Baškiirid
Baškiirid (endanimetus башҡорттар) on turgi rahvas, kelle peamine asuala on Venemaal Uuralite lõunaosas Baškortostanis ja naaberaladel. Kõnelevad turgi keelte kõptšaki-bulgaari rühma kuuluvat baškiiri keelt, paljud baškiirid peavad emakeeleks tatari keelt.
Baškiiride hulgas on levinud sunniitlik islam.
Arv
Baškiire on 1,8 miljonit, neist
- 1 673 389 Venemaal (2002);[1]
- 41 000 Usbekistanis;
- 24 000 Kasahstanis (1999);[2]
- 5000 Tadžikistanis;
- 4300 Ukrainas (2001);[3]
- 3300 Kõrgõzstanis;
- 2600 Türkmenistanis;
- 1300 Valgevenes;
- 700 Lätis;
- 400 Leedus;
- 112 Eestis (2021).
2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 112 baškiiri (55 meest ja 57 naist). Neist 27 emakeel oli baškiiri keel ja 38 olid Eesti kodanikud.[4]
Ajalugu
Baškiiride elualad allusid keskajal Kuldhordile ja seejärel selle järglasriikide valitsejatele: Kaasani khaanile, Nogai khaanile ja Siberi khaanile. Läänepoolsed alad allutati 1555. aastal Moskva tsaarile.
Aastatel 1735–1741 toimus baškiiridel ülestõus Kusyumi juhtimisel, millest ellujäänud osavõtnud ja noorukid saadeti Balti kubermangudesse maa- ja merevägedesse. Baškiirid osalesid ka Salavat Julajevi juhtimisel Jemeljan Pugatšovi ülestõusus (1773–1774).