1924

Jaanuar

• 25. jaanuar – 4. veebruar – Prantsusmaal Chamonix's toimusid esimesed taliolümpiamängud.

Veebruar

• ...

Märts

• ...

Aprill

• 13. aprill – Kreekas toimus rahvahääletus vabariigi väljakuulutamise üle.

Mai

• 3. mai – avati VIII kaasaegsed olümpiamängud Pariisis, Prantsusmaal

Juuni

• 2. juuni – USA kongress andis kodakondsuse kõigile Ameerika indiaanlastele.

Juuli

• ...

August

• 17. august – Eesti valitsus kiitis heaks Järvselja reservaadi – Eesti vanima metsakaitseala – loomise.

September

• ...

Oktoober

• ...

November

• 19. november – Riias asutati Korporatsioon Imeria.
• 21. november – Tartus asutati Korporatsioon Amicitia

Detsember

• 1. detsember – Nõukogude Liidu riigipöördekatse Eestis.

• 22. märts - sai alguse Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.
• 10. aprill – Tallinnas Harjuoru võimlas oli esimene Eestis toimunud rahvusvaheline korvpallimatš. Mängisid Tallinna NMKÜ ja Riia NMKÜ. Tallinn kaotas 18:19.^[1]
• 27. aprill – lõppesid Eesti meistrivõistlused tõstmises^[1].
• 29. aprill – toimus esimene Eesti-Läti maavõistlus korvpallis, mille Eesti kaotas 16:20^[1].

• 11. mai – kell 9.35 -10.45 anti Haapsalu raadiojaamast eetrisse esimene avalikkusele mõeldud katsesaade – Läänemaa gümnaasiumi segakoori kontsert. Saade oli kuuldav Tallinnas, Vändras ja Pärnus.
• 5. mai – Karl Friedrich Akel valiti Eesti Olümpia Komitee esimeseks esimeheks^[1].
• 25. mai – Pariisi olümpiamängud: Eesti kaotas jalgpallis USA-le 0:1. See oli Eesti rahvuskoondise esimene mäng tiitlivõistlustel^[1].
• Maikuus ilmus Eesti Naiste Karskusliidu väljaandel esimest korda ajakiri Eesti Naine^[2]

• 19. juuni – toimus Eesti-Türgi maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 1:4^[2][1].

• 11. juuli – Eestis hakkas kehtima kuldkroon.
• 31. juuli – Tallinnas asutati Eesti Autoklubi^[1].

• 16. august – Abja raudteejaama lähedal tapeti kommunistide poolt Riigikogu liige Jaak Nanilson.

• 11. september – Tallinna kinos Rekord esilinastus osaühisuses Estonia-Film valminud Eesti esimene täispikk dokumentaalfilm "Filmikaameraga läbi Eesti" (operaator Rudolf Hunt)^[2].
• 27. september – asutati Eesti Mootorispordi Keskliit^[1].

• 1. oktoober – Tallinna-Pääsküla liinil pandi käiku Baltimaade esimesed elektrirongid.

• 1. november – registreeriti osaühisus Raadio Ringhääling^[2].
• 14. november – Naissaare lähedal uppus traalimist tegev suurtükipaat "Meeme"; hukkus ka kaks meeskonnaliiget^[2].
• 19. november – asutati Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts^[2].
• 21. november – asutati Korporatsioon Amicitia.
• 27. november – 149 protsess: 149-le jaanuaris vahistatud kommunistile esitati süüdistus riigireetmises (neist 1 mõisteti surma ja üle 30 eluaegsele sunnitööle)

• 1. detsember – Tallinnas toimus Esimese detsembri mäss.
• 4. detsember – Eesti eugeenikaselts "Tõutervis" võttis vastu oma juhtlaused.
• 11. detsember – Riigikogu otsustas asutada Kaubandus-Tööstuskoja, 120-liikmelise esinduskogu Eesti majanduselu edendamiseks.
• 12. detsember – Tallinnas esilinastus esimene Eesti täispikk mängufilm, Eesti National Filmis lavastatud ajalooline draama "Mineviku varjud".

