Korvpalli maailmameistrivõistlused

Erinevatel turniiridel on olnud erinev finaalturniiril osalevate võistkondade arv (10–24 meeskonda aastatel 1950. kuni 2014. ja 32 meeskonda 2019. ja 2023. aastal) ning võistlussüsteemis on kasutatud erinevaid formaate.

1950. aastal osales 10 võistkonda alguses väljalangemismängudes, millele järgnes 6 parema osavõtul ringturniir. Aastatel 1954–1974 alustati alagrupiturniiridega, mille järel alagruppide paremad mängisid meistri selgitamiseks finaalgrupis. Ei peetud väljalangemismänge, võistkonnad mängisid eelringile järgnenud lõppfaasis omavahel vaid ühe korra ning selle põhjal selgus lõppjärjestus. 1978. aastal lisandus kuldmedalimäng finaalgrupi kahe parema ja pronksimäng kolmanda ja neljanda koha meeskondade vahel.

1986. aastal laienes turniir korraks 24 võistkonnani, kellest moodustati 4 kuueliikmelist alagruppi. Sellele järgnesid 2 vahegrupi mängud (igast alagrupist kolm) paremate vahel ning seejärel toimusid väljalangemismängud vahegruppide kahe parema osavõtul. Aastatel 1990–2002 mängisid taas 16 võistkonda kahes alagrupietapis. Medaliomanikud selgitati 4 parima vahel väljalangemissüsteemis.

Aastatel 2006–2014 lubati osalema jälle 24 meeskonda, kes jagati 4 alagruppi, igas 6 võistkonda. 16 paremat (4 igast alagrupist) selgitasid meistri seejärel süsteemis "kaotaja langeb välja".

2019. ja 2023. aasta finaalturniiridel osales 32 võistkonda. Moodustati 8 nelja meeskonnaga alagruppi. Selgitati turniirisüsteemis iga alagrupi kaks paremat, kes liitusid teises faasis mõne teise alagrupi kahe paremaga. Nendega mängiti läbi, oma vaheline mäng võeti algfaasist kaasa. Vahegruppide kaks paremat jätkasid mänge meistritiitli saamiseks alates veerandfinaalist esimese kaotuseni (millele järgnesid küll kohamängud).

Alates 1967. aastast on igal turniiril maailmameistriks tulnud meeskond saanud korvpalli leiutaja James Naismithi auks nime saanud Naismithi karika. Karikas oli kavandatud anda võitjale alates esimesest maailmameistrivõistlusest 1950. aastal, kuid see teostus alles 1967. aastal, kui FIBA ​ lõpuks karika tellis. Algset trofeed kasutati aastatel 1967–1994. 1998. aasta FIBA ​​maailmameistrivõistluste jaoks valmistati uuendatud karikas ning esimene trofee asub praegu Hispaanias Pedro Ferrándizi sihtasutuses.^[3]

Teine karikas on kujundatud Egiptusest inspireerituna lootosekujulisena, millele on nikerdatud mandrite kaardid ja kontinente sümboliseerivad vääriskivid. Dr. Naismithi nimi on graveeritud kõigile neljale küljele ladina, araabia, hiina ja egiptuse tähtede ning hieroglüüfidega. Trofee on 47 sentimeetrit kõrge ja kaalub üheksa kilogrammi.^[4]

Kõige uuemat Naismithi karikat tutvustati 2019. aasta FIBA ​​MM-valikturniiride loosimistseremooniatel, mis toimusid 7. mail 2017. Umbes 60 sentimeetrit kõrge (1998. aasta versioonist 13 cm kõrgem) karikas on peaaegu täielikult valmistatud kullast ja selle põhjas on eelmiste maailmameistrivõistluste meistrite nimed. Karika "rõngale" on graveeritud ka FIBA ​​esialgne nimi (Federation Internationale de Basketball Amateur).

