Streptomütsiin
See artikkel räägib antibiootikumist; Streptomyces bakterite poolt toodetava streptomütsiini kohta vaata artiklit Streptomütsiin (metaboliit) |
Streptomütsiin (streptomycinum) on aminoglükosiidrühma antibiootikum, mida kasutati algselt tuberkuloosiravis.[1][2]
Streptomütsiin | |
---|---|
Süstemaatiline (IUPAC) nimi | |
5-(2,4-diguanidino- 3,5,6-trihydroxy-cyclohexoxy)- 4-[4,5-dihydroxy-6-(hydroxymethyl) -3-methylamino-tetrahydropyran-2-yl] oxy-3-hydroxy-2-methyl -tetrahydrofuran-3-carbaldehyde | |
Identifitseerimine | |
CAS-i number | 57-92-1 |
ATC-kood | A07AA04 |
PubChem | 19649 |
DrugBank | DB01082 |
Keemiline info | |
Keemiline valem | C21H39N7O12 |
Molaarmass | 581,574 g/mol |
Terapeutilised kaalutlused | |
Rasedus | D (USA) |
Seda ei saa manustada suu kaudu, vaid tuleb regulaarsete vahedega süstida otse lihasesse. Kõrvaltoimeteks on ototoksilisus, nefrotoksilisus, vestibulaaraparaadi kahjustus ja neuromuskulaarne blokaad.[1]
Kasutatakse tulareemia, katku, tuberkuloosi ravis kombinatsioonis teiste ravimitega ning streptokokkidest põhjustatud endokardiidi ravis kombinatsioonis penitsilliin G-ga. Streptomütsiini efektiivsuse vähenemisega on ka selle kasutamine vähenenud.[3]
Streptomütsiin on kantud Maailma Terviseorganisatsiooni nimekirja "List of Essential Medicines".[4]
Nimetused ja tähised
CAS number on 57-92-1.
ATC-kood: A07AA04; J01GA01.
Ajaloolist
19. oktoobril 1943 õnnestus Rutgersi ülikooli teadlastel Albert Schatzil ja Selman Waksmanil isoleerida kahest aktinomütseedi tüvest streptomütsiini.
Viited
Kirjandus
- Ants Kask (meditsiinidoktor, Merck Sharp & Dohme OÜ), Kuidas avastati miljoneid elusid päästnud tuberkuloosiravim?, Eesti Päevaleht, 14. august 2004
- 19. oktoobril 1943 õnnestus Rutgersi ülikooli teadlastel isoleerida streptomütsiin – esimene tuberkuloosi raviks sobiv antibiootikum, 19. oktoober 2013