2. juuni

Eestis

• 1638 – Rootsi kuninganna Helena korraldust postiasjanduse sisseseadmiseks Soomes loetakse ka Tallinna postikorralduse alguseks.^[küsitav]
• 1807 – Paldiski kreiskooli avamisega jõudis lõpule seda tüüpi õppeasutuste võrgu kujunemine.^[1] Eestis oli loodud 12 kreiskooli.^[2]
• 1916 – Tallinnas asutati Tallinna Jalapalli Liit, mis oli Eesti Jalgpalli Liidu eelkäija.^[3]
• 1919 – Landesveeri sõda: Eesti väed jõudsid Võnnus kokkupuutesse Landeswehriga.
• 1929 – asutati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit.
• 1929 – Riias toimusid Eesti, Läti ja Poola kergejõustikumaavõistlused.^[3]
• 1932 – Eesti Olümpiakomitee otsustas, et 1932. aasta Los Angelese olümpiamängudel võistlevad Eesti eest vaid väliseestlased.^[3]
• 1933 – Jaan Tõnissoni neljas valitsus kehtestas Tartus ja Tartumaal kaitseseisukorra.
• 1935 – Tallinnas Mustpeade Klubis toimus esimene rahvusvaheliselt arvestatav maleturniir Eestis. Turniiril jäi Paul Keres teiseks.^[3]
• 1935 – algasid Eesti jalgpalli liiduklassi esivõistlused, kus esimest korda osales kaheksa meeskonda.^[3]
• 1938 – Tallinnas algas Rahvusvahelise Punase Risti konverents.
• 1940 – Johannes Bachval valiti Pöide koguduse õpetajaks.
• 1980 – Tallinnas Pirital avati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus.^[4]
• 1992 – Rootsi otsustas tagastada Balti riikidele nende kullavarud.
• 1999 – end 13 aastat metsades varjanud Ülo ja Aivar Voitka muutusid taas lindpriideks, kui röövisid kahelt kriminaalpolitseinikult ametipüstolid ja mobiiltelefonid.

Maailmas

• 0455 – vandaalid tungisid Rooma, kus rüüstasid kaks nädalat.
• 1098 – Esimene ristisõda: lõppes Antiookia esimene piiramine.
• 1780 – Derbys peeti esimene ratsavõistlus.
• 1815 – Napoléon I kinnitas uue põhiseaduse.
• 1835 – P. T. Barnum alustas Ameerikas oma tsirkusega esimest ringreisi.
• 1848 – Prahas tuli kokku Slaavi kongress.
• 1876 – Stara Planinas tapeti Bulgaaria vabadusvõitluse juhte Hristo Botev.
• 1896 – Guglielmo Marconi sai raadio patendi.
• 1924 – "Indian Citizenship Actiga" said indiaanlased USAs täielikud kodanikuõigused.
• 1941 – Brenneri mäekurus kohtusid Adolf Hitler ja Benito Mussolini.
• 1945 – NSV Liit nõudis Rootsi valitsuselt nende sõjaväelaste väljaandmist, kes olid põgenenud NSV Liidu väeosadest pärast 8. maid 1945. Kuigi 168 Balti sõdurit olid põgenenud enne seda kuupäeva, otsustas Rootsi valitsus 15. juunil põgenikud välja anda.
• 1953 – Londonis Westminster Abbeys toimus Suurbritannia kuninganna Elizabeth II kroonimine.
• 1962 – mäss Novotšerkasskis vastuseks liha ja või hindade tõstmisele Nikita Hruštšovi poolt 1. juunist. Mahasurumist juhatas kindral Plijev. 70–80 ohvrit.
• 1976 – lõppes kolmas tursasõda Suurbritannia ja Islandi vahel. Suurbritannia tunnustas Islandi kehtestatud 200-merimiili laiust majandusvööndit.
• 1966 – USA kosmoseaparaat Surveyor I maandus Kuul ja hakkas edastama fotosid.
• 1979 – paavst Johannes Paulus II tegi oma esimese välisvisiidi oma kodumaale Poola. Temast sai esimene kommunistlikku riiki külastanud paavst.
• 1988 – Moskvas lõppes Mihhail Gorbatšovi ja Ronald Reagani kohtumine.

 Pikemalt artiklis Sündinud 2. juunil

• 1740 – Donatien Alphonse François de Sade, prantsuse kirjanik
• 1835 – Pius X, paavst
• 1840 – Thomas Hardy, inglise kirjanik
• 1857 – Karl Adolph Gjellerup, taani kirjanik
• 1857 – Edward Elgar, inglise helilooja
• 1878 – Jacques Rosenbaum, eesti arhitekt
• 1898 – Voldemar Haas, eesti teatrikunstnik ja pedagoog
• 1904 – Johnny Weissmüller, ameerika ujuja ja filminäitleja
• 1927 – Erika Esop, eesti lastekirjanik
• 1930 – Feliks Vakk, eesti keeleteadlane
• 1943 – Ivi Eenmaa, eesti raamatukogutegelane ja poliitik
• 1945 – Peeter Urbla, eesti filmilavastaja ja -produtsent
• 1957 – Andrus Allikvee, eesti näitleja
• 1961 – Kare Kauks, eesti laulja
• 1966 – Rait Pärg, eesti skulptor
• 1968 – Anne Briand, prantsuse laskesuusataja
• 1973 – Marko Kristal, eesti endine jalgpallur
• 1974 – Raiko Pachel, eesti ujuja
• 1982 – Andres Raja, eesti kümnevõistleja
• 1988 – Sergio Agüero, argentina jalgpallur
• 1998 – Silvia Pertens, eesti võrkpallur

 Pikemalt artiklis Surnud 2. juunil

• 1950 – Stanislas Bizot, prantsuse kabetaja
• 1962 – Vita Sackville-West, inglise kirjanik ja maastikuarhitekt
• 1975 – Per Wahlöö, rootsi kirjanik
• 2000 – Lepo Sumera, eesti helilooja
• 2014 – Merike Tatsi, eesti näitleja
• 2019 – Mart Nutt, Eesti poliitik ja ajaloolane
• 2023 – Kaija Saariaho, soome helilooja

• Rahvusvaheline turbapäev

• Eestis – Veevi, Viiva, Viive, Viivi, Viivia, Viivika, Vivian

• Tallinna maksimumtemperatuur +28,5 °C (1995)
• Tallinna miinimumtemperatuur −1,4 °C (1981)
• Tartu maksimumtemperatuur +29,2 °C (1995)
• Tartu miinimumtemperatuur −1,2 °C (1975)