistupanka^[2], kuigi seadus seda võimaldaks.

Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liikmetest klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel.

Ühistupanga kasumit saab pidevalt liikmetele tagasi jagada. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides.^[viide?]

Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik lisaks hoiustele kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga.

Ühistupanga võib luua kohalike hoiu-laenuühistute ühinemise teel. Ühistupangas võib olla laenude andmise üle otsustamine kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla) hoiu-laenuühistute tasandil, kuna nemad hakkavad üheskoos seda panka omama.

Ameerika Ühendriikides on üle 90 miljoni hoiu-laenuühistu panga kliendi.

Saksamaal on üle 80 protsendi maapiirkondade elanikest ühistupankade liikmed.

• Tartu Hoiu-laenuühistu
• Toronto Eesti Ühispank
• Tulundusühistu

• Vootele Päi: "Eesti pangandusmaastikule on kerkimas uus rahvapank" Postimees, 22. november 2008.
• Vootele Päi: "Kõik ei ole halvasti, kõik on hästi!" Postimees, 5. aprill 2010.