17. september

Eestis

• 1888 – esimene Põhja-Eestis asuv põllumeeste selts – Tallinna Eesti Põllumeeste Selts – sai tegevusloa.^[1]
• 1918 – Tallinnas alustas tegevust Eesti Tehnika Seltsi erikursused (hilisem Tallinna Tehnikum).^[1]
• 1919 – Vabadussõda: Pihkvas algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Venemaa vahel.
• 1925 – Otepää ümbruskonnas algasid suured kaitseväe õppused: osa võttis 8000 meest, mitmed lennukid, soomusrongid ja tankid.^[1]
• 1933 – Tartus avati Vabadussõja mälestussammas "Kalevipoeg".^[1]
• 1933 – toimus esimene mootorrataste Eesti Suursõit ehk TT (Tourist Trophy).^[2]
• 1941 – Teine maailmasõda: Saksa väed viisid lõpule Muhu vallutamise.
• 1941 – Teine maailmasõda: Saksa väed tungisid Saaremaale.
• 1944 – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium võttis vastu maareformi seaduse kõigi aastatel 1940–1941 natsionaliseeritud maade taasriigistamise kohta. Endisele omanikule tohtis jätta kuni 20 (varem 30) hektarit. Lisaks kuulusid riigistamisele "rahvavaenlaste" ja peremeheta jäänud maad.^[3]
• 1982 – Tartus avati Ludvig Puusepa monument.
• 1991 – Eesti võeti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni.^[4]
• 1997 – esitleti Tartu logot.

Maailmas

• 1171 – paavst Alexander III kirjutas Taani usklikele ette toetada piiskop Fulcot.
• 1394 – Charles VI andis käsu juudid Prantsusmaalt välja ajada.
• 1630 – asutati Boston.
• 1631 – Kolmekümneaastases sõjas lõi Rootsi Breitenfeldi lahingus Püha Rooma riiki.
• 1775 – Ameerika iseseisvussõda: Fort St. Jeani lahinguga algas Ameerika vägede invasioon Kanadasse.
• 1778 – USA sõlmis lepingu delavaaridega, esimese ametliku lepingu indiaanlastega.
• 1787 – Philadelphias kirjutati alla USA põhiseadusele.
• 1809 – Fredrikshamni rahuga lõppes Vene-Rootsi sõda. Soome läks Venemaa valdusse.
• 1862 – Antietami lahing, veriseim ühe päeva kestnud lahing Ameerika kodusõjas.
• 1871 – avati kaheksa kilomeetri pikkune Mont Cenisi tunnel, esimene suur tunnel läbi Alpide.
• 1894 – Hiina-Jaapani sõja suurim merelahing Yalu jõel.
• 1939 – Teine maailmasõda: Nõukogude Liidu väed tungisid Poolasse.^[5]
• 1939 – Taisto Mäki jooksis esimesena 10 kilomeetrit ajaga alla 30 minuti.
• 1965 – India-Pakistani sõjas peeti Chawinda lahing, mis on üks suuremaid tankilahinguid läbi aegade.
• 1976 – valmis esimene kosmosesüstik Space Shuttle Enterprise. Süstik oli mõeldud üksnes testlendudeks, sellel puudusid mootorid ja kuumakaitse.
• 1978 – Iisrael ja Egiptus kirjutasid alla Camp Davidi paktile.
• 1980 – pärast nädal aega kestnud streike Gdański Vladimir Lenini laevatehases asutati ametiühinguliikumine Solidaarsus.^[6]
• 1980 – Paraguays Asunciónis tapeti endine Nicaragua president Anastasio Somoza Debayle.
• 1983 – Vanessa Williamsist sai esimene mustanahaline Miss America.
• 1988 – Seoulis avati 1988. aasta suveolümpiamängud.^[7]
• 1991 – Eesti, Läti, Leedu, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Marshalli saared ja Mikroneesia võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeteks.
• 1991 – Internetti jõudis esimene Linuxi kernel (versioon 0.01).
• 2001 – pärast 11. septembri terrorirünnakuid avati uuesti New Yorgi aktsiabörs. See oli pärast ülemaailmset majanduskriisi pikim aeg, millal börs oli suletud.
• 2006 – Alaskal hakkas pärast enam kui 10 000-aastast vaikimist purskama Fourpeakedi vulkaan.

 Pikemalt artiklis Sündinud 17. septembril

• 1743 – Nicolas de Condorcet, prantsuse filosoof ja matemaatik
• 1826 – Bernhard Riemann, saksa matemaatik
• 1832 – Sergei Botkin, vene arst
• 1857 – Konstantin Tsiolkovski, vene raketiteoreetik ja visionäär
• 1860 – Mihkel Martna, eesti poliitik ja ajakirjanik
• 1886 – Anton Irv, Eesti Vabadussõja kangelane
• 1899 – Mihkel Jürna, eesti kirjanik ja tõlkija
• 1904 – Jürgen Kuczynski, saksa ajaloolane ja sotsiaalteadlane
• 1906 – Junius Richard Jayawardene, Sri Lanka poliitik
• 1908 – Anna Ekston, eesti koreograaf
• 1909 – Johannes Bleive, eesti helilooja
• 1913 – Mira Lobe, Austria lastekirjanik
• 1916 – Mary Stewart, inglise kirjanik
• 1918 – Chaim Herzog, Iisraeli poliitik
• 1920 – Bernd Nielsen-Stockeby, baltisaksa ajakirjanik
• 1921 – Virgilio Barco Vargas, Colombia president
• 1922 – Agostinho Neto, Angola poliitik
• 1922 – Leo Normet, eesti helilooja ja muusikateadlane
• 1923 – Hank Williams, USA kantrilaulja
• 1925 – Peter Ladefoged, Briti foneetik
• 1926 – Jean-Marie Lustiger, juudi päritolu Prantsuse katoliku vaimulik
• 1926 – Viktor Palm, eesti keemik ja poliitik
• 1927 – Ago Aaloe, eesti geoloog
• 1935 – Ken Kesey, ameerika kirjanik
• 1939 – Vladimir Menšov, vene filmirežissöör
• 1939 – Astrid Relve, eesti kuuldemängulavastaja
• 1941 – Lembit Annus, Eesti ajakirjanik ja poliitik
• 1941 – Bob Matsui, USA poliitik
• 1941 – Hille Tänavsuu, eesti ajakirjanik
• 1946 – Heimar Lenk, Eesti ajakirjanik ja poliitik
• 1954 – Georg Sootla, eesti politoloog
• 1957 – Andris Piebalgs, Läti poliitik ja diplomaat
• 1958 – Janez Janša, Sloveenia poliitik
• 1977 – Rasmus Kagge, eesti ajakirjanik
• 1985 – Aleksandr Ovetškin, Venemaa jäähokimängija, vasakäär

 Pikemalt artiklis Surnud 17. septembril

• 1944 – Eugen Habermann, eesti arhitekt
• 1948 – Ruth Benedict, USA antropoloog ja kirjanik
• 1964 – Richard Hugo Kaho, eesti bioloog, Tartu Ülikooli rektor 1938–1940, Riiginõukogu liige
• 1994 – Karl Popper, briti filosoof
• 1997 – Jan Peder Syse, Norra poliitik
• 2007 – Arvo Alas, eesti tõlkija ja diplomaat
• 2016 – Charmian Carr, Ameerika Ühendriikide näitlejanna ja laulja

• ...

• ...