3. jaanuar

Eestis

• 1803 – Tartu ülikooli esimeseks rektoriks valiti Georg Friedrich Parrot.^[1]
• 1813 – Tallinnas Karja tänava kasarmutes tõstsid viletsa toidu ja halva kohtlemise tõttu mässu maamiilitsasse võetud eesti nekrutid.^[2]
• 1909 – Tartus alustas tegevust Eesti Majanduse Ühisus.^[3]
• 1920 – lõppes Vabadussõja sõjategevus. Jõustus 31. detsembril 1919 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa poolt allakirjutatud vaherahuleping.
• 1938 – Tartu Ülikoolis vahetus juhtkond, rektoriks sai professor Hugo Kaho.
• 1940 – asutati Eesti – Nõukogude Liidu sõprusühing.^[1]
• 1958 – ilmuma hakkas Spordileht.^[4]
• 1974 – Tallinna Keskrajoon jagati Lenini rajooniks ja Oktoobri rajooniks.
• 1994 – Tallinna vanalinnas Munkadetaguses tornis puhkes tulekahju. Arvati, et tegu võis olla süütamisega.
• 1994 – Wolfgang von Statten, Saksamaa Bundestagi Saksa-Balti parlamendigrupi esimees, kutsus üles võtma Baltimaid NATO liikmeskonda.
• 1994 – Eesti Teaduste Akadeemia Füüsikainstituudi direktoriks valiti senine teadusdirektor füüsika-matemaatikakandidaat Kristjan Haller.
• 1994 – peale 1939. aastat väljus Paldiski sadamast taas tsiviillaadungiga laev.^[viide?]
• 1997 – Teede- ja sideministeerium ning Eesti Raudtee otsustasid sulgeda Haapsalu–Riisipere raudteelõigu.
• 1999 – Eesti Päevaleht ja Postimees lõpetasid halvenenud majandusliku seisu pärast ilmumise pühapäeviti.
• 2000 – Eesti president Lennart Meri vabastas ametist kaitseväe juhataja kohusetäitja Urmas Roosimäe, määrates tema asemele Märt Tiru.

Maailmas

• 1496 – Leonardo da Vincil luhtus lennumasina katsetamine.^[viide?]
• 1521 – paavst Leo X avaldas bulla Decet Romanum Pontificem, millega heitis Martin Lutheri ristikogudusest välja.
• 1648 – Oliver Cromwell mõistis surma kuningas Charles I.
• 1749 – ilmuma hakkas Berlingske Tidende, vanim Taani pidevalt ilmuv päevaleht.
• 1815 – Austria, Suurbritannia ning Prantsusmaa ühinesid Preisimaa ja Venemaa vastu.
• 1833 – algas Suurbritannia okupatsioon Falklandi saartel ja esimeseks valitsejaks saartel sai Henry Smith (kuni aastani 1838).
• 1868 – Meiji restauratsioon: Jaapani keiser Meiji kuulutas oma võimu taastatuks. Seitse päeva hiljem kuulutas šogun Tokugawa Yoshinobu keisri deklaratsiooni ebaseaduslikuks ja ründas oma vägedega Kyōtot, ent ei saavutanud edu.
• 1870 – hakati ehitama Brooklyni silda.
• 1871 – Henry W. Bradley patenteeris margariini.
• 1888 – Marvin C. Stone sai joogikõrre patendi.
• 1919 – Londonis toimus Sidney Streeti piiramine, milles hukkus 2 inimest.
• 1919 – Läti Vabadussõda: Punaarmee hõivas Riia.^[5]
• 1921 – Türgi ja Armeenia sõlmisid rahu.
• 1941 – Saksamaal asendati gooti kiri antiikvaga.
• 1942 – algas Jaapani okupatsioon Filipiinidel (de facto kuni 17. augustini 1945).
• 1956 – Eiffeli torni tipp sai tules kahjustada.
• 1957 – USA-s Lancasteris tulid müügile esimesed elektrilised käekellad.
• 1958 – senistest Briti Kariibi mere asumaadest moodustati Lääne-India Saarte Föderatsioon.
• 1959 – Alaska sai Ameerika Ühendriikide 49. osariigiks.
• 1962 – paavst Johannes XXIII heitis Kuuba riigipea Fidel Castro ristikogudusest välja.
• 1970 – Kongo Vabariik nimetati ümber Kongo Rahvavabariigiks.
• 1976 – jõustus majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt.
• 1999 – startis Mars Polar Lander.
• 2004 – Egiptuse ohvriterohkeim lennuõnnetus: Flash Airlinesi lend FSH604 kukkus Punasesse merre ja hukkus 148 inimest.
• 2009 – lasti käibele 50 esimest bitcoin'i.
• 2020 – USA õhurünnakus hukkus Iraani sõjaväe komandör Qassim Suleimani.

 Pikemalt artiklis Sündinud 3. jaanuaril

• 0106 eKr – Marcus Tullius Cicero, Vana-Rooma riigimees, kirjanik ja filosoof
• 1876 – Wilhelm Pieck, Saksa DV riigitegelane
• 1883 – Clement Attlee, Suurbritannia poliitik
• 1892 – J. R. R. Tolkien, briti kirjanik
• 1905 – Aleksei Stahhanov, vene tööeesrindlane
• 1905 – Anna May Wong, ameerika näitleja
• 1924 – Ülo Vinter, eesti helilooja
• 1926 – George Martin, inglise muusikaprodutsent
• 1929 – Sergio Leone, itaalia režissöör
• 1946 – Mihkel Pärnoja, eesti keemik ja poliitik
• 1956 – Mel Gibson, Austraalia näitleja
• 1964 – Sven Kivisildnik, eesti kirjanik ja ajakirjanik
• 1969 – Michael Schumacher, saksa võidusõitja
• 1980 – Bryan Clay, USA kümnevõistleja
• 2003 – Greta Thunberg, Rootsi kliimaaktivist

 Pikemalt artiklis Surnud 3. jaanuaril

• 1804 – Nikolai Lvov, Venemaa arhitekt
• 1875 – Pierre Larousse, prantsuse leksikograaf
• 1904 – Larin Paraske, isuri runolaulik
• 1923 – Jaroslav Hašek, tšehhi kirjanik
• 1927 – Carl Runge, saksa matemaatik
• 1945 – Edgar Cayce, USA meedium
• 1964 – Roman Haavamägi, eesti skulptor ja maalikunstnik
• 1967 – Jack Ruby, Lee Harvey Oswaldi tapja
• 1972 – Frans Masereel, Belgia kunstnik
• 1979 – Conrad Hilton, USA hotellipidaja
• 1980 – Joy Adamson, looduskaitsja
• 1980 – Ivan Triesault, eesti päritolu Hollywoodi filminäitleja
• 1986 – Valter Tauli, eesti keeleteadlane
• 1989 – Sergei Sobolev, vene matemaatik
• 2000 – Mari Adamson, eesti tekstiilikunstnik

• Eestis on komme Vabadussõja lõpetanud vaherahu auks kell 10.30 kirikukelli helistada ja vaikusehetke pidada.
• Õigeusu kirikus prohvet Malakia ja märter Gordiuse mälestuspäev.

• 1941 – Võru ilmajaamas mõõdeti külmarekordiks –43,4 °C.
• 2010 – suurim lumikatte paksus (62 cm) vaatlusperioodi jooksul Tallinnas, eelmine rekord (59 cm) oli püstitatud 18. märtsil 1968.^[6]
• 2010 – suurim lumikatte paksus jaanuaris (56 cm) Jõhvis.^[6]