Mängijad, kes on kahekordsed maailmameistrivõistluste kuldmedalivõitjad:

Koht	Mängija	Riik	Alates	Kuni	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1	Krešimir Ćosić	Jugoslaavia	1967	1978	2	2	–	4
	Wlamir Marques	Brasiilia	1954	1970	2	2	–	4
3	Amaury Pasos	Brasiilia	1954	1967	2	1	1	4
	Sergei Belov	NSV Liit	1967	1978	2	1	1	4
5	Carmo de Souza	Brasiilia	1959	1970	2	1	–	3
6	Vlade Divac	Jugoslaavia Serbia ja Montenegro	1986	2002	2	–	1	3
	Jatyr Schall	Brasiilia	1959	1967	2	–	1	3
	Modestas Paulauskas	NSV Liit	1967	1974	2	–	1	3
	Priit Tomson	NSV Liit	1967	1974	2	–	1	3
10	Dejan Bodiroga	Serbia ja Montenegro	1998	2002	2	–	–	2
	Stephen Curry	USA	2010	2014	2	–	–	2
	Predrag Drobnjak	Serbia ja Montenegro	1998	2002	2	–	–	2
	Rudy Fernández	Hispaania	2006	2019	2	–	–	2
	Marc Gasol	Hispaania	2006	2019	2	–	–	2
	Rudy Gay	USA	2010	2014	2	–	–	2
	Derrick Rose	USA	2010	2014	2	–	–	2
	Dejan Tomašević	Serbia ja Montenegro	1998	2002	2	–	–	2
	Waldemar Blatskauskas	Brasiilia	1959	1963	2	–	–	2

Mängijad, kes on neljakordsed maailmameistrivõistluste medalivõitjad:

Koht	Mängija	Riik	Alates	Kuni	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1	Krešimir Ćosić	Jugoslaavia	1967	1978	2	2	–	4
	Wlamir Marques	Brasiilia	1954	1970	2	2	–	4
3	Amaury Pasos	Brasiilia	1954	1967	2	1	1	4
	Sergei Belov	NSV Liit	1967	1978	2	1	1	4
5	Alexander Belostenny	NSV Liit	1978	1990	1	3	–	4
6	Ubiratan "Bira" Pereira Maciel	Brasiilia	1963	1978	1	1	2	4
	Dražen Dalipagić	Jugoslaavia	1974	1986	1	1	2	4

Turniiride väärtuslikumad mängijad (MVP), keda nimetatakse alates 1994. aastast:

• 1994 Shaquille O'Neal, USA
• 1998 Dejan Bodiroga, Serbia ja Montenegro
• 2002 Dirk Nowitzki, Saksamaa
• 2006 Pau Gasol, Hispaania
• 2010 Kevin Durant, USA
• 2014 Kyrie Irving, USA
• 2019 Ricky Rubio, Hispaania
• 2023 Dennis Schröder, Saksamaa

Muu statistika:

• Brasiillane Oscar Schmidt on kõigi aegade resultatiivseim mängija, kogudes aastatel 1978–1990 neljal turniiril kokku 906 punkti.
• Kreeklane Nikos Galis on ühe turniiri lõikes läbi aegade resultatiivseim, visates 1986. aasta ​​maailmameistrivõistluste turniiril keskmiselt 33,7 punkti mängu kohta.
• Serblane Željko Obradović on ainus, kes võitnud tiitli nii treeneri kui ka mängijana. Ta kuulus 1990. aasta ​​maailmameistritiitli võitnud Jugoslaavia koondisse ja juhendas 1998. aastal ​​maailmameistritiitli võitnud Serbia ja Montenegro koondist.
• Viiel turniiril on osalenud kolmteist mängijat, neist 7 Brasiiliast.

• 2014. aasta korvpalli maailmameistrivõistluste koduleht.
• 2023. aasta korvpalli maailmameistrivõistluste koduleht.
• Korvpalli maailmameistrivõistluste ajalugu. (inglise keeles)