T. S. Eliot
Thomas Stearns Eliot (26. september 1888 Saint Louis, Missouri, USA – 4. jaanuar 1965 London, Suurbritannia) oli inglise kirjanik, keda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks luuletajaks. Kuid ta kirjutas ka esseesid, näidendeid ja kirjanduskriitikat ning tegutses kirjastajana.[2]
| T. S. Eliot | |
|---|---|
.jpg) Eliot 1934. aastal | |
| Sünninimi | Thomas Stearns Eliot |
| Sündinud | 26. september 1888 Saint Louis, Missouri, USA |
| Surnud | 4. jaanuar 1965 (76-aastaselt) Kensington, London, Inglismaa |
| Haridus | |
| Elukutse | luuletaja, näitekirjanik, kirjanduskriitik, kirjastaja |
| Kirjandusvool | modernism |
| Tuntud teoseid | "The Love Song of J. Alfred Prufrock" (1915), "Ahermaa" (1922), "Four Quartets" (1943), "Murder in the Cathedral" (1935) |
| Tunnustus | Nobeli kirjandusauhind (1948) Order of Merit (1948) |
| Tegutsemisaastad | 1905–1965 |
| Abikaasa | Vivienne Haigh-Wood (1915–1932) Esmé Valerie Fletcher (1957–1965) |
| Autogramm |  |
1914. aastal kolis 25-aastane Eliot oma sünniriigist Ameerika Ühendriikidest Inglismaale, kus ta sai 1927. aastal 39-aastaselt Suurbritannia kodakondsuse.
Elioti esimene tuntust kogunud luuletus oli "J. Alfred Prufrocki armulaul" ("The Love Song of J. Alfred Prufrock" 1915), mida peeti modernistliku stiili meistriteoseks.[2] Tema tähtteosteks peetakse ka poeemi "Ahermaa" ("The Waste Land" 1922) ning luuletusi "Õõnsad mehed" ("The Hollow Men" 1925), "Tuhkapäev" ("Ash Wednesday" 1930) ja "Neli kvartetti" ("Four Quartets" 1943).
1948. aastal pälvis ta Nobeli kirjandusauhinna "suure panuse eest tänapäeva luulesse".[3]
Tema luulekogu "Old Possum's Book of Practical Cats" oli Andrew Lloyd Webberi muusikali "Kassid" libreto aluseks.
Tema näidendite seas on teistest menukamaks kujunenud "Murder in the Cathedral" (1935) ja "The Cocktail Party" (1949).
Tunnustus
| Riiklikud autasud | ||
.svg){kind=small} | Order of Merit | 1948[4] |
.png){kind=small} | Presidendi Vabadusmedal | 1964 |
 | Auleegioni ohvitser | 1951 |
 | Ordre des Arts et des Lettresi ohvitser | 1960 |
Akadeemilised auhinnad
- Phi Beta Kappa liige (1935)[5]
- Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisliikmeks (1943)
- Nobeli kirjandusauhind "suure panuse eest tänapäeva luulesse" (1948)[3]
- Hamburgi Goethe auhind (1955)
- 13 ülikooli (sh Oxfordi, Cambridge'i, Sorbonne'i ja Harvardi ülikooli) audoktor
- Ameerika Filosoofiaseltsi välisliige (1960)[viide?]
Kunstiauhinnad
- Tony auhind parima näidendi eest – Broadway lavastus "The Cocktail Party" (1950)
- 2 Tony auhinda tema luuletuste eest muusikalis "Kassid" (1983)
Muud tunnustusavaldused
- Tema järgi on nimetatud Inglismaa Kenti ülikooli Elioti kolledž
- Teda on kujutatud mitmel USA mälestuspostmargil
- Täht Saint Louise kuulsuste alleel
Teosed
Pikemalt artiklis T. S. Elioti bibliograafia
Eesti keeles
- "Valitud esseesid", Hortus Litterarum 1997, tõlkinud Jaak Rähesoo.
- "Traditsioon ja individuaalne talent"
- "Hamlet"
- "Christopher Marlowe"
- "Metafüüsilised luuletajad"
- "William Blake"
- "Neli Elizabethi-aegset näitekirjanikku"
- "Shakespeare ja Seneca stoitsism"
- "Pascali "mõtted""
- "Kaasaegne haridus ja klassikaline stuudium"
- "Byron"
- "Yeats"
- "Poe'st Valéryni"
- "Euroopa kultuuri ühtsus"
- "Luule ühiskondlik funktsioon"
- "Luule kolm häält"
- "Mis on klassik?"
- "Kriitika piirid"
- "Goethe kui tark"
- "Kriitiku kriitikat"
- Jaak Rähesoo "T. S. Eliot kriitikuna"
- "Ahermaa ja teisi luuletusi", Hortus Litterarum 1999, tõlkinud Paul-Eerik Rummo