• Aa mõisa rajati hooldekodu.
• Sel aastal on salapiiritusvedu Soome väga laiaulatuslik^[2]. Väidetakse, et üle lahe viiakse aastas u 2 miljonit liitrit piiritust^[2].

 Pikemalt artiklis Sündinud 1924

• 1. jaanuar – Idi Amin, Uganda diktaator
• 3. jaanuar – Ülo Vinter, eesti helilooja
• 3. jaanuar – André Franquin, Belgia koomiksikunstnik
• 8. veebruar – Raimond Kolk, eesti kirjanik
• 19. veebruar – Lee Marvin, USA filminäitleja
• 18. veebruar – Evald Iljenkov, vene filosoof
• 21. veebruar – Robert Mugabe, Zimbabwe poliitik, peaminister 1980–87, ja president aastast 1987
• 8. märts – Geert van Dijk, Hollandi kabetaja
• 3. aprill – Marlon Brando, USA näitleja
• 13. aprill – Stanley Donen, USA filmilavastaja
• 28. aprill – Donatas Banionis, filminäitleja
• 16. mai – Jüri Teras, eesti arstiteadlane ja mikrobioloog
• 29. mai – Lars Bo, taani kunstnik ja kirjanik
• 30. mai – Norbert Schemansky, USA tõstja
• 4. juuni – Dennis Weaver, USA filminäitleja
• 8. juuni – Ivar Grünthal, eesti kirjanik
• 12. juuni – Paul Haavaoks, eesti luuletaja
• 12. juuni – George H. W. Bush, USA 41. president
• 15. juuni – Ezer Weizman, Iisraeli president 1993–2000
• 17. juuni – Rune Larsson, rootsi kergejõustiklane
• 16. september – Lauren Bacall, USA filminäitleja ja laulja
• 23. september – Heinrich Schultz, eesti kultuuritöötaja
• 30. september – Truman Capote, Ameerika Ühendriikide kirjanik
• 4. oktoober – Charlton Heston, USA filminäitleja
• 17. oktoober – Ülo Sooster, eesti maalikunstnik
• 18. oktoober – Egil Hovland, norra helilooja
• 24. oktoober – Piet Roozenburg, hollandi kabetaja
• 27. oktoober – Alain Bombard, prantsuse arstiteadlane ja bioloog
• 1. november – Süleyman Demirel, Türgi poliitik
• 16. november – Mel Patton, USA kergejõustiklane, jooksja
• 19. november – Jan Otčenášek, Tšehhi kirjanik
• 19. november – J. D. Sumner, USA gospellaulja
• 19. november – Endel Simmermann, Eesti näitleja
• 19. november – Knut Steen, Norra skulptor
• 22. november – Geraldine Page, USA näitleja
• 25. november – Mauri Sariola, soome kirjanik
• 29. november – Erik Balling, taani filmilavastaja ja kirjanik
• 6. detsember – Pavel Matev, bulgaaria luuletaja ja esseist
• 6. detsember – Koji Tsuruta, jaapani filminäitleja
• 7. detsember – Mário Soares, Portugali president 1986–96

 Pikemalt artiklis Surnud 1924

• 24. jaanuar – Marie-Adelheid, endine Luksemburgi suurhertsoginna
• 21. jaanuar – Vladimir Iljitš Lenin, Nõukogude impeeriumi rajaja
• 3. veebruar – Woodrow Wilson, USA 28. president
• 3. juuni – Franz Kafka, kirjanik
• 16. august – Jaak Nanilson, Eesti poliitik
• 7. oktoober – Ivan Abarenkov, Tartu Linna Avaliku Raamatukogu juhataja
• 12. oktoober – Anatole France, prantsuse kirjanik
• 1. detsember – Karl Kark, Eesti teedeminister

• füüsika – Manne Siegbahn
• keemia – auhinda välja ei antud
• meditsiin – Willem Einthoven
• kirjandus – Władysław Reymont
• rahu – auhinda välja ei antud