25. november

Eestis

• 1861 – Venemaa keiser Aleksander II kinnitas vähetähtsate muudatustega 1849. aasta Liivimaa kubermangu ajutise talurahvaseaduse^[1]. See hakkas kehtima 1863. aasta jaanipäevast^[1].
• 1923 – avati Tallinna Hipodroom.^[2]
• 2004 – Kaitsepolitsei kuulutas kuriteos kahtlustatavaks endise kaitseministri Margus Hansoni, kuna temalt varastatud portfellis läks kaduma riigisaladuseks liigitatud dokumente.

Maailmas

• 0885 – Taani viikingid alustasid Pariisi piiramist.
• 1491 – Rekonkista: Granada lepingus sätestati Ibeeria poolsaare viimase muslimite riigi Granada emiraadi kapituleerumise tingimused.
• 1667 – Šemahha maavärin praeguse Aserbaidžaani alal nõudis 80 000 inimelu.
• 1783 – Briti sõjavägi lahkus New Yorgist.
• 1795 – Stanisław Poniatowski sunniti Poola troonist loobuma.
• 1839 – hiiglaslikus tsüklonis Indias hukkus ligi 300 000 inimest.
• 1936 – Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Kominterni-vastase pakti.^[3]
• 1941 – Kominterni-vastase paktiga ühines Soome.
• 1952 – Londonis esietendus Agatha Christie näidend "Hiirelõks".
• 1953 – Ungarist sai esimene maa väljastpoolt Briti saari, kes võitis Inglismaad jalgpallis nende oma kodus. Wembley staadionil peetud mäng lõppes tulemusega 6:3.
• 1963 – president John F. Kennedy maeti USA Virginia osariigis asuvale Arlingtoni kalmistule.^[4]
• 1973 – Kreekas kukutati riigipöördega president Geórgios Papadópoulos, kes oli saanud võimule eelmise riigipöördega.
• 1975 – Surinamest (endisest Hollandi Guajaanast) sai iseseisev riik.
• 1975 – Lõuna-Ameerika diktatuuride Argentina, Boliivia, Brasiilia, Paraguay, Tšiili ja Uruguay luureteenistused leppisid kokku operatsioonis Condor eesmärgiga vasakpoolseid ning opositsioonilisi jõude ülemaailmselt jälitada. CIA ja FBI toetasid operatsiooni logistiliselt.
• 1992 – Tšehhoslovakkia parlamendis toimus hääletus riigi jagamise üle Tšehhi ja Slovakkia vabariigiks alates 1. jaanuarist 1993.
• 2000 – toimus 2000. aasta Bakuu maavärin.
• 2001 – ettevõte Advanced Cell Technology Inc. teatas, et nende teadlastel on õnnestunud kloonida inimloode.

 Pikemalt artiklis Sündinud 25. novembril

• 1562 – Lope de Vega, hispaania näitekirjanik
• 1712 – Abbé Charles-Michel de l’Epée, Prantsuse pedagoog, surdopedagoogika rajaja
• 1787 – Franz Xaver Gruber, austria helilooja ja organist
• 1810 – Nikolai Pirogov, vene kirurg, anatoom ja pedagoog, Tartu Ülikooli professor
• 1814 – Julius Robert von Mayer, saksa arst ja füüsik
• 1817 – John Bigelow, USA riigimees
• 1835 – Andrew Carnegie, ameerika tööstur, filantroop
• 1841 – Ernst Schröder, saksa matemaatik
• 1844 – Carl Friedrich Benz, saksa insener, autoleiutaja
• 1881 – Johannes XXIII (Angelo Giuseppe Roncalli), paavst
• 1895 – Ludvík Svoboda, Tšehhoslovakkia poliitik
• 1895 – Anastass Mikojan, Nõukogude poliitik
• 1900 – Rudolf Höß, Auschwitzi komandant
• 1906 – Karl Waldbrunner, austria poliitik
• 1914 – Joe DiMaggio, ameerika pesapalli legend
• 1915 – Augusto Pinochet Ugarte, Tšiili diktaator
• 1920 – Ricardo Montalbán, mehhiko näitleja
• 1923 – Mauno Koivisto, Soome president 1982–1994
• 1925 – Nonna Mordjukova, vene filminäitleja
• 1926 – Poul Anderson, USA ulmekirjanik
• 1943 – Dante Mario Caputo, argentina poliitik
• 1946 – Bev Bevan, briti muusik
• 1951 – Bill Morrissey, USA folklaulja
• 1956 – Kalle Randalu, Eesti pianist
• 1960 – John F. Kennedy juunior, president John F. Kennedy poeg
• 1961 – Andreas Zingerle, itaalia laskesuusataja
• 1965 – Indrek Kannik, eesti poliitik
• 1966 – Antti Kammiste, Eesti muusik
• 1969 – Ilmar Aluvee, Eesti kahevõistleja ja treener
• 1971 – Christina Applegate, ameerika näitleja
• 1972 – Petteri Nummelin, soome hokimängija
• 1979 – Sandrine Bailly, prantsuse laskesuusataja
• 1981 – Barbara ja Jenna Bush, president George W. Bushi tütred
• 1981 – Xabi Alonso, hispaania jalgpallur

 Pikemalt artiklis Surnud 25. novembril

• 1804 – Barbara Coventry, Coventry paruness
• 1881 – Theobald Böhm, saksa flötist, helilooja ja leiutaja
• 1884 – Hermann Kolbe, saksa keemik
• 1885 – Alfonso XII, Hispaania kuningas
• 1895 – Simon Hermann Schott, õigusteadlane
• 1921 – Émile Cartailhac, prantsuse arheoloog
• 1941 – Pedro Aguirre Cerda, Tšiili president
• 1950 – Johannes Vilhelm Jensen, taani kirjanik, Nobeli auhinna laureaat 1944
• 1955 – Herman Hoogland, hollandi kabetaja
• 1955 – Arthur Tansley, inglise botaanik
• 1959 – Gérard Philipe, prantsuse filminäitleja
• 1961 – Hubert Van Innis, Belgia vibulaskja
• 1968 – Upton Sinclair, USA kirjanik
• 1970 – Yukio Mishima, jaapani kirjanik
• 1973 – Laurence Harvey, filminäitleja
• 1974 – Sithu U Thant, Birma poliitik, ÜRO peasekretär 1961–1971
• 1974 – Roberto II, Parma hertsogliku perekonna pea
• 1977 – Aḩmad ibn ‘Alī Āl-Thānī, Katari emiir
• 1983 – Endel Kõks, eesti maalikunstnik
• 1990 – Merab Mamardašvili, gruusia filosoof
• 1997 – Hastings Kamuzu Banda, Malawi diktaator (1964–1994)
• 1999 – Pierre Étienne Bézier, prantsuse insener
• 2000 – Florizel Glasspole, Jamaica kindralkuberner
• 2002 – Karel Reisz, filmilavastaja
• 2005 – George Best, Põhja-Iiri jalgpallilegend
• 2005 – Richard Burns, inglise rallisõitja
• 2016 – Fidel Castro, Kuuba poliitik
• 2020 – Diego Maradona, Argentina jalgpallur
• 2021 – Peeter Olesk, eesti kirjandusteadlane, kriitik ja poliitik

• Kadripäev
• rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev
• Suriname iseseisvuspäev

• Tallinna maksimumtemperatuur +8,4 °C (1982)
• Tallinna miinimumtemperatuur –16,6 °C (1809)
• Tartu maksimumtemperatuur +8,9 °C (1982)
• Tartu miinimumtemperatuur –22,1 °C (1890)