30. jaanuar

Eestis

• 1354 – Paavst Innocentius VI andis Riia peapiiskopi teavituse järel 40-päevase patukustutuse igaühele, kes käis palverännakul Vastseliina piiskopilinnuse kabelis, kus asus Jeesuse Pühima Risti reliikvia (valge rist).^[1]
• 1838 – Tartus asutati Õpetatud Eesti Selts.^[2]
• 1904 – Londonis toimus legendaarne lühimatš, kus maadleja Georg Hackenschmidt võitis türklast Ahmed Madrali't 44 sekundiga, pannes ta selili. Matši vaatas 10 000 pealtvaatajat.^[3]
• 1919 – Vabadussõda. Algas Paju lahing. Partisanide pataljoni 3. rood, mida juhtis Johannes Soodla, vallutas Paju mõisa. Päeva lõpuks olid venelased mõisa tagasi vallutanud.
• 1925 – Tallinna Töölisteater andis avaetenduse.^[2]
• 1927 – Tallinnas toimus esimene maavõistlus Eesti ja Läti jääpallimeeskonna vahel, mille Läti võitis 5:3.^[3]
• 1933 – asutati Kuressaare Loomakaitse Ühing.
• 1934 – toimus Eesti Olümpiakomitee korraline aasta peakoosolek, kus arutati Berliini olümpiamängudeks ettevalmistust; ühtlasi valiti komitee uueks esimeheks Johan Laidoner.^[3]
• 1938 – A. H. Tammsaare valiti Albu valla aukodanikuks.
• 1944 – Saksa okupatsioon Eestis: Eesti Omavalitsus kuulutas välja sundmobilisatsiooni Saksa sõjaväkke kõigile, kes olid sündinud aastatel 1904–1923.
• 1946 – EELK Kirikukogu esmakordne kokkutulek.
• 1958 – avati Anton Hansen Tammsaare majamuuseum kirjaniku sünnipaigas.
• 1974 – algas regulaarne elektrirongiliiklus liinil Tallinn-Kehra.^[4]
• 1978 – tähistati A. H. Tammsaare 100. sünniaastapäeva. Selle auks avati Tallinna kesklinnas Tammsaare monument.
• 1992 – Ülemnõukogu kinnitas ametisse Tiit Vähi valitsuse.
• 1992 – Tallinna Pedagoogiline Instituut nimetati ümber Pedagoogikaülikooliks.
• 1994 – avati Paju lahingu mälestussammas.
• 1995 – kultuuri- ja haridusminister Peeter Olesk taastas ajutiselt 1994. aasta 21. detsembril katkestatud RTV ja EVTV ringhäälinguload.
• 1997 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee lõpetas järelevalve Eesti üle.
• 1999 – Evelin Samueli lugu "Diamond of Night" valiti Eestit esindama 1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Iisraelis Jeruusalemmas.

Maailmas

• 1648 – Münsteri rahuga lõppes Kaheksa-aastane sõda.
• 1649 – Inglise kodusõda: Londonis Banqueting House'i ees hukati Inglise kuningas Charles I.
• 1661 – Stuartite restauratsioon: Kuningas Charles I hukkamise aastapäeval kaevati välja Oliver Cromwelli, John Bradshaw ja Henry Iretoni laibad ning hukati nad postuumselt.
• 1667 – Andrussovo rahulepinguga lõpetati Vene-Poola sõda.
• 1730 – Venemaa keisririiki hakkas ajutiselt juhtima Kõrgem Ajutine Regendinõukogu, kuhu kuulusid vürst Dmitri Mihhailovitš Golitsõn, vürst Vassili Lukitš Dolgoruki, vürst Aleksei Grigorjevitš Dolgoruki, vürst Mihhail Vladimirovitš Dolgoruki, krahv Gavriil Ivanovitš Golovkin, parun Heinrich Johann Friedrich Ostermann, vürst Mihhail Mihhailovitš Golitsõn ja vürst Vassili Vladimirovitš Dolgoruki.
• 1735 – kuulutati välja Korsika iseseisvus. Selle ajutisteks kuulutati Giacinto Paoli, Luigi Giafferi ja Andrea Colonna Ceccaldi.
• 1790 – Tyne'i jõel Inglismaal katsetati päästepaadi eelkäijat.
• 1820 – Briti polaaruurija Edward Bransfield maabus Antarktika poolsaarel ning astus teadaolevalt esimese inimesena Antarktise kontinendile.
• 1847 – California linn Yerba Buena nimetati ümber San Franciscoks.
• 1863 – Kreekas hakkas pärast kuningas Otto tagandamist ajutiselt valitsema Triumviraat, kuhu kuulusid Dimítrios Voúlgaris, Konstantínos Kanáris ja Benizélos Roúfos.
• 1889 – Mayerlingi lossist leiti enesetapu läbi surnuna Austria-Ungari kroonprints Rudolf ja tema armuke Mary von Vetsera.
• 1933 – Adolf Hitler sai Saksamaa riigikantsleriks.^[5]
• 1939 – Adolf Hitler pidas Saksa Riigipäeval kõne, milles muuhulgas ütles: "Kui rahvusvahelisel finantsjuutlusel Euroopas ja väljaspool õnnestuks rahvad veelkord maailmasõtta paisata, siis ei oleks tulemuseks mitte maailma bolševiseerimine ja seega juutluse võit, vaid juudi rassi hävitamine Euroopas".^[6]
• 1945 – Vene allveelaev S-13 uputas põgenikelaeva Wilhelm Gustloff; hukkus üle 9000 inimese.
• 1945 – Adolf Hitler pidas oma viimase raadiokõne.^[7]
• 1948 – Šveitsis Sankt Moritzis avati 1948. aasta taliolümpiamängud.^[8]
• 1957 – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop Johan Kõpp sai peapiiskopiks.
• 1969 – Londonis heliplaadifirma Apple Records hoone katusel toimus ansambli The Beatles viimane avalik esinemine ehk nn katusekontsert.^[9]
• 1972 – Põhja-Iirimaa konflikt: Verine pühapäev Põhja-Iirimaa linnas Derry's, 13 demonstranti hukkus Briti sõdurite kuulide läbi.

 Pikemalt artiklis Sündinud 30. jaanuaril

• 1878 – A. H. Tammsaare, eesti kirjanik
• 1927 – Olof Palme, Rootsi poliitik
• 1928 – Virve Köster, eesti rahvalaulik
• 1929 – Isamu Akasaki, jaapani füüsik
• 1941 – Richard Bruce Cheney, USA poliitik
• 1951 – Phil Collins, inglise muusik ja laulja
• 1979 – Tarmo Jallai, Eesti tõkkejooksja
• 1979 – Jaak Urmet, eesti kirjanik
• 1987 – Arda Turan, Türgi jalgpallur

 Pikemalt artiklis Surnud 30. jaanuaril

• 1649 – Charles I, Inglismaa kuningas
• 1940 – Johan Talberg, eesti meremees
• 1948 – Mohandas Gandhi (Mahatma Gandhi), India poliitik
• 1948 – Orville Wright, ameerika lennunduspioneer
• 1955 – Aleksander Täheväli, eesti vaimulik
• 1994 – Pierre Boulle, prantsuse kirjanik
• 2020 – Jörn Donner, Soome kirjanik, filmilavastaja, poliitik ja diplomaat

• Eesti kirjanduse päev
• ...

• ...