1922

8. jaanuar – Harjumaa meistrivõistlustel iluuisutamises osalesid paarissõidus 1920. aasta olümpiavõitjad Soomet esindanud Ludowika ja Walter Jakobsson^[1].
20. jaanuar – aktsiaseltsis Dvigatel alustati lennukite tootmist^[2].
29. jaanuar – Eesti meistriks kiiruisutamises tuli esimest korda Aleksander Mitt, sest favoriit Christfried Burmeister võistles samal ajal Riias, võites rahvusvahelise karika^[1].

11. märts – Stockholmis lõppesid maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses. Eestit esindas kaks maadlejat, kellest Eduard Pütsepp sai hõbemedali; see oli ühtlasi Eesti esimene medal maailmameistrivõistlustelt pärast riigi iseseisvumist^[1].
14. märts – registreeriti Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing (EKKKÜ)^[2].
26. märts – toimusid Eesti meistrivõistlused raskejõustikus; osales 82 sportlast^[1].

1. aprill – Tartus avati lastekliinik, mis oli ühtlasi Eesti esimene spetsiaalselt lastehaiguste raviks mõeldud asutus^[2].
1. aprill – Tallinnas toimus esimene suurem korvpallimatš, kus Tallinna NMKÜ võitis Tartu NMKÜd 13:0^[1].
21. veebruar^[küsitav] – kunstiajaloo professor Tor Helge Kjellin asutas Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli juurde kunstiajaloo kabineti.
12. aprill – registreeriti Hobuseasjanduse ja -Arendamise Armastajate Ühing, mis oli Eesti Ratsaspordi Liidu eelkäija^[1].
21. aprill – Tallinnas toimus noorseppade (Noorseppade ühing) esimene üleriiklik kongress.
29. aprill – Tallinnas algasid tõstmise maailmameistrivõistlused, kus maailmameistriks krooniti kolm Eesti sportlast: Alfred Neuland, Saul Hallap ja Harald Tammer.
29. aprill – Tallinnas võeti Vabadusplatsil maha Peeter I ausammas^[2].
30. aprill – Tallinnas Estonia teatrisaalis lõppesid kaks päeva väldanud tõstmise maailmameistrivõistlused^[1].
14. mai – Tallinnas toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaajooksus^[1].
27. mai – Tallinnas avati esimene autobussiliin marsruudil Vene turg – Tartu maantee.
10. juuni – Tallinnas avati 19. juunini kestnud kaubandus-tööstusnäitus^[2].
21. juuni – pärast pikemaid vaidlusi võttis Riigikogu vastu riigilipu seaduse.
10. juuli – asutati Eesti Tenniseliit^[1].
28. august – ilmus Eesti esimese kõmulehe (Esmaspäev) esimene number^[2].
12. september – Tallinnas avati pidulikult Riigikogu hoone. See oli Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni projekti kohaselt ümber ehitatud Toompea lossi tiivast, kus kuni 1917. aastani oli asunud vangla.
13. september^[küsitav] – registreeriti Eesti Kirjanikkude Liit.
24. september – Eesti pidas maha esimese jalgpallimatši Lätiga; mäng lõppes 1:1^[2].
29. september – algas turbakütusel töötava Ellamaa elektrijaama ehitamine.
8. oktoober – moodustati Eesti Kirjanikkude Liit, mille esimeheks valiti Friedebert Tuglas^[2].
22. oktoober – Tondi sõjakooli laskeplatsil toimusid Eesti esimesed laskevõistlused^[1].
30. november – pärast pikemaid vaidlusi andsid soomlased eestlastele jäämurdja Väinämöinen (hilisema nimega Suur Tõll)^[2].
7. detsember – Riigikogu võttis vastu avalikkude keskkoolide seaduse^[2]. Seaduse järgi järgnes 6-klassilisele algkoolile 5-klassiline gümnaasium^[2]. Gümnaasium oli ühtluskooli teine aste ning gümnaasiumis õppimine oli vabatahtlik ja tasuline^[2].
7. detsember – Riigikogu võttis vastu puhkepäevade seaduse^[2].
13. detsember – registreeriti Eesti Spordi Keskliit^[2].
14. detsember – registreeriti Noorte Naiste Kristlik Ühing.
26. detsember – Estonia teatrimajas algasid Eesti esimesed meistrivõistlused males^[1].
28. detsember – esimene üldine rahvaloendus Eesti Vabariigis^[2].
Detsembris andis Noor-Eesti kirjastus välja Gustav Suitsu luulekogu "Kõik on kokku unenägu"^[2].
Selle aasta oluline kirjandussündmus on ka Anton Hansen Tammsaare romaani "Kõrboja peremees" ilmumine^[2].
Sellel aastal avati esimesed regulaarsed bussiliinid^[2]. Linnaliinid avati Tallinnas, Tartus ja Viljandis^[2]. Maaliinidest käivitus nt Märjamaa-Ristipere^[küsitav] ja Tartu-Võru liin^[2].
Abja mõisas asunud õppeasutuses hakati õpetama kultuurtehnikat.
Abja-Paluojale rajati värnitsavabrik